VIRU MAAKOHUS HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-22540 30. juunil 2010, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Tsiviilasj

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-10-22540 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED O V esitas Viru Maakohtule 12.05.2010.a hagi A V vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtule 07.06.2010.a saadetud vastuse võttis kostja hagi õigeks, kuid ei nõustu hageja menetluskulude kandmisega. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt

§ 123

tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 12.05.2010.a.

§ 129

lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub suurendada elatist igakuiselt 375 krooni võrra, mistõttu antud asja on hagihind 3375 krooni (375 krooni * 9 kuud). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja 18.11.2009.a kohtuistungil tunnistas hagi, kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1 ja

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; mis on antud asjas 12.05.
2. Kuna kostja täitis vabatahtlikult ja kohtuväliselt ülalpidamiskohustust, kuid väiksemas ulatuses, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 2175 krooni (seadusega ettenähtud miinimummääras) alates 12.05.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisu muutumiseni. 2

§ 468

lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja võttis hagi kohe õigeks, hageja ei kasutanud ammendavalt kohtuväliseid võimalusi ja kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Siit tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 175lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 3