← Eesti

2-10-3896/4

Obsah (7)§ 88§ 100§ 101§ 108§ 113§ 142§ 145

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-3896 Ts

§ 88lg 8 kohaselt maha arvata viivitusintressi summas 58 400.- kr.

Hagetav summa: tagastamata laenu 100 000.- kr; intress laenu kasutamise eest pankroti väljakuulutamise seisuga 22.10.2008 16 386.- kr; viivitusintress laenu tähtajaks tagastamata jätmise eest seisuga 22.10.2008 51 164.- kr. Viivitusintressist on maha arvatud tasutud 25 000.- kr ja pankrotimenetluses tasutud 7236.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista

§-de 396 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 142 lg 1; 145 lg 2; Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 alusel kostjalt kokku 167 550.- kr, riigilõivu 10 000.- kr, tasu õigusabi eest 16 800.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale edastati hagimaterjalid väljastusteatega. Kostja sai edastatud materjalid kätte 11.02.2010. Kostjale edastati kohtukutse väljastusteatega, millele kostja järgi ei läinud. Kutse tagastati kohtule. Seejärel saadeti kostjale kutse ilmuda kohtuistungile lihtkirjaga. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.