) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingute alusel maksmata jäänud üüritasu ja kõrvalkulud septembrist 2009.a. kuni veebruarini 2009.a. kokku 62 711.75 krooni (arved t.l. 28-33, 50-68). Hageja väidab, et ütles üürilepingud T-249/2 ja T-550/11 üles alates 03.03.2009.a. (t.l. 27, 49). Kostja vastuväidete kohaselt olid üürilepingud kostja poolt üles öeldud alates 01.09.2009.a. (t.l. 2 2-09-48393 83-86). Seega pooled vaidlevad, mis ajast tuleb üürilepingud lugeda lõppenuks. Kui kohus tuvastab, et üürilepingud lõppesid 01.09.2009.a., siis ei ole hageja nõue põhjendatud, sest hageja nõuab üüritasu ja kõrvalkulusid alates 01.09.2009.a.
lg 1 järgi võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu võlaõigusseaduse §-s 312 sätestatud tähtaegades kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega.
lg 2 kohaselt kui lepingupoole ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
kohaselt äriruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Üürilepingu T-249/2 p 6.
lg 1 alusel võivad üürileandja ja üürnik äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaidlust ei ole, et kostja on üürilepingud üles öelnud teatades sellest hagejale kirjalikult. Seega kuna kohus tuvastas, et pooltevahel sõlmitud üürilepingud T-249/2 ja T-550/11 olid üürniku poolt kehtivalt üles öeldud alates 01.09.2009.a., siis on üürilepingud poolte vahel lõppenud ja hagejal ei ole üürilepingutest tulenevalt õigus nõuda üüritasu alates 01.09.2009.a. Kostja on veenvalt põhistanud ja pooled ei vaidle, et kostja alates 01.09.2009.a. ei kasutanud üürilepingute alusel äriruume ja tagastas ruumid. Kohus leiab, et hageja pidi olema teadlik üürilepingute ülesütlemisest, missuguse kirjaliku teatise kostja hageja registrijärgsele aadressile saatis, samuti kostja käitumine tagastades hagejale üüritud ruumid pidi hagejat veenma, et kostja soovis lõpetada üürilepingud. Hageja on esitanud väite, et poolte vahel jätkusid äriruumi üürilepingu T-550/11 alusel üürisuhted ja 16.02.2009.a. sõlmiti poolte vahel lepingu muutmise kokkulepe alates 28.02.2009.a. (t.l. 48, 100) Kostja on esitanud vastuväite, et nimetatud kokkulepe on tühine. Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel üürisuhted ja üürileping T-550/11 lõppesid, siis ei ole võimalik muuta lõpetatud lepingut. Kostja on veenvalt kohtule põhistanud, et kuni lepingu muutmise kokkuleppeni tema äriruume aadressil Kreenholmi 52 Narva ei kasutanud ja ka peale kokkuleppe sõlmimist ei ole asunud nimetatud äriruume kasutama. Seega ei ole kohus tuvastanud poolte tahet jätkata üürisuhet ruumide suhtes aadressil Kreenholmi 52 Narva. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole andnud peale üürilepingu lõpetamist taas kostja valdusesse äriruume aadressil Kreenholmi 52 Narva ja, et kostja ei ole maksnud selle eest tasu. 3 2-09-48393 Kuna kohus leidis, et üürilepingud on lõppenud alates 01.09.2009.a., siis ei ole võimalik üürilepingute erakorraline ülesütlemine hageja poolt 05.03.2009.a. teatistega alates 03.03.2009.a. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt üüritasu ja kõrvalkulude 62 711.75 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt ka kahju summas 12 288.25 krooni väljamõistmist, mis on hagejal tekkinud seoses OÜ-le Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks.
lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks nõudeõigus kostja vastu äriruumi üürilepingutest tulenevalt 62 711.75 krooni nõudes, siis ei ole ka võimalik, et sellise summa nõudmisega kostjalt saaks hagejal tekkida kahju 12 288.25 krooni. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ja kahjunõue kostja vastu 12 288.25 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kuigi hageja on esitanud arve, mille kohaselt on tal kohustus tasuda Incure Inkasso Agentuur OÜ-le 13 565.63 krooni, ei saa selle arvega lugeda tõendatuks hagejal 12 288.25 krooni kahju olemasolu (t.l. 138 pöördel). Hageja ei ole tõendanud, et kostja kui üürnik oleks pidanud üürilepingute sõlmimisel ette nägema hageja pöördumise OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole ja teenustasu maksmise. Samuti ei ole kohtule selge, millest täpselt teenustasu koosneb ja mis teenuseid OÜ Incure Inkasso Agentuur hagejale seoses võla väljamõistmisega osutas, mistõttu hagejal tekkis kahju seoses kostja väidetavate arvete mittemaksmisega. Vaidlust ei ole, et OÜ Incure Inkasso Agentuur on hageja eest tasunud hagi esitamisel riigilõivu. Samas hageja on kohtule väitnud, et kahju sisaldab menetluskulusid, välja arvatud riigilõiv (t.l. 138). Ka teenustasu arvest nähtub, et teenustasu koosneb kohtuvälise/kohtuliku sissenõudemenetluse eest Guild Info OÜ-lt. Kohus selgitab, et kui hageja kahjuks on kohtusse pöördumine ja menetluskulud, siis menetluskulude väljamõistmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik ja kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.