lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Laenulepingu tingimuste kohaselt oli laenusaaja kohustatud maksma intressi 20,00 % aastas.
lg 1 ja 3 alusel: Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisel kulude hüvitamist saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule. Hinnakirja kohaselt on meeldetuletuskirja hind 100 krooni. Neid on kostjale saadetud 9 tükki. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 900 krooni.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja on alla kirjutanud väikelaenu lepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 11.06.2013. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laen on osaliselt, st 17 755.71 krooni ulatuses tagastamata. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses õigeks võtnud hageja arvutatud nõuded summas 21 892.20 krooni koos maksekäsu kiirmenetluse kuludega. Kohus on seisukohal, et hageja nõutud põhivõlg, intress, viivis ja võlateadete saatmise kulu, kokku 21 858.49 krooni tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Kostja viibimine vanglas ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lepinguga võetud kohustus tuleb täita. Samuti tuleb maksta lepingus kokkulepitud viivist. Hageja nõue põhineb seadusel ning tuleb rahuldada. Kohus on siiski seisukohal, et arvestades kostja viibimist vangistuses on mõistlik ja põhjendatud piirata lisanduva viivise määra põhivõla suurusega, arvesse võttes juba sissenõutavaks muutunud viivist 1 333.97 krooni. Kohus mõistab Oleg Kudrinilt välja viivise 20 % viivitatud summalt aastas alates 19.03.2010 kuni krediidisumma 17 755.71 krooni täieliku tasumiseni, kuid koos väljamõistetud viivisega kokku mitte rohkem kui on põhivõlg. Menetluskulude jaotus 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.