3-09- 2580 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010 Tallinn Haldusasja number 3-09-2580 Haldusasi MTÜ Selts Raeküla k

), välja arvatud selle §-s 5 sätestatut, arvestades TTTS-i erisusi.

§ 12

lg 1 kohaselt kontrollitakse füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku usaldusväärsust, kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik volitatakse täitma haldusülesannet. Sellest tulenevalt kehtestas vastustaja hankedokumentides üheks pakkujate kvalifitseerimise tingimuseks pakkuja usaldusväärsuse

§ 12

mõistes, mille kohta pidi pakkuja esitama kinnituse (hankedokumentide punkt 5.6). 12. Kaebuse esitaja esitas pakkumuse hanke osale 3 (koolituse toimumine Pärnu linnas) ning koos pakkumusega esitas nõutud usaldusväärsuse kinnituse seisuga 16.09.2009.

§ 12

lg 2 punkti 6 kohaselt kinnitab muuhulgas isiku usaldusväärsust asjaolu, et tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust. Kuna andmed maksuvõlgade kohta on Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasis (https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql) avalikult kättesaadavad, kontrollis vastustaja täiendavalt esitatud kinnituse õigsust ning maksuvõlgade puudumist. Kontrolli tulemusel selgus, et kaebajal oli pakkumuste esitamise tähtajal 18.09.2009 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 10,79 krooni.

1. Kaebuses leitakse, et intresside (kaebuses ekslikult nimetatud viivisteks) kohta pole hankedokumentides infot küsitud. 3 Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 32 kohaselt on maksuvõlg tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Samuti Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud juhendmaterjali „Arvestuslik intress ja kliendi poolt intressinõude koostamine“ kohaselt on arvestuslik intress käsitletav maksuvõlana (http://www.emta.ee/doc.php?26320 viide „Intressinõude koostamine e-maksuametis/e-tollis“). Seega hõlmab maksuvõla mõiste endas ka intressi ning hankedokumentide punkt 5.6 laienes ka intressile.
2. Kaebuse esitaja tugineb kaebuses Põhja maksu- ja tollikeskuse teenindusbüroo vanemspetsialist Inna Tormi 06.11.2009 e-kirjale. Nimetatud e-kirjas ei kinnitata kaebuse esitaja väidet maksuvõla puudumise kohta. E-kirjas selgitatakse, et MKS § 14 lg 5 kohaselt on maksuhaldur kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksuvõlg kõikide maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Sellest tulenevalt väljastati kaebuse esitajale tõend maksuvõlgade puudumise kohta. Samuti tugineb kaebuse esitaja Lääne maksu- ja tollikeskuse 06.11.2009 väljastatud tõendile nr 88/6561, milles kinnitatakse, et kaebuse esitajal ei olnud seisuga 18.09.2009 maksuvõlga. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt MKS § 14 lg-st 5 oli maksuhalduril kohustus taoline tõend väljastada, kuna maksuvõlg ei ületanud 100 krooni. Vastavalt MKS § 14 lõikele 7 ei kustuta § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi väljastamine maksuvõlga. Samuti kinnitab kaebuse esitaja kaebuses, et tal oli intressivõlg 10,79 krooni ning ettemakse 7,85 krooni, mis kokkuvõttes teeb võlgnevuseks 2,94 krooni. Seega on kaebuse esitaja tunnistanud võla olemasolu, kuigi väiksemas summas.
3. Kuna vastustajale oli hankemenetluse ajal Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi kaudu teada, et kaebuse esitajal on maksuvõlg, oli vastustaja kohustatud nimetatud asjaolu arvesse võtma ning jätma kaebuse esitaja kvalifitseerimata hankedokumentide punkti 5.6 alusel. Vastustajal on hankijana kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ning kvalifitseerimata jätmise otsus tuli teha, sõltumata maksuvõla suurusest. Eelnevast tulenevalt palub vastustaja Tallinna Halduskohtul jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus tühistada vastustaja otsus, millega jäeti kaebuse esitaja hankemenetluses kvalifitseerimata.
4. Kaebuse esitaja on alternatiivse taotlusena palunud tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasuse. Taotluse eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude esitamine. Hankemenetluses tunnistati edukaks Kesk-Eesti Arenduskeskus AS pakkumus. Vastavalt hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumitele oleks kaebuse esitaja kvalifitseerumisel jätkuvalt osutunud edukaks pakkujaks Kesk-Eesti Arenduskeskus AS, kes sai kokkuvõttes 96,34 punkti. Kaebuse esitaja oleks saanud kokkuvõttes 95 punkti (tl 78). Sõltumata kvalifitseerimise otsusest ei saa olla kaebuse esitajale kahju tekkinud, kuna ta ei oleks osutunud edukaks pakkujaks. Sellest tulenevalt ei saa olla kaebuse esitajal põhjendatud huvi vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja palub jätta rahuldamata kaebuse esitaja alternatiivtaotluse vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
5. TTTS § 13 lg 2 kohaselt tellib Eesti Töötukassa tööturukoolitust haridusasutuselt, juriidiliselt isikult ja füüsilisest isikust ettevõtjalt, kellele on väljastatud koolitusluba ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt Eesti Töötukassa sõlmib tööturukoolituse läbiviimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isikuga halduslepingu. TTTS § 1 lg 4 kohaselt käesolevas seaduses nimetatud halduslepingu, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 21 nimetatud 4 halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduses, välja arvatud selle §-s 5, sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 12

lg 1 kohaselt, kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi käesolevas jaos isik) volitatakse täitma haldusülesannet, kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku usaldusväärsust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnitavad isiku usaldusväärsust muu hulgas järgmised asjaolud: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; 3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid; 6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust. 18. Eesti Töötukassa juhatuse 03.09.2009 otsuse nr 383 tööturu koolituse „Eesti keel vene keele baasil koolitus“ osutamise lihtsustatud menetluse algatamine ja hankedokumentide kinnitamine (tl 73) lisa 1 „Hankedokumendid“ (tl 81 pöördel- 91 pöördel) punkti 3.8.9 kohaselt tuli pakkumuses esitada hankedokumentide lisa 4 vormikohane usaldusväärsuse kinnituskiri. Hankedokumentide punkti 5 „Pakkujate kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine“ alapunkti 5.6 kohaselt peab eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja olema

§ 12mõistes usaldusväärne.

Pakkuja esitab vormikohase kinnituse (lisa 4). Pakkuja usaldusväärsuse kinnituskirjas tuli allkirjaga muuhulgas kinnitada, et pakkujal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust (tl 88). Hankedokumentide punkti 3.2 esialgse redaktsiooni kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks 18.09.2009 ning muudatuse kohaselt 25.09.2009 (tl 81, 92). 19. Kaebuse kohaselt esitas kaebuse esitaja oma pakkumuse 16.09.2009. Kohtule esitatud kinnituses usaldusväärsuse kohta on Piia Karro, kes äriregistri andmetest nähtuvalt on MTÜ Selts Raeküla juhatuse liige, kinnitanud 16.09.2009 allkirjaga, et MTÜ Selts Raeküla on

§ 12

mõistes usaldusväärne ning kinnitanud muuhulgas, et pakkujal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust ( tl 3 ,44 ja 80). 20.

§ 13

lg 3 kohaselt on hankemenetluse korraldaja pakkujate kvalifitseerimisel kohustatud kontrollima pakkujate vastavust halduskoostöö seaduse nõuetele. Hankedokumentide punkti 5 „Pakkujate kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine“ alapunkti 5.1 kohaselt hankija kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni vastavust hankedokumentides toodud tingimustele. Vastustaja on kontrollinud Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist MTÜ Selts Raeküla esitatud usaldusväärsuse kinnituse õigsust ning maksuvõlgade puudumist. Päringu vastuseks saadud maksuvõlgade tõendil on märgitud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksumaksjal Selts Raeküla seisuga 19.09.2009 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 10,79 krooni (tl 79). MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Käesoleval juhul kinnitab ka kaebuse esitaja oma kaebuses, et tal oli pakkumuse esitamisel intressivõlg 10,79 krooni ning ettemaks 7,85 krooni, mis kokkuvõttes tegi kaebaja võlgnevuseks Eesti Vabariigi ees 2,94 krooni. Ka Põhja maksu- ja tollikeskuse 05.11.2009 e-kirjast nähtuvalt oli MTÜ-l Selts Raeküla 18.09.2009 seisuga arvestuslik intress 10,79 krooni, maksukohustuslase ettemaksukonto saldo samal päeval oli nimetatud summast väiksem (tl 12,53). 5

1. Kaebuse esitajal 18.09.2009 seisuga esinenud maksuvõlga ei tee olematuks ka Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 06.11.2009 tõend maksuvõlgade puudumise kohta nr 88/6561 (tl 14, 55), mille kohaselt Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse andmetel ei olnud maksukohustuslasel Selts Raeküla maksuvõlgu seisuga 18.09.
2. Nimetatud tõendis osutatud MKS § 14 lg 5 teise lause kohaselt maksuhaldur on kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. MKS § 14 lg 7 teise lause kohaselt maksuvõlgade puudumise tõendi väljastamine ei kustuta maksuvõlga ega võta maksuhaldurilt õigust maksuvõlga sisse nõuda.
3. Hankedokumentide punkti 5 „Pakkujate kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine“ alapunkti 5.6 kohaselt peab eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja olema

§ 12

mõistes usaldusväärne.

§ 12

lg 2 p 6 kohaselt kinnitab isiku usaldusväärsust muuhulgas see, et tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust. Samas MKS § 14 lg 5 teise lause kohaselt maksuhaldur on kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama muuhulgas ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõla tasumine on ajatatud. Seega ei ole MKS § 14 lg 5 alusel väljastatud maksuvõlgade puudumise tõendi alusel võimalik hinnata isiku usaldusväärsust

§ 12mõistes.

Ja vastustaja ei olegi hankedokumentides kohustanud pakkujaid esitama maksuhalduri tõendit maksuvõlgade puudumise kohta, vaid hankedokumentide punkti 3.8.9 kohaselt tuli pakkumuses esitada

§ 12mõistes usaldusväärsuse kinnituskiri.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebuse esitaja 03.06.2010 kohtule esitatud täiendavas infos (tl 103) märgituga, et vastustaja saab anda hinnangu pakkuja usaldusväärsuse kohta maksude tasumise kohustuste täitmisel vaid maksuhalduri väljastatud maksuvõlgade puudumise tõendi alusel nii nagu see toimub riigihangete menetluses. Kuna kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud hankedokumente ega esitanud hankemenetluse käigus vastustajale maksuhalduri tõendit maksuvõlgade puudumise kohta, siis on kaebuse esitaja eeltoodud seisukoht ka asjakohatu. Lisaks ei ole kaebuse esitaja seisukoht õige ka seetõttu, et käesoleval juhul on tegemist lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankega, milles hankija vastavalt RHS § 19 lg-le 1 ei ole kohustatud korraldama riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust. RHS § 19 lg 3 kohaselt lähtub hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste hanke korral riigihangete seaduse

1. peatükis sätestatud nõuetest. Hankemenetlust reguleerib RHS 2.peatükk ning RHS § 38 lg 3 p 2, mis sätestab pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks kohustuse nõuda Maksu- ja Tolliameti tõendi esitamist, asub RHS 2.peatükis. Seega ei olnud vastustajal kohustust pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel nõuda ja võtta aluseks Maksu- ja Tolliameti tõendit maksuvõlgade puudumise kohta.
2. Kaebuse kohaselt oli kaebaja usaldusväärsuse kinnituse aluseks Eesti Maksu- ja Tolliameti kodulehe www.emta.ee vahendusel saadud maksuvõlgnevuse tõend. Ka vastustaja on kaebaja usaldusväärsuse kinnituse õigsust kontrollinud samast Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist. 03.06.2010 kohtule esitatud täiendavas infos (tl 103) leiab kaebuse esitaja aga, et Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi andmed pole ametlikud andmed, mille alusel sai vastustaja jätta kaebuse esitaja kvalifitseerimata. Kohus nõustub kaebaja täiendava info kohta esitatud vastustaja 04.06.2010 seisukohaga, et kaebuse esitaja selline väide on ekslik. MKS § 17 lg 1 kohaselt on maksukohustuslaste register Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 21 kohaselt peetakse maksukohustuslaste registris eraldi arvestust iga maksukohustuslase käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta. Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr 240 vastu võetud „„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 3 lg 1 kohaselt on registri pidamise eesmärgiks 6 andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, arvestuse pidamine maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksude määramiseks ja sissenõudmiseks. Sama määruse § 13 kohaselt on registri andmetel õiguslik tähendus maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses. Vastustaja on 04.06.2010 seisukohas õigesti märkinud, et tulenevalt RHS § 38 lg 2 punktist 2 on ka riigihanke hankemenetluses võimalik kontrollida maksuvõlgade puudumist maksukohustuslaste registrist, kui pakkuja on jätnud Maksu- ja Tolliameti tõendi esitamata. RHS § 38 lg 2 punkt 2 annab hankijale õiguse kasutada pakkuja ja taotleja kvalifitseerimisel registritest kättesaadavaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole õigusvastane vastustaja tuginemine kaebaja usaldusväärsuse kinnituse õigsuse kontrollimisel maksukohustuslaste registri andmetele.
3. Seega, kuna kaebuse esitajal oli pakkumuse esitamisel maksuvõlg, ei vastanud kaebuse esitaja halduskoostöö seaduse nõuetele ja hankedokumentides toodud tingimustele, mistõttu on vastustaja õiguspäraselt jätnud kaebuse esitaja kvalifitseerimata. Kui hankedokumentides on kehtestatud pakkuja kvalifitseerimise kohustuslik tingimus, siis kujutaks sellele mittevastava pakkuja kvalifitseerimine hankedokumentide tingimuste rikkumist ja pakkujate ebavõrdset kohtlemist hanke korraldaja poolt.
4. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa otsus, millega kaebaja jäeti kvalifitseerimata hankes nr 9.2-13.2/58270 õiguspärane ja puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks.
5. Kuna vastustaja otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane ja jääb tühistamata, ei ole selle otsusega rikutud ka kaebuse esitaja kaebuses märgitud õigust teiste pakkujatega võrdselt konkureerida ja olla edukas pakkuja, kellega sõlmitakse hankeleping. Vastustaja esitatud hindamistulemustest nähtuvalt (tl 78), millele kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud (tl 105), ei oleks kaebuse esitaja pakkumust ka tema kvalifitseerimisel edukaks tunnistatud, mistõttu ei saanud kaevatud Eesti Töötukassa otsus ka seetõttu rikkuda kaebuse esitaja õigust hankelepingut sõlmida.
6. Kaebuse esitaja on alternatiivse nõude esitamisel märkinud, et tema eesmärgiks on kahju hüvitamise taotluse esitamine. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on RVastS § 7 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eeltingimuseks kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus. Kuna kaebuses vaidlustatud vastustaja otsus on õiguspärane, on täitmata kahju hüvitamise nõude vältimatu eeldus – avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus, mistõttu puudub kaebuse esitajal õigus nõuda kahju hüvitamist.
7. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Aili Maasik Kohtunik 7