Obsah (5)

§ 1361§ 8§ 40§ 96§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 26.07.2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1916 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikesku

§ 1361lõike 1 alusel: 1.

Kinnisasjade käsutamise keelumärke kandmist Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) järgmiste kinnistute suhtes: 1.1 M. Š. nimele registrisse kantud registriosale nr 17381401, elamumaa Harjumaa, Tallinn, XXX tn XX korter nr X, üldpinnaga 126,1 m2; 1.2 L. Z. nimele registrisse kantud registriosa nr 5122801, elamumaa Harjumaa, Tallinn, Kivimurru tn XX korter XX, üldpinnaga 60,4 m2; 1.3 L. Z. nimele registrisse kantud registriosale nr 6436902, elamumaa Harjumaa, Harku vald, Naage küla, Suvi X, suurusega 1266 m2; 1.4 P. G. nimele registrisse kantud registriosale nr 3745001, elamumaa Harjumaa, Tallinn, XXXXXXXXX tn X korter XX, üldpinnaga 79,4 m2; 1.5 P. G. nimele registrisse kantud registriosale nr 2717202, elamumaa Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, Ellerheina AÜ 20, suurusega 1348 m

2. Sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist järgmiste sõidukite suhtes: 2.1 J. Š. nimel olevale Alfa Romeo 156, registrimärgiga ZZZZZZ,
3. a, 114 kW; 2.2 P. G.´i nimel olevale Subaru Legacy, registrimärgiga YYYYYY,
4. a, 115 kW; 2.3 L. Z.´i nimel olevale Renault Megane Classic, registrimärgiga QQQQQQ,
5. a, 80 kW. Edasikaebamise kord
6. Sekretäril saata käesolev määrus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskusele. Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
7. 26.07.2010.a saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) taotlus seada maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lõike 1 ning § 130 lõike 1 punkti 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärked järgmistele kinnistutele: 1.1 M. Š. nimele registrisse kantud registriosale nr 17381401, elamumaa Harjumaa, Tallinn, XXX tn XX korter nr X, üldpinnaga 126,1 m2; 1.X L. Z. nimele registrisse kantud registriosa nr 5122801, elamumaa Harjumaa, Tallinn, Kivimurru tn XX korter XX, üldpinnaga 60,4 m2; 1.3 L. Z. nimele registrisse kantud registriosale nr 6436902, elamumaa Harjumaa, Harku vald, Naage küla, Suvi X, suurusega 1266 m2; 1.4 P. G. nimele registrisse kantud registriosale nr 3745001, elamumaa Harjumaa, Tallinn, XXXXXXXXX tn X korter XX, üldpinnaga 79,4 m2; 1.5 P. G. nimele registrisse kantud registriosale nr 2717202, elamumaa Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, Ellerheina AÜ 20, suurusega 1348 m

1. ning järgmistele sõidukitele: 2.1 J. Š. nimel olevale Alfa Romeo 156, registrimärgiga ZZZZZZ,
2. a, 114 kW; 2.2 P. G.´i nimel olevale Subaru Legacy, registrimärgiga YYYYYY,
3. a, 115 kW; 2.3 L. Z.´i nimel olevale Renault Megane Classic, registrimärgiga QQQQQQ,
4. a, 80 kW.
5. Taotluse põhjenduste kohaselt olid J. Š., M. Š., P. G. ja L. Z. perioodil 01.01.2004 –31.12.2004.a AS Kivilill juhatuse liikmeteks. PMTK 06.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/800 määrati AS-ile Kivilill tasumiseks 5 766 799 krooni, käibemaksu 1 656 781 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 4 110 018 krooni.
6. Maksuhaldur kontrollis 07.09.2005.a korralduse nr 12-2.1/20207 alusel AS Kivilill käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.01.2004 – 31.12.
7. Hinnates kõiki kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses nähtub, et AS Kivilill on esitanud kontrollitava perioodi kohta käibedeklaratsioonides ja maksudeklaratsioonides valeandmeid, mistõttu riigieelarvesse tasumiseks arvestatud maksusummad ei vastanud raamatupidamise algdokumentide andmetele. Kogutud tõendite ja faktiliste asjaolude analüüsimisel ning nende kogumis hindamisel jõudis Taotleja seisukohale, et AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo ei ole AS-ile Kivilill tegelikult teenuseid osutanud. Tegemist on üksnes arvete väljastamisega AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo nimel. Asjaolu, et teenuste eest on tasutud ei ole tõendiks, et tehing on reaalselt toimunud. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ning et kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav. Kauba või teenuse saamisel tundmatult isikult ei ole tõendatud, et nimetatud tundmatu isik on käibemaksukohustuslane, mistõttu ostjal ei ole õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Lähtudes eeltoodust vähendas maksuhaldur AS Kivilill sisendkäibemaksu kokku summas 1 643 398 krooni. AS Kivilill tasus oma arvelduskontolt AS-ile Ventart, OÜ-le Viilius Grupp ja OÜ-le Sefimo kokku 11 610 010 krooni. Kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud, et AS Ventart, OÜ Viilius Grupp ja OÜ Sefimo poolt väljastatud arved on fiktiivsed ja reaalset teenuste osutamist AS-ile Kivilill toimunud ei ole. Kui arvele märgitud müüja ei ole tegelikult tehingu teine pool, on tegemist sisulise puudusega, mitte aga algdokumendi vorminõuete rikkumisega. Järelikult ei ole võimalik tuvastada, kellele ja mille eest tegelikult arvel märgitud summa tasuti ning tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja lg X p 3 alusel on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Kuna maksuotsuses käsitletud juhtudel arved ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele ja pole tõendatud teenuse saamine arvetel näidatud isikult, arvestatakse AS-ile Kivilill nimetatud arvete järgi tasutud summadelt kokku summas 4 079 193 krooni tulumaks. Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses puudub reaalne tehing, ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks. Seega on AS Kivilill revisjoni käigus tuvastatud äriühingu teadlik ja tahtlik osalemine maksupettuses, mis seisnes süstemaatilises fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu suurendamises. Riigikohus on asjas 3-3-1-39-03 p 1X selgitanud, milles võib seisneda maksupettuses osalemine. Viidatud lahendi kohaselt osavõtt maksupettusest muuhulgas võib seisneda selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. AS Kivilill poolt toimus sisendkäibemaksu kunstlik suurendamine, eesmärgiga tekitada enammakstud käibemaksu ja taotleda riigieelarvest käibemaksu tagastamist. Maksuhalduri seisukohalt saab eelnimetatud tegevus olla ainult teadlik ja ettekavatsetud tegevus, mille puhul isik pidi aru saama oma tegevuse laadist.
8. Taotleja kinnitab, et jõustunud maksuotsustega on tuvastatud J. Š., M. Š., P. G., L. Z. osalemine maksupettuses. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-62-06 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Vastavalt 06.04.2009.a ainuaktsionäri otsusele on alustatud AS Kivilill likvideerimismenetlus ning likvideerijaks on nimetatud A. P.. Tulenevalt 10.06.2010.a Harju Maakohtu määrusele AS Kivilill likvideeritakse ning likvideerijaks on nimetatud R. V.. Pärast maksuotsuse koostamist tegi maksuhaldur AS-ile Kivilill 17.11.2009.a korralduse nr 1311/4413 maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega summas 73 063,73 krooni. Kuna AS Kivilill korralduses nimetatud summat ei tasunud arestis maksuhaldur 03.12.2009.a AS Kivilill pangakontod. AS Kivilill 2008.a majandusaasta aruande kohaselt puudub äriühingul vara, puudub majandustegevus ning toimub äriühingu likvideerimine. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ja Ehitisregistrist ei oma AS Kivilill registervara ja X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi alusel sõidukeid (lisad 2 – 4). Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud AS Kivilill maksuvõlga sisse nõuda. Taotleja on seisukohal, et AS Kivilill maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda, kuna AS Kivilill ei oma rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud.

§ 8

lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.

§ 96

lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotleja on algatanud J. Š., M. Š., P. G., L. Z. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isikute vastu, tasuda AS Kivilill maksuotsustest ning äriühingu poolt esitatud käibedeklaratsioonist tulenev maksuvõlg, mis koos intressidega moodustab seisuga 22.07.2010.a 13 229 928,73 krooni. J. Š., M. Š., P. G., L. Z. on äriühingu juhatuse liikmetena osalenud maksupettuses, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste kohta väljastatud arvete kajastamisega AS Kivilill raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on jõustunud maksuotsusega tõendatud. Arvestades muuhulgas J. Š., M. Š., P. G., L. Z. varasemat käitumist on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuvad isikud hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

1. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on M. Š. omanduses: - registriosa nr 17381401, elamumaa Harjumaa, Tallinn, XXX tn XX korter nr X, üldpinnaga 126,1 m
2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on L. Z. omanduses: - registriosa nr 5122801, elamumaa Harjumaa, Tallinn, Kivimurru tn XX korter XX, üldpinnaga 60,4 m
3. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad; - registriosa nr 6436902, elamumaa Harjumaa, Harku vald, Naage küla, Suvi X, suurusega 1266 m
4. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on P. G. omanduses: - registriosa nr 3745001, elamumaa Harjumaa, Tallinn, XXXXXXXXX tn X korter XX, üldpinnaga 79,4 m
5. Nimetatud registriosal on ühishüpoteek summas 1 105 000 krooni SEB Eesti Ühispank kasuks; võõrandamise keelumärked puuduvad; - registriosa nr 2717202, elamumaa Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, Ellerheina AÜ 20, suurusega 1348 m
6. Nimetatud registriosal on hüpoteek summas 260 000 krooni AS Swedbank kasuks; võõrandamise keelumärked puuduvad; X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi alusel on J. Š. omandis Alfa Romeo 156 (registrimärk ZZZZZZ),
7. a, 114 kW. Sõidukil puuduvad keelumärked. X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi kohaselt on P. G.´i omandis sõiduauto Subaru Legacy (registrimärkYYYYYY),
8. a, 115 kW. Sõidukil puuduvad keelumärked. X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi kohaselt on L. Z.´i omandis sõiduauto Renault Megane Classic (registrimärk QQQQQQ),
9. a, 80 kW. Sõidukil puuduvad keelumärked. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8.

§ 1361

lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lõike 1 punkti 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse ning punkti 3 kohaselt sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lõike 1 punkti X kohaselt on halduskohtu pädevuses haldustoiminguks loa andmine. HKMS § X9 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § X9 lõike X kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § X9 lõige 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lõige 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 9. Kohus kontrollis esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust. Kohus on seisukohal, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ning on põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid, selgitused, samuti maksuotsus nr 12-5/800. Taotlusest nähtuvalt kinnitab maksuhaldur, et isikute J. Š., M. Š., P. G., L. Z. suhtes on algatatud maksumenetlus, mille eesmärgiks on

§ 40kohase vastutusotsuse koostamine.

Maksuhaldur on tuvastanud, et J. Š., M. Š., P. G., L. Z. on äriühingu juhatuse liikmetena osalenud maksupettuses, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste kohta väljastatud arvete kajastamisega AS Kivilill raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on jõustunud maksuotsusega tõendatud. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi, sh AS Kivilill suhtes tehtud jõustunud maksuotsust, J. Š., M. Š., P. G. ja L. Z. tuvastatud maksupettuses osalemist ning AS Kivilill osas pankrotimenetluse algatamist, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad J. Š., M. Š., P. G. ja L. Z. asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karin Kalmiste Kohtunik