) § 334 lg 1 kohaselt Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 kohaselt Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 46 kohaselt Valdaja võib käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid allrendilepingu lõpetamise osas, samuti ei ole tõendanud, et tal on õigus pärast hageja poolt allrendilepingu ülesütlemist ruumide valdamiseks muul õiguslikul alusel. Kostjal tuleb vaidlusalused ruumid Raatuse 22 Tartus vabastada.
kohaselt Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 16.04.2007 allrendilepingu punktis 4.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja viivise arvutust. Hageja nõuab kostjalt 27 570.20 krooni suuruse viivise tasumist, mis on arvutatud kooskõlas lepingu punktiga 4.4.: rendileandjal on õigus nõuda rentnikult tähtaegselt tasumata renditasu ja/või kõrvalkulude eest viivist 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni võlasumma tasumiseni. Hageja arvutatud viivis põhineb seadusel ja lepingul ning tuleb kostjalt samuti välja mõista. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu sellele, et hagi esitamisel on tasutud riigilõivu ainult rahaliselt nõudelt, tasumata on riigilõiv lepingu lõppemise tõttu ehitise osa valduse väljaandmiseks esitatud nõudelt, millise hagi hind on ühe aasta kasutustasude kogusumma. Seega riigilõiv 262,9 m2 suuruse rendipinna valduse väljaandmise nõudelt (262,9x30x12) oleks olnud 10 000 krooni. 62 824.10 krooni suuruselt rahaliselt nõudelt on riigilõiv 8 500 krooni. Hagejal oleks tulnud tasuda riigilõivu 18 500 krooni, tasutud on 12 500 krooni. Puuduolev riigilõiv kuulub TsMS § 179 lg 1 kohaselt välja mõistmisele kostjalt eraldi kohtumääruse alusel. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.