← Eesti

3-09-364/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-364 Haldusasi P. D.i (D.) kaebus Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes otsustada keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

  1. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
  2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale P. D.ile ning teadmiseks Keila Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8; § 471).
  3. Keila Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 401 „Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse (29.10.2008 muudetud) detailplaneeringu vastuvõtmine“ võeti uuesti vastu Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse (29.10.2008 muudetud) detailplaneering, millega määrati Jõe 57b kinnistule uue tootmiskompleksi (plasttorude tehase) rajamiseks maakasutus- ja ehitustingimused ning keskkonnatingimused kavandatu elluviimiseks. Korraldusega kohustati Keila Linnavalitsust korraldama detailplaneeringu avalik väljapanek ja tunnistati kehtetuks Keila Linnavalitsuse 03.07.2008 korraldus nr 291 „Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu vastuvõtmine“ ja Keila Linnavalitsuse 04.09.2008 korraldus nr 352 „Keila linn, Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.
  4. 16.02.2009 esitas P. D. Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 05.11.2008 korralduse nr 401 tühistamiseks osas, millega jäeti keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, ja Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise uuesti otsustamiseks.
  5. 03.03.2009 määrusega kohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel halduskohtusse pöördumise õiguse puudumise tõttu. Kohus leidis, et kuna Keila Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 401 ei ole otsustatud Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmist, ei saa see korraldus ka rikkuda kaebuse esitaja kaebuses märgitud subjektiivseid õigusi ega mõjutada menetluse tulemusena 1 antava lõpliku haldusakti õiguspärasust detailplaneeringu kehtestamisel. 16.03.2009 esitas P. D. määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 03.03.2009 määruse tühistada ning võtta kaebus halduskohtu menetlusse.
  6. 24.04.2009 määrusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistades Tallinna Halduskohtu 03.03.2009 määruse osas, millega kaebus tagastati Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes otsustada keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine ning saatis asja selles osas halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohus nõustus oma lahendis halduskohtuga, et linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega ei ole otsustatud strateegilise keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmist, kuid leidis, et HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse tagastamine ei ole võimalik juhul, kui isikul on soovitud eesmärgi saavutamiseks õigus kohtusse pöörduda ning eesmärgi saavutamine on õiguslikult võimalik. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt on kaebajal õigus pöörduda kohtusse juba seepärast, et tema omandis olev kinnisasi paikneb planeeritava ala vahetus läheduses, põhiseaduse §-dest 5 ja 53 tuleneb koosmõjus isiku õigus puhtale keskkonnale.
  7. Halduskohus, kontrollinud HKMS §-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada järgmiste asjaolude tõttu. 5.
  8. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on käesoleva haldusasjaga valdavalt sõna-sõnalt samasuguse kaebuse (välja arvatud kaebuse esitaja nimi ja et kaebuse esitaja T. T. esitas koos P. D.iga linnavalitsusele taotlusi, ettepanekuid, vastuväiteid, vaideid ja avaldusi ning taotlusi Keskkonnainspektsioonile, Harju Maavanemale, Tervisekaitseinspektsioonile) Keila Linnavalitsuse 05.11.2008 korralduse nr 401 peale esitanud T. T. (haldusasi nr 3-09-365). Lisaks on T. T. vaidlustanud ka Keila Linnavalitsuse 04.12.2008 korralduse nr 445 (haldusasi nr 3-09-456). Viimati nimetatud kaebuses taotleti Keila Linnavalitsuse korralduse nr 445 tühistamist ja Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist otsustada uuesti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. 05.06.2009 määrusega halduskohus tagastas T. T.i nimetatud kaebuse läbivaatamatult halduskohtusse pöördumise õiguse puudumise tõttu. Kaebuse esitaja vaidlustas kaebuse tagastamise ning 28.08.2009 määrusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse. Ringkonnakohus jäi juba 23.04.2009 määruses haldusasjas nr 3-09-365 toodud seisukoha juurde, et kaebaja kaebeõigus tuleneb põhiseaduse § 5 ja § 53 koosmõjust tulenevast isiku õigusest puhtale keskkonnale. Ringkonnakohus märkis oma määruses ka seda, et haldusasjad nr 3-09-365 ja nr 3-09-456 oleks mõistlik liita, kuna mõlemas haldusasjas on tegemist sama kohustamisnõudega. Seisukohta, et haldusasjade 3-09-365 ja 3-09-456 puhul on tegemist sisuliselt samade kaebustega, väljendas ringkonnakohus 23.04.2009 määruses haldusasjas nr 3-09-365 märkides, et käesolevas asjas esitatud kohustamisnõude osas kaebuse tagastamiseks HKMS § 11 31 p 3 alusel pole alust, kuna asjas nr 3-09-456 ei ole halduskohus kaebuse menetlusse võtmise kohta määrust teinud. Riigikohtu 18.06.2010 määrusega nr 3-3-1-101-09 Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2009 määrus nr 309-456 tühistati. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja kaebeõigus tuleneb põhiseaduse § 5 ja § 53 koosmõjust väidetavalt tulenevast isiku õigusest puhtale keskkonnale. Kehtivast õigusest ja Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks on õigus puhtale keskkonnale. Riigikohtu lahendis märgitu kohaselt vaidlustas kaebuse esitaja keskkonnamõju hindamata jätmise planeerimismenetluse käigus. Kolleegium rõhutas lahendis, et keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel. PlanS § 1 lg 5 alusel korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud juhtudel ja korras. KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei ole käesolevas kohtuasjas käsitletava projekti realiseerimisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. Kolleegium ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et keskkonnamõju hindamine on käimasolevas planeerimismenetluses vajalik. Kuigi KeHJS § 33 lg 1 p 3 järgi korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisdokumendi koostamise käigus 2 enne selle dokumendi kehtestamist, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, on keskkonnamõju hindamine muudel juhtudel võimalik ka järgnevates menetlustes. Riigikohus pidas asjakohaseks märkida, et ka kehtiva õiguse kohaselt (vt KeHJS § 11, PlanS § 1, § 9 lg 12, ehitusseaduse § 24 lg 1, § 33 lg 61 ja § 34 lg 1 p 14) võib tegevusluba eeldavate projektide keskkonnamõju hindamine toimuda erinevatel menetlusetappidel: nii planeerimismenetluses, ehitusloa taotlemise kui ka kasutusloa taotlemise menetluses. Kuigi PlanS § 1 lg 5 kohaselt ühendatakse võimaluse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega, ei nõua osundatud säte keskkonnamõju hindamist vältimatult planeerimismenetluses. Arvestades vaidluse asjaolusid asus riigikohus seisukohale, et detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik ning keskkonnamõju hindamisest loobumine ei vii iseenesest õigusvastase otsustuseni. Eelnevast nähtuvalt puudub selles asjas õiguslik alus nõuda planeerimismenetluse raames keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kolleegium leidis, et eeltoodud asjaoludel ei ole kaebuse esitajal ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. 5.
  9. Halduskohus leiab, et P. D.i poolt käesolevas haldusasjas Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse puhul on tegemist samasisulise kaebusega nagu haldusajas nr 3-09-
  10. Kuna viimati nimetatud haldusasjas esitatud kohustamisnõue ja asjaolud on samad, mis haldusasjas nr 3-09-456 (sama detailplaneeringu menetluse raames Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine), siis on halduskohtu arvates põhjendatud ka praeguses asjas juhinduda Riigikohtu 18.06.2010 määruses nr 3-3-1-101-09 haldusasjas nr 3-09-456 võetud seisukohtadest. Kuigi HKMS § 74 järgi on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud ainult sama asja uuesti läbivaatavale kohtule, on praeguses asjas ülaltoodud põhjustel mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega juhinduda mitte 24.04.2009 haldusasjas nr 3-09-364 tehtud ringkonnakohtu lahendi, vaid Riigikohtu 18.06.2010 lahendi seisukohtadest haldusasjas nr 3-09-
  11. Vastasel juhul asuks kohus lahendama kaebust, mis tegelikult kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele. See pikendaks põhjendamatult menetlust ja koormaks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi.
  12. Lähtudes eeltoodust tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.