lg 1 ja lg 2", ei põhjenda keeldumist, kuna just see seadus lubab kaebajal tagasimakset taotleda, sest ta ehitab endale nagu seadus nõuab. Nii on ka tegelikult laen just selleks võetud. HMS § 56 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Keeldumise põhjuste õiguslikud alused ei ole kuidagi selged ega selgesti, üheselt mõistetavalt välja toodud. Loogiline on, et keegi, kes on ostnud elamu, korteri, jne, pangalaenuga ei saa omanikuks enne, kui laen on täielikult kustutatud. Väga paljud, kellele maksuamet on teinud ja teeb tagasimakseid, võivad homme osutuda maksuvõimetuks ja pank (omanik) võtab elamu või korteri käest. Siduda tagasimaksed omanikuks olemisega ei tulene seadusest. Üks põhilisi küsimusi oligi, kust ja kuidas on sellel faktil seosed
§-ga 25. Endale elamispinna 2 soetamine võib eeldada küll ehitamist (laenuga või ilma), kuid mitte tingimata kinnistu(te) ostmist. Alalise elamisega pole probleeme, kuigi ehitus veel kestab. Sissekirjutus kontrollitav rahvastikuregistrist. Kaebuse esitaja väitel ei ole Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus suutnud põhjendada oma keeldumist tagastada enammakstud intressid summas 9827 krooni. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, millega kaasneb enammakstud intressisumma 9827 krooni tagastamine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Põhja MTK kontrollis T. Li 2008 tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust seonduvalt eluasemelaenu intresside mahaarvamisega maksustatavast tulust. Kaebaja oli 2008 maksustatavast tulust maha arvanud AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingu nr 07-213855EV alusel tasutud intressid summas 77 506 krooni. Laenu kasutamise sihtotstarbeks on märgitud eluaseme ehitamine asukohaga XXXXXXX XXX XX X, Tallinn. Laen on antud kaebajale ning lepingust tulenevalt on toimunud V. Lile antud laenu refinantseerimine. Laenu tagasimakseid teostab kaebaja. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on kinnistu XXXXXXX XXX XX X omanikeks V. ja T. L. Kuna kaebaja ei ehita eluaset endale, siis tulenevalt Tulumaksuseaduse (
) §-st 25 lg 1 ja lg 2 puudus tal õigus pangalaenu intresside 2008 maksustatavast tulust mahaarvamiseks ja tal ei tekkinud selles osas ka tulumaksu enammakset, mida eelarvest tagastada. 17.06.2009 a vormistati otsus nr 8-3.1/243 tagastusnõude täitmise osalise rahuldamise kohta. Tagastamisele kuulus tulumaksu 210 krooni, 9827 krooni loeti tagastamisele mittekuuluvaks. Kaebaja otsusega ei nõustunud ja taotleb Tallinna Halduskohtu kaudu selle tühistamist
Kaebaja seisukohad: Põhja MTK on vaidlustatud otsusega rikkunud tema seadusest tulenevaid õigusi tulumaksu tagastamisele täies ulatuses vastavalt 2008 tuludeklaratsioonis esitatud andmetele. Kaebaja leiab, et otsus ei vasta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 55 ja 56 sätestatud tingimustele. Otsus ei ole üheselt selge ja mõistetav ning keeldumine tulumaksu tagastamisest ei ole piisavalt põhjendatud. Kaebajale on arusaamatu, millest tulenevalt (seadusesäte) peab tagasimakse taotleja olema kinnistu (ümberehitatava ehitise) omanik ja seda ka juhul, kui eluase soetatakse pangalaenuga (omanikuks saadakse laenu täielikul tasumisel). Põhja MTK vastuväited kaebusele: kaebuse motiivid koos viidetega seadusesätetele ei ole asjakohased ega tõenda otsuse õigusvastasust. Nimetatut kinnitab juba ainuüksi fakt, et otsuse tühistamist taotleb kaebaja Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p 4 ja p 5 alusel. Vastustaja väitel kaebuses toodud põhjendused ei saa olla otsuse tühistamise aluseks alljärgnevatel põhjustel: - Kaebaja on 27.11.2007 võtnud laenu 91 260 Eurot AS-lt Hansapank eluaseme ehitamiseks kinnistul XXXXXXX XXX XX X, Tallinn. Intresse on 2007 nimetatud laenult tasutud 77 506 krooni ja nimetatud summa on kaebaja oma 2008 maksustatavast tulust maha arvanud ning teinud deklaratsioonis ka taotluse tulumaksu enammakse tagastamiseks oma arvelduskontole YYYYYYYYYYYYYY. - Põhja MTK kontrollis kaebaja deklareeritud andmete ja eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise õigsust. Kaebajalt saadud täiendavate tõendite alusel otsustati, et tagastusnõue kuulub osalisele rahuldamisele. Pangalaenu intresside 2008 3 maksustatavast tulust mahaarvamiseks puudus kaebajal õigus, sest on tõendatud, et ehitatav elamu ei kuulu talle, vaid V. ja T. Lile (vt v/v kinnistusregistrist). -
lg 1 2008 kehtinud redaktsioonis on “residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, mis on maksustamisperioodil tasutud Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid”. Sama sätte lg 2 kohaselt “loetakse soetamiseks ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti olemasolu alusel”. Seega on kaebajal õigus eelpoolnimetatud maksusoodustust kasutada, kui pangalaen on võetud endale eluaseme soetamiseks /maja ehitamiseks/ ja seda tingimusel, et pangale on laenuintressid tasutud. Soetamine eeldab eelkõige endale sellise kinnisasja omandamist, mille osaks ehitatav elamu on ja alalist elamist elamus. Omandamise puhul saavad kõne alla tulla ost-müük, vahetamine, kapitalirent ja kinge (soetamise ja omandamise seosed tulenevad ka
§-st 38 lg 1, mille kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud). Kaebaja on küll võtnud pangalaenu elamu ehitamiseks XXXXXXX XXX XX X kinnistul, kuid ei ole tõendanud nimetatud kinnistu omandamist. Harju Maakohtu kinnistusregistri andmetel on XXXXXXX XXX XX X omanikud alates 05.12.2007 V. ja T. L. Sisuliselt toimus pangalaenu kasutamine kinnistu omanike huvides, kellest said ka ehitatava elamu omanikud. V. Lil oleks olnud õigus laenuintresse maksustatavast tulust maha arvata, kuid ta loobus sellest õigusest, andes lepingulised kohustused üle isikutele, kes ei olnud kinnistu omanikud. Maksuhalduri andmetel ei olnud V. Lil 2007 – 2008 maksustatavat tulu. Toodud asjaoludel leiab vastustaja, et vaidlustatud otsus vastab Maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 46 sätestatud tingimustele, on piisavalt motiveeritud ja arusaadav.
lg 1 ei anna võimalust tõlgendada mõistet “soetamine” teisiti kui omandamisena (samadele seisukohtadele on asunud Tallinna Halduskohus ka lahendis 3-09-1449, jõustumata kohtulahend). Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste kohtule antud suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on kinnistu asukohaga XXXXXXX XXX XX X, Tallinn (elamumaa pindalaga 399 m2) V. Li ja T. Li ühisomandis (29.11.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 05.12.2007), mis on kehtiv kanne. Hüpoteek summas 1 950 000 krooni on seatud AS Hansapank kasuks. 27.11.2007 sõlmiti laenuleping nr 07-213855-EV T. Li ja H. Li ning AS-i Hansapank vahel, mille sihtotstarbeks vastavalt lepingule on elamu ehitus asukohaga XXXXXXX XXX XX X, 4 Tallinn ning V. Li ja AS-i Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud liisingulepingu 0049305L refinantseerimine. Käesoleval ajal laenu (91 260 EUR) tagasimakseid teostab T. L. Intresse on 2007 nimetatud laenult tasutud 77 506 krooni ning selle summa on T. L oma 2008 maksustatavast tulust maha arvanud, taotledes tulumaksu enammakse tagastamist vastavalt füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmetele. Maksuhaldur leiab, et pangalaenu intresside 2008 maksustatavast tulust mahaarvamiseks puudus kaebajal õigus, kuna on tõendatud, et ehitatav elamu ei kuulu talle, vaid V. ja T. Lile. Maksuhaldur möönab, et kaebaja on küll võtnud pangalaenu elamu ehitamiseks XXXXXXX XXX XX X kinnistul, kuid ei ole tõendanud nimetatud kinnistu omandamist. Maksuhaldur väidab, et sisuliselt on toimunud pangalaenu kasutamine kinnistu omanike huvides, kellest said ka ehitatava elamu omanikud. V. Lil oleks olnud õigus taotleda laenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamist, millest ta aga on loobunud. Maksuhalduri andmetel V. Lil ajavahemikus 20072008 maksustatav tulu puudus. Tulumaksuseaduse (
) §-s 25 on sätestatud eluasemelaenu intressid. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid (lõiget 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates
nõuab laenuvõtjalt eluaseme soetamist iseendale 5 (see tingimus hakkas kehtima alates aastast 2005). Vaidlust ei ole selle üle, et T. L ei ole kinnistu XXXXXXX XXX XX X (elamumaa pindalaga 399 m2) omanik, millele elamu ehitamiseks ta laenu võttis (koos vennaga). Kohus nõustub vastustajaga, et intresside mahaarvajaks saab olla eluaseme omanik (soetaja), kes on võtnud laenu, mitte aga elamu ehitaja (ehitustööde finantseerija) vms, nagu väidab kaebaja.
Vara omandamist eeldab ning omandamise ja soetamise mõiste samastamisele viitab ka
lg 1, mis räägib soetusmaksumusest, milleks on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Viidatud sättes räägitakse vara omandamisest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 5 lg 1 kohaselt asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. AÕS § 68 annab omandi mõiste, mille lõige 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama sätte lõike 3 järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 70 sätestab ühise omandi mõiste, mille lõike 1 kohaselt ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand (lõige 2). Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (lõige 4). Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lõige 5). Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti (lõige 6). Vastavalt AÕS §-le 74 lg 1 kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. VÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse (lõige 2). AÕS § 333 näeb ette, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada (täielik õiguslik võim asja üle), kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Käesoleval juhul kaebuse esitaja ehitab temale mittekuuluval kinnistul (maatükil) elamut, kuid sellega ei teki tal iseeneslikult omandiõigust ehitisele ega ka kinnistule tervikuna (elamu koos selle juurde kuuluva maaga). T. Li poolt ehitatav elamu on selle juurde kuuluva maatüki lahutamatu osa ning kuulub selle kinnisasja juurde. Asjaõiguslikult on maaga püsivas ühenduses olev ehitis kinnistu lahutamatu osa. TsÜS § 54 sätestab kinnisasja osad, mille lõike 1 kohaselt kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
eeldab elamu ostmist või ehitamist endale (sh elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamine), mis tähendab Asjaõigusseaduse järgi asjaõigusliku tehingu sooritamist (notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimine jms) ning vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Kohus nõustub vastustajaga, et
Seega isik, kellel tekib õigus taotleda tasutud eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamist, peab olema eluaseme omanik. Kohus möönab, et kaebuse esitaja ehitab elamut endale elamiseks, kuid kaebaja ei omanda seda elamut, kohus nõustub selles vastustajaga. Kaebaja omandab kinnisasja (kinnisomand) notariaalselt tõestatud asjaõigusliku tehingu (asjaõiguslepingu) sõlmimisega kinnistu XXXXXXX XXX XX X omanikega vm seaduses ettenähtud viisil nimetatud kinnistu 6 omanike nõusolekul koos kinnistusraamatusse vastava kande tegemisega. AÕS § 120 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Vastavalt AÕS §-le 641 kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja ei omanda eluaset endale vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ning teda ei saa lugeda kinnistu XXXXXXX XXX XX X omanikuks, õiguslik alus selleks puudub, seega vaidlusalust maksusoodustust tema suhtes kohaldada ei saa. Kohus leiab, et vaidlustatud maksuhalduri otsus on piisavalt põhjendatud ja arusaadav. Kaebuse sisust võib järeldada, et kaebaja on vaidlustatud otsusest aru saanud. T. L vaidlustab maksuhalduri seisukohta, et maksusoodustuse saamiseks vastavalt
§-le 25 lg 1 peab isik olema endale ehitatava eluaseme omanik. Kaebuse esitaja arvates piisab sellest, et ta ehitab elamut ja on võtnud pangalaenu endale elamu ehitamiseks ning tasub laenulepingu makseid. Kohus sellega ei nõustu ülaltoodud asjaoludel. Ebaõige on kaebaja väide, et ta saab omanikuks siis, kui on laenu pangale tagastanud. Kohus on omandiõigust puudutavaid asjaolusid otsuses eelnevalt põhjalikult selgitanud. Samuti on ebaõige kaebaja väide, et kinnistu XXXXXXX XXX XX X, Tallinn omanik on AS Hansa Liising. Hüpoteegipidaja ei ole omanik. Omandiõigus läheb üle asjaõiguslepingu sõlmimise alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse. Ka ei saa hüpoteegipidaja seada iseenda varale enda kasuks hüpoteeki. Hüpoteek laieneb kogu kinnisasjale, sh. ehitatavale elamule. Kohtu arvates maksuhaldur oleks võinud otsuses põhjalikumalt lahti kirjutada faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused, samas aga see ei ole käesoleval juhul vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Kaebuse esitajale on piisava põhjalikkusega selgitatud tagastusnõude täitmisega seonduvaid asjaolusid maksuhalduri e-kirjades, mille sisu on üheselt mõistetav (kirjad on lisatud kaebusele). Kõnealused e-kirjad sisaldavad endas ka õiguslikke selgitusi koos viidetega asjakohastele sätetele. Oluline on siinkohal märkida, et kui kaebaja ei ole rahul maksuhalduri põhjendustega, mis ei ühti tema arusaamadega, et tähenda veel, et põhjendused üldse puuduvad või ei ole selged. Maksuameti spetsialist V. O. on 13.05.2009 e-kirjas piisava põhjalikkusega selgitanud kaebajale maksuhalduri seisukohti ning kirja lõpus kokkuvõtvalt märgib, et mahaarvamise õigus on vaid isikul, kes on samas nii laenuvõtja (põhi-või kaaslaenaja) kui ka eluaseme omanik, millega kaebuse esitaja aga ei nõustu. Samal kuupäeval, s.o 13.05.2009, on selgitava e-kirja saatnud kaebajale ka maksuameti vanemspetsialist M. R., kes kirjas muuhulgas märgib, et kuna T. L ei ole kinnistu XXXXXXX XXX XX X omanik, siis ei ole tal õigust Tulumaksuseaduses sätestatud eluasemelaenu intresside soodustust saada. Vaidlust ei ole selles, et need e-kirjad on kaebaja kätte saanud ja nende sisuga tutvunud. Samas ei ole kaebuse esitaja pöördunud maksuhalduri poole nende e-kirjade osas täiendavate selgituste saamiseks (kuni maksuhalduri otsuse tegemiseni oli tal selleks piisavalt aega). Käesolev kohtuvaidlus taandub sätte tõlgendamisele ehk siis kas
Kohtu hinnangul on vastustaja tõlgendus kooskõlas viidatud sätte mõttega ning maksumaksja võib oma maksustatavast tulust maha arvata alates 2005. aastast võetud eluasemelaenu intressid ainult juhul, kui eluase on soetatud maksumaksjale endale, mis eeldab eluaseme omandamist ehk siis enda omandisse saamist vastavalt Asjaõigusseaduse sätetele. 7 Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaevatava maksuhalduri otsuse tühistamiseks ning enammakstud tulumaksu tagastamiseks summas 9827 krooni. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.