← Eesti

3-09-1348/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2010, Tallinn Haldusasja

) § 42 p-le 1, § 43 lg-le 1 ja § 44 lg-le

  1. Käskkirja kohaselt selgus teenistusliku järelevalve käigus, et patrulltoimkond oli seisnud 16.03.2009 kl 13.06-14.12 Käina alevikus XXX XX X asuva XXXXX XXXXX ees. Patrullilehe kohaselt toimus kl 13.05-15.05 avaliku korra ja liiklusjärelevalve tagamine Käinas, samas ühegi nimetatud ajavahemikul kontrollitud sõiduki andmeid kirja ei pandud. Kuna patrullilehel kajastatu ei vastanud tegelikkusele, nõudis komissar A. Kail 17.03.2009 kl 9.23 saadetud e-kirjas patrullitoimkonna liikmetelt R. Mölderilt ja K. Rannalt 19.03.2009 hommikuks 16.03.2009 tegevuse kohta ettekannet. 19.03.2009 hommikul pärast kl 9.00 küsis A. Kail R. Mölderilt ja K. Rannalt ettekandeid, need aga vastasid, et ei ole jõudnud e-kirju lugeda. Samas nähtub 18.03.2009 patrullilehelt, et 18.03.2009 kl 21.00-21.15 tegeldi info ja meilidega. A. Kail selgitas suuliselt küsitud info sisu ja andis korralduse hakata koheselt ettekandeid koostama. Seepeale lahkusid R. Mölder ja K. Rand sõna lausumata ja ettekandeid esitamata jaoskonnast, põhjendades hiljem oma käitumist graafikujärgse tööaja lõppemisega. Ettekanded koostati 19.03.2009 kl 21.00 alanud vahetuse ajal ning A. Kail sai nendega tutvuda järgmisel hommikul. Ettekannetest nähtuvalt käis K. Rand nimetatud ajavahemikul täpsemalt fikseerimata ajal XXXXX XXXXXs söömas. R. Mölder käis oma sõnul samuti baaris, kuid seda suhtlemise ja info kogumise eesmärgil. Seetõttu oli nende teenistusvalmidus häiritud ning sellest oleks tulnud teavitada juhtimiskeskust. Samuti tulnuks lõunapausi võtmine märkida patrullilehele. Politseiprefekti 06.11.2006 käskkirjaga nr 192 kinnitatud „Välijuhtimise ja teadetele reageerimise kord Lääne Politseiprefektuuris“ (Kord) p 12.1 järgi peavad välijuht ja juhtimiskeskus omama pidevalt ülevaadet operatiivalluvuses olevate politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest. Sama korra p 12.4 kohaselt on politseitoimkond kohustatud teavitama välijuhti ja/või juhtimiskeskust töö alustamisest ja lõpetamisest ning lõuna- ja puhkepauside algusest ja lõpust. Loa lõuna- ja puhkepausideks annab vastava piirkonna välijuht. Politseiprefekti 25.02.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 10.2 järgi annab teenistujatele korraldusi ja ülesandeid vahetu juht, kuid tööalaseid korraldusi võib anda ka vahetust juhist kõrgemal seisev juht. Sisekorraeeskirja p 14.3.3 kohaselt on teenistujad kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma juhi seaduslikke korraldusi. R. Mölder eiras juhtimiskeskusele patrulltoimkonna asukohast ja tegevusest teatamata jätmisega Korra p 12.1 ja 12.4 ning sisekorraeeskirja p 10.1 ja 14.3.1, juhi korralduse nõuetekohase täitmata jätmisega eiras sisekorraeeskirja p 10.2 ja 14.3.3 ning pani toime ATS § 84 p-s 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo.
  2. R. Mölder esitas käskkirja peale vaide, mille Politseiamet 18.05.2009 vaideotsusega rahuldamata jättis.
  3. R. Mölder esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne Politseiprefektuuri 16.04.2009 käskkirja nr 168p tühistamiseks. 1) Käskkirjast ei selgu, millistele nõuetele kaebaja tegevus ei vastanud. Korra p 12.1 toob kohustused välijuhile ja juhtimiskeskusele, mitte patrullitoimkonnale. Käskkirjas käsitletud nõuete kohaselt on politseitoimkond kohustatud teavitama välijuhti ja/või juhtimiskeskust töö alustamisest, lõpetamisest ning pauside algusest ja lõpust, mitte patrulltoimkonna asukohast ja tegevusest. Seega on tegemist kaalutlusveaga haldusaktiga, mis ei ole õiguspärane (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Kuna kaebaja ei väljunud oma patrullipiirkonnast, milleks oli Käina vald, siis puudus tal kohustus teavitada välijuhti ja/või juhtimiskeskust toimkonna paiknemisest XXXXX XXXXX juures. 2) Kaebaja ei võtnud 16.03.2009 lõunapausi, millest tulnuks välijuhti ja/või juhtimiskeskust teavitada, vaid täitis XXXXX XXXXXs tööülesandeid, kogudes tööks vajalikku teavet. Tööüles2

(8)3-09-1348 annete täitmine ei olnud katkenud, samuti ei olnud katkenud toimkonna tegutsemisvalmidus – sellekohase teate saamisel oleksid mõlemad toimkonna liikmed olnud valmis täitma tööülesandeid. 3) Sisekorraeeskirjade p 10.2 reguleerib tööalaste korralduste andmise korda. Käskkirjast ei nähtu, et kaebaja ei oleks aktsepteerinud korralduse andjat või oleks eiranud alluvussuhet. Samuti pole selge, kas kaebajale heidetakse ette A. Kaili poolt 17.03.2009 e-kirjaga saadetud tööülesande täitmata jätmist või A. Kaili poolt 19.03.2009 hommikul antud suulise korralduse täitmata jätmist. Selline ebamäärane süüdistus rikub kaebaja kaitseõigust ja õigust teada, milles teda süüdistatakse. Vastustaja tagantjärele selgitus ei asenda haldusaktis puuduvat põhjendust. 4) Kaebaja ei teadnud enne 19.03.2009 hommikut tema postkastis olevast A. Kaili korraldusest ettekanne kirjutada. Kaebaja ei jõudnud kõiki e-kirju lugeda ning luges läbi vaid enda jaoks olulisemad. Korralduse täitmist saab nõuda isikult, kes korraldusest teab. Seega puudus kaebajal süü A. Kaili e-kirja teel antud korralduse täitmata jätmise osas. Kaebaja võib olla e-posti pealiskaudse ja valikulise lugemisega toime pannud mõne muu distsiplinaarsüüteo, kuid selliseid tegusid ei ole talle antud juhul ette heidetud. 5) Kaebaja graafikujärgne tööaeg oli 19.03.2009 kuni kl 9.
  1. Seega andis A. Kail kaebajale 19.03.2009 suulise korralduse pärast graafikujärgset tööaega. Töötaja on kohustatud alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile tööajal, kusjuures teenistuja on kohustatud kinni pidama ettenähtud tööajast. Ühtegi õiguslikku alust ületunnitöö tegemiseks 19.03.2009 ei esinenud. Seetõttu ei saa väljaspool tööaega antud korraldust lugeda seaduslikuks ning kaebaja ei ole rikkunud sisekorraeeskirja p 14.3.
  2. Vastustaja ei hinnanud distsiplinaarmenetluse käigus A. Kaili korralduse andmise õiguspärasust, jättes seega kaalumata, kas korralduse täitmata jätmine oli käsitletav süüteona või mitte.
  3. Lääne Politseiprefektuur palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebajale heideti ette patrulltoimkonna asukohast mitteteatamist ja juhi korralduse mittetäitmist ettekande kirjutamise kohta. Toimkond on kohustatud andma välijuhile ja juhtimiskeskusele pidevat ülevaadet oma asukoha ja tegutsemisvalmiduse kohta, samuti teatama pauside algusest ja lõpust. Patrulltoimkond ei täitnud antud juhul oma kohustusi ning nende tegevusele antud hinnang on vastavuses rikkumise asjaoludega. 2) Ametniku subjektiivne arvamus tema tööd korraldavate aktide kohaldatavusest ei ole arvestatav. Küsimus ei ole ainult kehtestatud nõuete täpsest järgimisest, sest nende üheks eesmärgiks on politseitöö tõrgeteta toimimise kõrval ka politseiametnike turvalisuse tagamine (Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 3-06-2458 ja 3-06-2459). 3) Komissar soovis saada selgitusi kaebajalt ja tema paarimehelt 19.03.2009 hommikuks, vastava korralduse saatis juht 17.03.2009 e-kirja teel. Kaebaja oli teenistuses 16.03.2009 kl 9.0021.00 ning 18.03.2009 kl 21.00 kuni 19.03.2009 kl 9.
  4. Patrullilehe kohaselt tutvus kaebaja vahetuse alguses kl 21.00-21.15 info ja meilidega. A. Kaili nimi ning tema saadetud e-kiri pealkirjaga „Ettekanne“ oleks pidanud kaebaja tähelepanu äratama. Kuigi üldreegli kohaselt on patrullitoimkond kohustatud lahkuma jaoskonna ruumidest 15 minuti jooksul vahetuse algusest, on selle reegli mittejärgimine põhjendatud vajadusega tutvuda kõigi saabunud e-kirjadega. Seega oli kaebajal võimalik tutvuda talle saadetud korraldusega ning see tähtaegselt tööajal täita. Vajadusel oli kaebajal võimalik leppida A. Kailiga kokku uues ettekande esitamise tähtajas või teha seda koheselt töövälisel ajal. 4) Distsiplinaarjuurdluse läbiviija on palunud esitada ettekande juhtunu kohta ning lisas küsimused, millele soovis saada vastust. Kaebajale oli teada rikkumise sisu, tal võimaldati tutvuda 3
(8)3-09-1348 distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendiga. Nii kokkuvõttes kui menetluse käigus olid kõne all juhtimiskeskuse teavitamata jätmine patrulltoimkonna asukohast ja lõunapausist. 7. Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Politseiametnike distsiplinaarvastutus on reguleeritud

§-des 42-45.

§ 1

lg 2 järgi laieneb politseiametnikele ATS

-st tulenevate erisustega. ATS § 87 järgi kohaldatakse ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel töötajate distsiplinaarvastutuse seadust (TDVS).

§ 1

lg 3 järgi kohaldatakse

-ga ettenähtud haldusmenetlusele HMS-st. Kohustused, mille rikkumise eest saab politseiametnikku distsiplinaarkorras karistada, võivad olla sätestatud ka teistes õigusaktides. Käskkirjaga karistati kaebajat ATS § 84 p 1, § 85 lg 1 p 1,

§ 42p 1, § 43 lg 1, § 44 lg 1 alusel.

Käskkirja kohaselt pani kaebaja toime Korra p-de 12.1 ja 12.4 ning sisekorraeeskirja p-de 10.1 ja 14.3.1 rikkumised ning eiras juhi korralduse täitmata jätmisega sisekorraeeskirja p 10.2 ja 14.3.3, pannes toime ATS § 84 lg 1 tunnustele vastavad distsiplinaarsüüteod. ATS § 84 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. 2) Korra p 12.1 kohaselt peavad välijuht ja juhtimiskeskus omama pidevat ülevaadet operatiivalluvuses olevate politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest ning Korra p 12.4 järgi on politseitoimkond kohustatud teavitama välijuhti ja/või juhtimiskeskust töö alustamisest ja lõpetamisest ning lõuna- ja puhkepauside algusest ja lõpust. Loa lõuna- ja puhkepausideks annab vastava piirkonna välijuht. Asjas läbiviidud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on leidnud kinnitust, et kaebaja viibis patrullteenistuses olles umbes tund aega toitlustusasutuses, jättes sellest juhtimiskeskusele teatamata ja patrullilehele kandmata. Samal ajal pidi patrullilehe kohaselt toimuma avaliku korra tagamine ja liiklusjärelevalve teostamine Käinas. Asja materjalidega on tuvastatud, et patrulltoimkonna tegelik asukoht ja tegevus ei olnud kooskõlas patrullilehel märgituga ning luba lõuna- ja/või puhkepausiks politseitoimkonnal ei olnud. Korra p 12.4 ei anna politseiametnikule võimalust oma äranägemisel hinnata selles punktis sätestatud kohustuse täitmist ja/või selle täitmise vajalikkust. Korra p 12 reguleerib välijuhi ja/või juhtimiskeskuse ja toimkonna kohustusi politseitoimkonna tegutsemisvalmiduse ja asukoha osas ning antud punktis toodud nõuetest peavad lähtuma politseinikud politseitoimkonna tegutsemisvalmiduse tagamiseks. Korra p 12.1 on võimalik nõuetekohaselt täita vaid juhul, kui täidetakse teisi Korra alapunkte, sh p 12.

  1. Seetõttu ei saa politseitoimkonna tegutsemisvalmiduse hindamisel käsitletud punkti erinevaid alapunkte tõlgendada lahus teistest alapunktidest. 3) Sisekorraeeskirja p 14.3.3 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma juhi seaduslikke korraldusi. Juhi poolt antud korralduse täitmata jätmise kvalifitseeris vastustaja ATS § 84 p 1 kohaselt teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmisena. Käskkirja sisu hinnates on kaebajale ette heidetud sisekorraeeskirja p 14.3.3 rikkumist ning sisekorraeeskirja p-le 10.2 on viidatud seetõttu, et sellest selgub korralduse andja pädevus. 4) A. Kail edastas kaebajale 17.03.2009 hommikul korralduse esitada ettekanne patrulltoimkonna tegevuse kohta 19.03.2009 hommikuks. Kaebaja tuli graafikujärgselt tööle 18.03.2009 kl 21.
  2. Patrullilehe kannete kohaselt tegeles kaebaja kl 21.00-21.15 info ja meilidega. Kaebaja kinnitab oma ettekandes, et tutvus saadetud meilidega, kuid ajanappuse tõttu ei jõudnud tutvuda kogu saadetud infoga. Tutvudes valikuliselt saadetud teabega võttis kaebaja endale teadlikult riski, et tal jäi seetõttu tutvumata olulise infoga. Samas ei selgu distsiplinaarmenetluses esitatud ettekannetest ega kaebusest, mis takistas kaebajat tööl olles muul ajal meilidega tutvumast. 5) Menetluses kogutud tõendite kohaselt heidetakse kaebajale ette, et ta jättis nõuetekohaselt täitmata juhi poolt 17.03.2009 antud korralduse. Juhi poolt korralduse saatmine kaebaja meilile puhkepäeval ei too kaasa selle õigusvastasust. Asjaolu, et kaebajal oli 17.03.2009 vaba päev, ei vabastanud teda korralduse nõuetekohasest täitmisest järgmisel graafikujärgsel tööpäeval 4

(8)3-09-1348 18.03.
  1. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited selle kohta, et käskkirjas tuli anda hinnang korraldusele kui väljaspool graafikujärgset tööaega täitmiseks antud korraldusele. 6) Kaebajale tutvustati distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirja, temalt küsiti ettekannet juhtunu kohta ning täpsustati ka küsimused, millele tuli ettekandes vastata. Kaebaja on nõutud ettekande esitanud. Samuti tutvustati kaebajale distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendit ning talle olid teada tema õigused menetluses. Seega oli kaebajale ettekande koostamisel teada, millal ja milliste tegude osas distsiplinaarjuurdlus algatati ning talle oli tagatud õigus olla distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ära kuulatud. Vaidlustatud käskkirjas on kirjeldatud kaebaja poolt toime pandud süütegusid ja antud neile õiguslik hinnang. Hinnates asjas kogutud tõendeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning arvestades seda, et asjas on läbitud vaidemenetlus, oli kaevatav käskkiri kaebajale arusaadav ning talle oli tagatud võimalus langetada läbimõeldud otsus, kas vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramine kohtus või mitte. Kaebaja on talle antud kaebeõigust kasutanud. 7) Hinnates eespool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid kogumis, on käskkirjas kirjeldatud süüteod leidnud tõendamist. Tuvastamist ei ole leidnud sellised vormi- ja menetlusnõuete rikkumised, mis võisid mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. R. Mölder palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. 1) Kaebajal ei olnud kohustust teavitada juhtimiskeskust patrulltoimkonna asukohast. Patrulltoimkond asus Käina alevikus, nagu nähtub ka patrullilehelt. Avaliku korra tagamiseks tehtavad toimingud ei katkenud ajal, mis patrull viibis XXXXX XXXXXs. Kaebaja viibis baaris info kogumise eesmärgil. Nii liiklusjärelevalve kui ka avaliku korra tagamine hõlmavad endas vajaduse olla kursis kohalike elanike meelsuse, eelistuste, harjumuste ja käitumisega. Asjakohane informatsioon hõlbustab õigusrikkumiste ennetamist ja toimepandud õigusrikkumiste avastamist. Toimkonna töövalmidus ei olnud häiritud, võimaliku väljakutse korral oleksid mõlemad patrullitoimkonna liikmed olnud valmis viivitamatult asuma väljakutset teenindama. Asjaolu, et üks patrulliliikmetest parajasti sõi, ei tähenda, et patrull oleks võtnud lõunapausi. Lõunapaus tähendab ajavahemikku, mil patrull on teenistusülesannete täitmisest eemal ning teenistusülesande täitmisele asumine on seetõttu takistatud. Süüteo alusetu omistamine ja sellise süüteoga arvestamine distsiplinaarkaristuse valikul ja määramisel on käsitletav kaalutlusõiguse ebaõige rakendamisena. 2) Halduskohus on käsitlenud sisekorraeeskirja p-de 10.2 ja 14.3.3 rikkumisena kaebaja poolt A. Kaili 17.03.2009 e-kirjas edastatud korralduse täitmata jätmist. Samas ei nähtu käskkirjast ega distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, millise A. Kaili korralduse täitmata jätmist kaebajale on süüks arvatud. Kuivõrd käskkiri ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte keskenduvad kaebaja poolt A. Kaili 19.03.2009 hommikul suuliselt antud korralduse täitmata jätmisele, siis võib arvata, et distsiplinaarkaristuse määramisel peeti silmas selle korralduse täitmata jätmist. 3) Kaebaja ei olnud A. Kaili e-kirjaga saadetud korraldusest teadlik, kuna ei jõudnud piiratud aja tõttu seda lugeda ega teadnud selle olemasolust. Olukorras, kus isik korraldusest ei tea, ei saa talle ette heita selle mittetäitmist. Vaidlus selle üle, mis põhjusel jäi kaebajal A. Kaili kirjalik korraldus lugemata, ei puuduta käesolevat distsiplinaarsüütegu, vaid on iseseisev vaidlus kaebaja mõne teise tööalase kohustuse täitmise üle. E-kirja pealkiri „Ettekanne“ ei sisaldanud kaebaja jaoks selgelt ja üheselt mõistetavat infot selle kohta, et ta peab töövahetuse lõpuks ettekande kirjutama. 5
(8)3-09-1348 4) Kuna 19.03.2009 hommikul anti kaebajale korraldus väljaspool tema graafikujärgset tööaega ning korraldus teenistusliku ettekande koostamiseks pärast töövahetuse lõppu ületunnitööna ei mahu ühegi

§ 27lg-s 1 toodud juhtumi alla, ei olnud A.

Kaili antud korraldus seaduslik ning kaebajal puudus kohustus ebaseadusliku korralduse täitmiseks. Seega puudus kaebaja teos sisekorraeeskirja p 14.3.3 rikkumise osas distsiplinaarsüüteo koosseis.

  1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et patrulltöö oli tagatud ajal, mil K. Rand einestas. Patrullimine ei ole võrdsustatav kaebaja ja tema paarimehe tegevusega kõne all oleval ajal. Käesoleval juhul olid kaebaja ja K. Ranna patrullilehele kantud järgmised tööülesanded – tagada avalik kord marsruudil, pöörata tähelepanu röövimiste võimalikkusele, avalikele vargustele, samuti alkoholijoobes isikutele avalikus kohas, narkomaanidele ja alaealistele, väärtegusid ja kuritegevust soodustavatele asjaoludele, teostada liiklusjärelevalvet patrullilehel ettenähtud piirkonnas. Prioriteet: joobes juhtide avastamine, kiirusrežiimist kinnipidamise kontrollimine, turvavarustuse kasutamise kontrollimine, kergliiklejatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine. Jääb arusaamatuks, kuidas saab teostada liiklusjärelevalvet turvavarustuse, kiiruse, raskeveokite, sõidukijuhtimise kontrollimisel baaris külastajatega vesteldes. Samuti ei ole kaebaja patrullilehele märkinud, kellega ja mis teemal räägiti. Kui kaebaja sõnul aitavad saadud teadmised tagada avalikku korda ja liiklusjärelevalvet, tuleks saadud teadmisi jagada, et sellest oleks kasu ka järgmisele samasse piirkonda asuvale patrulltoimkonnale. Samuti ei lähe kaebaja selgitused vajaduse kohta olla kursis kohalike elanike meelsusega kokku patrullilehel toodud prioriteetsete tööülesannetega. 2) Kaebajalt ei nõutud ületunnitöö tegemist. A. Kail arvestas korralduse esitamisel kaebaja tööajaga ning ettekande koostamine oleks olnud võimalik ka 18.03.2009 vahetuse ajal. Kaebaja luges e-kirju valikuliselt, seega toimus info selekteerimine saatja ja sõnumi pealkirja järgi, mille hulgast pidi kaebaja nägema ka A. Kaili e-kirja pealkirjaga „Ettekanne“. Kuna kaebaja ei lugenud kõiki e-kirju, võttis ta endale riski, et tal jääb mõni oluline tööülesanne teadmata. Kaebajalt nõuti ettekande esitamist 19.03.2009 hommikuks ajal, mil ta oli veel tööülesannete täitmisel ning millest tal oli võimalik teada saada juba 18.03.
  2. Seega anti kaebajale korraldus juba varem ja kirjalikult, mida korrati 19.03.2009 hommikul. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud korraldusest, on tema enda tegevusetuse tagajärg ja väljendab suhtumist oma tööülesannete täitmisesse. Kuna kaebaja ei täitnud korraldust õigeaegselt, oli tal võimalus leppida A. Kailiga kokku uues ettekande esitamise tähtajas või teha seda koheselt töövälisel ajal. 3) Patrullilehe järgi tegid mõlemad patrulli liikmed samal ajal ja samas mahus tööd, kuigi distsiplinaarjuurdluse käigus leidis kinnistust, et see ei olnud nii ja K. Rand einestas. Seega pidi ka patrullileht seda kajastama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ega halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja tuvastas õigesti kaebaja tegevuses distsiplinaarsüüteod, järgis distsiplinaarmenetluses selleks ettenähtud menetlusreegleid ning karistas kaebajat proportsionaalse distsiplinaarkaristusega.
  4. Kaebaja selgitused XXXXX XXXXXs tööülesannete täitmiseks info kogumise kohta on otsitud ja asjakohatud. Vastustaja viitas õigesti 16.03.2009 patrullilehel toodud tööülesannetele, milleks oli tagada avalik kord marsruudil, pöörata tähelepanu röövimiste võimalikkusele, avalikele vargustele, samuti alkoholijoobes isikutele avalikus kohas, narkomaanidele ja alaealistele, väärtegusid ja kuritegevust soodustavatele asjaoludele, teostada liiklusjärelevalvet patrullilehel ette6

(8)3-09-1348 nähtud piirkonnas. Prioriteediks oli joobes juhtide avastamine, kiirusrežiimist kinnipidamise kontrollimine, juhtimisõiguseta sõidukijuhtide avastamine, turvavarustuse kasutamise kontrollimine, kergliiklejatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine. Instrueerija on kohustanud patrulltoimkonda pöörama tähelepanu turvavarustuse kasutamisele ning kaaluma turbaveoautosid, samuti tagama avalik kord ja liiklusjärelevalve Käina vallas (tl 38). XXXXX XXXXXs kohalike elanike meelsuse, käitumise ja harjumustega tutvumine ei mahu eelloetletud töökohustuste hulka. Tegemist oli lõunapausiga, milleks patrulltoimkonnal puudus juhtimiskeskuse poolt antud luba. Lõunapausile minemisest juhtimiskeskuse teavitamata jätmisega rikkus kaebaja Korra p 12.
  2. Kuigi ka XXXXX XXXXX jääb Käina valda, ei ole selle puhul tegemist kaebaja töökohustuste täitmise asukohaga. Tulenevalt patrullilehel olevast instruktsioonist oli töökohustuste täitmise kohaks eelkõige Käina valla teed, kus on võimalik liiklusjärelevalvet teostada ja turvavarustust kontrollida. Kaebaja ei ole väitnud, et tal tuli XXXXX XXXXXs avalikku korda tagada. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et patrulltoimkonna asukoht iseenesest ei muutunud ning kaebajal ei tulnud juhtimiskeskust patrulltoimkonna asukohast teavitada.
  3. Tallinna Ringkonnakohus leidis 21.08.2007 otsuses nr 3-06-2459, et Korra sätted ei ole pelgalt formaalsed ning nende järgimine ei saa sõltuda politseiametniku äranägemisest. Politseiametnikud peavad patrullteenistuseks kehtestatud reegleid täpselt järgima. Ka käesoleval juhul puudus kaebajal õigus otsustada, kas tal tuli lõunapausile minemisest juhtimiskeskust teavitada või mitte. Kuna kaebaja ja tema paarimees ei tegelenud vaidlusalusel ajal oma teenistuskohustuste täitmisega, tuli kaebajal patrulltoimkonna vanemana sellest juhtimiskeskust teavitada. Asjaolu, et kaebaja ise kehva tervise tõttu ei lõunastanud, seda tegi ainult paarimees, ei ole antud vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega, kuna patrulltoimkond koosneb kahest politseiametnikust, kes on kohustatud koos patrullima ning koos puhke- ja lõunapause võtma. Nagu nähtub kaebaja poolt esile toodud asjaoludest, tegelikult patrulltoimkond veetiski koos lõunapausi XXXXX XXXXXs.
  4. Kaebaja eristab ebaõigesti A. Kaili poolt 17.03.2009 kirjalikult saadetud korraldust 19.03.2009 hommikul antud korraldusest. Tegemist on sama korraldusega, mille täitmiseks anti täiendav tähtaeg. Kuna kaebaja ei täitnud korraldust kummagi tähtaja jooksul, vaid esitas ettekande alles 19.03.2009 õhtul alanud vahetuse ajal, käsitles vastustaja õigesti kaebaja tegevust teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisena.
  5. Samuti on kaebaja käsitlenud A. Kaili poolt 19.03.2009 hommikul pärast kl 9.00 antud korraldust ebaõigesti seadusevastasena. Asjaolu, et korralduse saamise ajaks oli kaebaja tööpäev lõppenud ning ei esinenud

§ 27lg-s 1 nimetatud asjaolusid, ei muutnud korraldust iseenesest seadusevastaseks.

Seadusvastase korraldusega oleks olnud tegemist juhul, kui kaebajal tulnuks seadust rikkuda, väär- või kuritegu toime panna. Käesoleval juhul ei olnud tegemist seadusevastase korraldusega, kaebajal tuli kõrgema juhi korraldusel asuda koheselt nõutud ettekannet koostama, sest ta polnud seda teinud varem antud tähtajaks. Kaebajal oli võimalus juhtida A. Kaili tähelepanu asjaolule, et tema töövahetus on lõppenud ning leppida kokku muus tähtajas. Kui saadud korralduse täitmine oleks toonud kaasa ületunnitöö, oleks kaebajal olnud õigus saada selle eest kas lisatasu või täiendavat vaba aega. Tal puudus aga õigus juhi korraldust ja selle täitmise tähtaega ignoreerida. Selline käitumine on kvalifitseeritud õigesti distsiplinaarsüüteona. Kui kaebaja leidis, et temale töövälisel ajal antud korraldus oli seadusevastane, tulnuks tal ATS § 62 lg 2 ja Korra p 10.8 järgi koheselt teavitada sellest korralduse andjat. Seega ei võimalda õigusaktid teenistujatel neile kõrgemal seisva juhi poolt antud korraldustest vaikivalt mööda minna ja need täitmata jätta, vaid korraldused tuleb täita või teatada nende täitmise võimatusest. 7

(8)3-09-1348
  1. Samuti ei leia ringkonnakohus, et rikkumine oleks olnud ebaoluline ning karistus ülemäära raske. Tulenevalt ATS § 85 lg 1 p-st 1 on noomitus kergeim distsiplinaarkaristus.
  2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.