← Eesti

2-09-65764/16

2-09-65764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-65764 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. aprill 2010.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi L.V. hagi O.V.`i vastu lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise määra muutmise nõudes Hagihind 13 995 krooni Asja läbivaatamise kuupäev
  2. aprill 2010.a Istungil osalenud isikud Hageja L.V. ja tema lepinguline esindaja A. N.; Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi V. M.. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista O.V.`ilt (isikukood 36911292228, registreeritud elukoht xxx) L.V. (isikukood xxx, elukoht xxxkasuks elatis tütre K.V. (isikukood xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 07.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.09.2015.a.
  5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja O.V.`i poolt alates 07.12.2009.a elatisena makstud summasid.
  6. Jätta kõik menetluskulud kostja O.V.`i
  7. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ja nende esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1

(5)2-09-65764 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. detsembril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt Ida-Viru Maakohtu 05.02.2004.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis lapse Kristina ülalpidamiseks summas 620 krooni kuus. Hageja palus vastavalt PKS § 61 lg 3 suurendada väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni kuus. KOSTJA VASTUS HAGILE
  4. veebruaril 2010.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud elatise määraga 2 175 krooni kuus. Kostja võttis hagi õigeks summas 1 000 krooni kuus. Selles ulatuses maksab kostja hagejale elatist, samuti aitavad hagejat materiaalselt ka kostja sugulased
  5. Kostja on teadlik, et PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid leidis, et elatise määramisel peab kohus vastavalt PKS § 61 lg 2 lähtuma mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  6. Kostja arvamuse kohaselt moodustavad lapse hädavajalikud ja põhjendatud kulutused ca 2 100 krooni kuus, mis vastab Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikale.
  7. Kostja töötab ehitusfirmas ja tema majanduslik olukord on halb.. On üldiselt teada, et riigis valitseb majanduslangus, mille tõttu on kõige rohkem kannatada saanud ehitusega tegelevad äriühingud. Kostja on abielus ja tema perekonna rahalised vahendid laekuvad kostja abikaasa arvelduskontole. Kostja palus majanduskiiri tõttu töö puudumist lugeda PKS § 61 lg 6 p 3 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja vähendada elatise määra kuni 1 000 krooni kuus.
  8. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. HAGEJA SEISUKOHT
  10. veebruaril 2010.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja väidetega elatise suuruse osas, leides, et Sotsiaalministeeriumi uuringute kohaselt moodustavad linnas elava terve 14-
  11. aastase lapse tarbimiskulutused rohkem kui 4 172.23 krooni kuus. Majanduskriis ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise määra alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära vähendamiseks.
  12. Laps elab koos hagejaga, hageja korraldab lapse igapäevast elu ja maksab elatiselt tulumaksu. Poolte tütar põeb rasket haigust, mis nõuab lisakulutusi ravimitele, haiglas käimisele.
  13. Hageja palus välja nõuda Maksu- ja Tolliametilt tõend kostja sissetulekute kohta. Hageja väitel on kostjal mitteametlikud tulud, sest kostja abikaasale kuuluvad kolm kinnistut Tartu Maakonnas. Kuna kinnistud on omandatud abielu kestel, siis tegemist on kostja ja tema praeguse abikaasa ühisvaraga. 2
(5)2-09-65764
  1. Hageja palus hagi rahuldada hagis märgitus ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOHTUISTUNG
  3. aprillil 2010.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja loobusid varem esitatud taotlusest kohtu poolt Maksu- ja Tooliametilt kostja sissetulekute kohta tõendi nõudmiseks ning palusid hagi rahuldada summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest. Hageja teatel on lapse vajadused suurenenud. Tegelikult kostja varaline seisund erineb tema vastuses toodust. Alates 01.07.2009.a saab hageja töötasu ½ miinimumpalga, so 2 114 krooni. Sellele lisandub lapsetoetus 300 krooni ja lapsele määratud ravitoetus 1 080 krooni. Laps põeb bronhiaalset astmat. Hageja saab toimetulekutoetust, talle hüvitatakse kommunaalmaksed umbes 800 krooni kuus. Hageja on võtnud sõpradelt laenu 10 000 krooni lapse vajaduste rahuldamiseks.
  4. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Tema esindaja teatel kostja oli istungi ajast ja kohast teadlik. Kostja esindaja võttis hagi õigeks summas 1 500 krooni kuus, leides, et kostjal ei ole võimalik rohkem maksta. Esindaja väitel on 4 000 krooni kuus liiga suur summa lapse jaoks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. Sünnistunnistuste järge lapse K.V. vanemateks on hageja ja kostja (t. lk. 7). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et tegelikult laps elab hageja juures. Ida-Viru Maakohtu 05.02.2004.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-3608/03 perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2 ja lg 4 alusel rahuldati hageja hagi kostja vastu lapse K.V. ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes summas 620 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärara (t. lk. 2-6).
  7. Varasema otsuse tegemisel ja hageja kasuks minimaalmääras elatise väljamõistmisel lähtus kohus kuni 13.05.2004.a kehtinud PKS § 61 lg 4, mille järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PKS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a elatise minimaalmääraks on 2 175 krooni. Ka alates 01.07.2010.a kehtima hakkava PKS § 101 lg1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  8. Hageja nõuab elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi ega hageja varalist seisundit kindlaks teha. Käesoleva vaidluse lahendamisel annab kohus hinnangut sellele, kas kostja varaline seisund võrreldes varasema kohtotsuse tegemise ajaga on muutunud ja kas kostja on võimeline maksma elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras. Lisaks analüüsib kohus, kas kostja suhtes esinevad PkS § 61 lg 5 või lg 6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
  9. Varasema kohtuotsuse tegemisel ei olnud kohtul võimalik kostja varalist seisundit kindlaks määrata, sest kostja ei esitanud selle kohta tõendeid. Otsuse tegemisel lähtus kohtus sellest, et kostja esindaja seletuste kohaselt töötas kostja mitteametlikult ja sai töötasu kuni 2 000 krooni 3
(5)2-09-65764 kuus. Kostja vastuse järgi praegu kostjal on kindel töökoht, kuid töömahu vähenemise tõttu kostjale igakuiselt palka ei maksta. OÜ Glenfor 18.01.2010.a tõendi kohaselt töötab kostja krohvijana alates 01.11.2006.a. 2009.a sai kostja töötasu juuli-oktoobri kuude eest kokku 12 344 krooni, s.o igakuiselt 3 086 krooni (t. lk. 25). AS-i Swedbank tõendi järgi ajavahemikus 01.07.2009.a-31.12.2009.a kostja arvelduskontol liikumisi ei ole toimunud (t. lk. 27). Kostja vastuse järgi laekuvad kostja rahalised vahendid tema abikaasa arvelduskontole. Kostja poolt esitatud AS-i Swedbank tõendi järgi tegelikult kandis OÜ Glenfor kostja abikaasa Galina Vesselova arvelduskontole selgitusega „töötasu“ 11.08.2009.a 8 000 krooni, 11.09.2009.a 8 000 krooni ja 13.11.2009.a 8 000 krooni. 15.10.2009.a tööandja on kandnud selgitusega „töötasu G. V. ja O.V.“ 8 000 krooni (tl. 29, 30).
  1. Hageja nõuab elatise määra muutmist PKS § 70 lg 1 alusel, s.t alates hagi esitamisest. Eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et tegelikult 2009.a detsembrikuus ei ole tööandja ametlikult kostjale palka makstud. Samas kostja ei tõendanud temale ka alates 01.01.2010.a palga mittemaksmise kohta. Isegi kui see asjaolu oleks tõendatud, ei piisaks sellest hagi kostja poolt omaksvõetud 1 500 krooni ulatuses rahuldamiseks.
  2. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi
  3. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja ülalpidamisel ei ole teisi alaealisi lapsi, siis käesolevas vaidluses ei ole võimalik PKS § 61 lg 5 alusel elatise määra alla 2 175 krooni vähendada.
  4. PKS § 61 lg 6 tulenevalt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi
  5. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole töötu, ei ole kostja ka töövõimetu. Hageja seletuste kohaselt haiguse (bronhiaalse astma) tõttu poolte lapsele on küll määrarud pension 1 080 krooni, kuid laps ise ei teeni ja lapsel sissetulekuid ei ole.
  6. Kohus saaks nõustuda kostja vastuväidetega majanduslanguse PKS § 61 lg 6 p 3 alusel elatise määra vähendamise mõjuvaks põhjuseks tunnistamise kohta, tingimusel, kui majanduslangus kostjat mõjutas ja kostja sissetulekud oluliselt vähenesid. Kostja ei esitanud tõendeid, millest lähtudes saaks järeldada, et tal alates 2010.a jaanaurikuust sissetulekuid ei ole. Hagejal on tekkinud vaidlus kostja varalise seisundi üle. Hageja taotlusel kohtu poolt Maksu-ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi tehtud järelpäringuga on tuvastatud, et tegelikult ka 2010.a märtsikuus kostja on saanud tasu OÜ Glenfor.
  7. Majanduslanguse võimaliku mõju hindamiseks tegi kohus kostja perekonna tulude kalkulatsiooni, sest ühise arveldusarve kasutamise tõttu ei ole võimalik kostja osa tuludest eraldi välja tuua. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte järgi 2009.a detsembris ei ole kostjale ega tema abikaasale palka makstud, kuid arveldusarvele on sularaha sissemaksena kantud 13 000 krooni. 2009.a novembrikuus laekus arveldusarvele töötasu 8 000 krooni. 2009.a oktoobrikuus 28 500 krooni, s.h töötasu 8 000 krooni ja ülekanne OÜ Glenfor juhatuse liige M. R.lt 20 500 krooni. 2009.a septembrikuus 16 100 krooni, s.h palk 8 000 krooni ja sularaha sissemaksed 8 100 krooni. 2009.a augustikuus 12 450 krooni, s.h töötasu 8 000 krooni, sularaha sissemaksed 3 950 krooni ja ülekanne OÜ Glenfor juhatuse liige M. R.lt 500 krooni. 2009.a juulikuus sularaha sissemaksed 13 000 krooni. Kostjal ei ole seletust rahaliste 4
(5)2-09-65764 sissemaksete päritolu kohta. Ei ole kosja ka põhjendanud, miks kostja töötab edasi sama tööandja juures ning miks ta ei ütle töölepingut üles, kui tööandja ei täida töölepingu seadusest (TLS) ja töölepingust tulenevat kohustust maksa kokkulepitud töötasu. Kostja tööandja juhatuse liige on mitmel korral kandnud kostjale ja tema abikaasale üle raha, mis ei ole laen. Sellega on tuvastatud, et kostja saab mitteametlikult tulu ja tegelikult majanduslangus ei ole teda mõjutanud. Sellepärast ei esine kostja suhtes PKS § 61 lg 6 p3 sätestatud muu mõjuv põhjus elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
  1. Eeltoodust lähtudes PkS §70 lg1 alusel hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 07.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt pärast hagi esitamist lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks makstud elatusraha. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse §22 lg1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Seega ei ole asjas kohtukulusid tekkinud. Kuna hagi rahuldatakse, TsMS § 162 lg1 ja lg 2 alusel jätab kohus kõik kohtuvälised menetluskulud kostja kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg3, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.