2-07-37768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2010. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-37768 Hag

) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on hagi esitamise ajaks aegunud.

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega.

§ 147

lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Aegumise küsimuse lahendamisel omab seega tähtsust raha tagastamise tähtaeg. Hageja on kohtule esitanud järgmised arved: - arve nr B05038765516 kuupäevaga 31.03.

1. a, makse laekumise tähtaeg 20.04.
2. a (tl 34); - arve nr B05048930472 kuupäevaga 30.04.
3. a, makse laekumise tähtaeg 20.05.
4. a (tl 35); - arve nr V05059314549 kuupäevaga 30.05.
5. a, makse laekumise tähtaeg 13.06.
6. a (tl 36); - arve nr V05069558426 kuupäevaga 17.06.
7. a, makse laekumise tähtaeg 25.06.
8. a (tl 37); Kolmeaastane aegumistähtaeg oleks nimetatud arvete puhul saabunud vastavalt 20.04.
9. a, 20.05.
10. a, 13.06.
11. a ja 25.06.
12. a.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. AS EMT esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hans Teorein vastu 20.09.

1. a (tl 3). Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et 20.09.
2. a 2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatus ülalnimetatud arvete aegumistähtaeg ja nõue Hans Teorein vastu on esitatud tähtaega järgides. Seega leiab kohus, et Hans Teorein’i taotlus kohaldada hageja nõudele aegumist ei ole põhjendatud. Alternatiivselt aegumise nõudele võttis Hans Teorein omaks hageja põhinõude ja palus viiviste osas nõude lõpetamist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Seega leiab kohus, et viivise nõude Hans Teorein vastu on põhjendatud. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 3 196,20 krooni ning viivised 3 195,20 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Hans Teorein. Kohtunik 3