2-10-14677/13

2-10-14677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2010.a., Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-14677 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S K (isikukood XXX) Kostja O K (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Resolutsioon Kirjalik menetlus S K hagi O K vastu lapsele elatise nõudes
2. Rahuldada hagi osaliselt.
3. Välja mõista O K S K kasuks elatis lapse A K, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks alates 01.05.2009.a. igakuiselt summas 1 450 (üks tuhat nelisada viiskümmend) krooni kuni lapse A K täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 07.06.2022.a.
4. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule
5. märtsil 2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud 07.06.2004.a. abielust laps A K, kes elab koos hagejaga. Alates 2009.a. maist kostja lõpetas lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ja lapse eest hoolitsemine lasub hagejal. Hageja töötab AS-s Salon+ juuksurina ja tema keskmine kuupalk on umbes 4 000 krooni. Samuti saab hageja 1 2-10-14677 lapsetoetust summas 300 krooni kuus. Kostja on keeldunud maksma igakuuliselt lapsele ülalpidamisraha seadusega sätestatud mahus lähtudes poolte varalisest seisundist ja poja vajadustest. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poja A K ülalpidamiseks alates 01.05.2009.a. 2 175 krooni igakuuliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses
6. aprillist 2010.a. tunnistab elatise hagi 1 100 krooni maksmiseks igas kuus alates 01.04.2010.a. kuna kostjal on veel kohustusi elatise maksmisel vanemale pojale D K, kes on sündinud 2001.a. Alates 2009.a. jaanuarikuust kostjal praktiliselt sissetulekut ei ole. Antud hetkel on kostjal kohustusi Big Pangale summas 158 299 krooni. Kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel tema raske majandusliku olukorraga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et pooltel sündis 07.06.2004.a. laps A K (t.l. 5). Vaidlust ei ole, et poolte abielu on lahutatud ja laps elab emaga (t.l. 3-4, 7-8). Pooled ei vaidle, et hageja keskmine kuupalk on umbes 4 000 krooni (t.l. 6). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 on väljendatud seisukoht, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja esitatud vastuväidete kohaselt ta ei tööta ja tal on täita teise lapse ülalpidamiskohustus. 2 2-10-14677 Vaidlust ei ole, et kostja ei tööta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 väljendanud seisukoha, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Seega iseenesest asjaolu, et kostja ei tööta ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, et vähendada seaduses sätestatud elatise miinimumsuurust. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
7. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tuvastas, et lisaks pojale A K on kostjal veel laps D K, kes on sündinud
8. detsembril 2001.a. ja kelle ülalpidamiseks kostja peab Narva Linnakohtu
9. veebruari 2004.a. otsuse nr 2818/03 alusel maksma elatist igakuuliselt 1 000 krooni (t.l. 17-18). Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostjal puudub hetkel sissetulek. Maksu ja Tolliameti andmetel on O K ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2009.a. deklareeritud tasu 2 490 krooni, samuti on O K maksuvõlgnevused riigi ees ja tema pangaarve on arestitud (t.l. 19-21). Vaidlust ei ole, et kostjal on pangale võlgnevus 158 299 krooni (t.l. 22-27). Õige on hageja väide, et kostja võlad ei vabasta kostjat oma kohustusest ülal pidada last, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oleks sissetulek, mis võimaldaks kostjal tasuda lapse A ülalpidamiseks elatist hageja nõutud määras. Asjaolu, et kostja teise lapse D ema ei ole tema kasuks elatise summa suurendamist lapse ülalpidamiseks nõudnud, ei luba kohtul jätta kostja teise lapse huve jätta arvestamata. Kohus peab arvesse võtma ka kostja teise lapse huve, et kumbki laps ei jääks teisest varaliselt vähem kindlustatuks. Seega arvestades kostja varalist olukorda, arvab kohus, et elatise määramine S K kasuks A K ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära seaks kostja teise lapse D K ebavõrdsesse varalisse olukorda võrreldes laps A K. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, ja arvesse võttes, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, siis kohus leiab, et kostja peaks kõik endast tegema, et leida tööd ja tagada lastele ülalpidamine. Kohus leiab, et kuigi kostja ei tööta, samas ei ole selge, miks kostja ei ole võimeline endale tööd leidma, siis kohus eeldab, et kostja peaks tegema endas kõik, et leida tööd vähemalt miinimumpalga eest, et tagada lastele mingigi ülalpidamine. Kohus leiab, et kostja peab olema võimeline hagejale tasuma lapse A K ülalpidamiseks 1 450 krooni kuus, arvesse võttes et sama summa ulatuses oleks kostja eeldatavast miinimumtöötasust võimalik ülal pidada kostja teist last ja samasugune summa jääks kostja enda ülalpidamiseks (3 * 1 450 krooni = 4 350). Kohus leiab, et sellise summa väljamõistmine kostjalt lapse ülalpidamiseks on põhjendatud võttes arvesse lapse huvi tagada talle elamiseks vajalik väiksemail võimalikul määral, kus lapse ema varanduslik olukord (kuupalk 4 000 krooni) võrreldes lapse isaga on parem. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse A ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates
10. maist 2009.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61
11. lõikes nimetatud asjaolusid. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud 3 2-10-14677 miinimummääras alates maist 2009.a., millisest ajast hageja elatist nõuab. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal ei olnud tööd ei ole selliseks mõjuvaks asjaoluks, mis lubab PkS § 61 lg 6 alusel elatise tagasiulatuvalt jätta väljamõistmata. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et tagada lapsele ülalpidamine alates maikuust 2009.a., seega tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates
12. maist 2009.a. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt O K hageja S K kasuks elatis lapse A K ülalpidamiseks alates 01.05.2009.a. igakuiselt summas 1 450 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatisehagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4