Obsah (10)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 440§ 444§ 367§ 468§ 162

Tsiviilasi nr 2-09-21601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. aprill

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on MP Inkasso OÜ hagi Regina Pipitši vastu 17 599,96 krooni (põhinõue 8224 krooni, menetluskulu 4935 krooni, 07.10.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4440,96 krooni) ja lisanduva viivise nõudes 0,1% päevas tasumata summast päevas kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõue tuleneb Advokaadibüroo Aivar Pilv ja kostja vahel sõlmitud õigusabi lepingust.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kätte isiklikult kostjale 23.02.2010 (tl 22). Kostja vastas kohtule kirjalikult 26.03.2010, teatades, et võtab hagi õigeks summas 13 159 krooni ja on nõus selle summa maksma alates oktoobrist 2010 graafiku alusel. Kostja maksab muid laene ja perekond on raskes seisus. 3.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja ei ole kirjalikus vastuses hagile hageja nõuet vaidlustanud ega sellele vastuväiteid esitanud, on ta seega hagi õigeks võtnud. Kohus selgitab, et hagejaga kompromissi saavutamine võlgnevuse tasumise osas on kostjal võimalik ka pärast kohtulahendit. 4.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 5. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 3, 6, § 113 lg 1, § 128 lg 3 ning

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8224 krooni, menetluskulu 4935 krooni, 07.10.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4440,96 krooni ja lisanduv viivis 0,1% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku ei tohi ületada põhinõude summat. 6.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§1741lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 2000 krooni. Kohtunik 2