lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Pooled on enda käitumisega (seoses teenuste osutamisega ja tasumisega peale Lepingu kehtivuse lõppemist) muutnud Lepingu tähtajatuks Lepinguks.
lg 1 ja lg 2, § 76 lg 1, § 100 ning § 101 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis
lk 4
lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaastakaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 järgi korraldab intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesoleva seisuga on nimetatud intressimäär 4%. Intressimäär oli 4% ka enne
alusel.
sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Seega võib Hageja 1 nõuda Kostjalt (teoreetiliselt, kui Leping ei kehtiks)
alusel kulutuste hüvitamist summas 1.191.270,58 krooni, mida Hageja 1 on kandnud Kostja eest seoses Kostja poolt Hagejale 1 teenuse osutamisega. Eelmärgitust tulenevalt ja juhindudes
lg 1 ja 3, 76 lg 2, 100, 101 lg 1 p 1 , 25 lg 1 ja 2 p a l u b h a g e j a 1 :
kostja kohustub hagi esemeks oleva nõude rahuldama tulenevalt pooltevahelisest praktikast; 3. Kostja esindaja poolt antud deklaratiivne võlatunnistus
. Kostja kinnitab, et tema juhatuse liige ei ole kunagi hageja poolt esitatud veolepingut allkirjastanud. Sellest tulenevalt on kostja pöördunud prokuratuuri poole kriminaalmenetluse algatamiseks. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaoludele, et veolepingu võltsitusele viitavad juba ainuüksi järgmised faktilised asjaolud: kostja juhatuse liikme A. Lämmergase allkiri on millegipärast üle löödud täies ulatuses kostja templiga. Vajadus selliseks tegevuseks tegelikult puudus - tavapraktikas ei lööda allkirju templiga üle, vaid kaetakse need osaliselt, et võimaldada vaidluste korral allkirjaekspertiisi kohast teostamist. Käesoleval juhul on millegipärast allkiri templiga kaetud. Kuna kostjal on asjaoludest tulenevalt põhjendatud kahtlus, et Hageja 1 ja tema juhatuse liige Aser Birk on kostja juhatuse liikme allkirja võltsinud ka teistel juhtudel (volikirjad autode võõrandamiseks; lisa 5 ja 6), on alust eeldada, et kostja juhatuse liikme allkirja võltsimist võidi teostada mitmel erineval korral. 01.08.2002.a veoteenuse osutamise lepingu sisu on ilmselgelt kostjale kahjulik ja selles sisalduvate õiguste ning kohustuse kompleks on ilmselges vastuolus kostja huvidega. Antud juhul oli veoteenuse osutamise kokkuleppe üldine kohustuste jaotus järgmine: kostja andis hagejale 1 üle tema poolt liisitud veokid ja Hageja 1 teostas nendega vedusid, kohustus tasuma kostjale veokite kasutamise võimaluse eest mingi tasu, Hageja 1 tulu seisnes tellimusvedudest saadud kasus. Sellele vaatamata sisaldab aga veoteenuse lk 6 osutamise leping rida kostjal lasuvaid täiendavaid kohustusi - lepingu 2.ptk-st tulenev kohustuste kompleks on võrreldes lepingu 3. ptk-ga silmnähtavalt suurem. Hageja 1 teadlikkust veolepingu võltsitusest tõendab ka tema hagiavalduse p-s 2.1. esitatud põhjenduste loogika. Kostjale jääb arusaamatuks, miks peab hageja toetuma
ja väitma, et sisuliselt lepingus sätestatud kohustused olid muutunud praktikaks ja on kostja suhtes kohustuslikud vaid seetõttu. Kuna kostja ei ole nimetatud veoteenuse osutamise lepingut kunagi allkirjastanud, puudub tema tahteavaldus nimetatud tehingu sõlmimiseks. Seega ei oma 01.08.2002.a veoteenuse osutamise leping kostja suhtes mingit õigusjõudu. Seega ei saa nimetatud lepingut käsitleda hagiavalduses esitatud nõude alusena. Hageja on järgmisena tema nõude alusena tuginenud
§-le 25. Kostjale jääb paraku ebaselgeks, milline on see konkreetne tava või poolte vahel väljakujunenud praktika, millele hageja tugineb. Edasise põhjenduse valguses viitab kosja, et
lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt eristatakse sisuliselt kahte eraldi kohustavat allikat: tava - selgelt kokkulepitud tava või siis tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik; praktika - korduv käitumine, mis pooltevahelistes suhetes on tekkinud ja mis on seetõttu poolte vahel kohustusliku iseloomuga. Hagiavalduse p 2.
MS § 230 lg-st 1 tulenev tõendamiskoormise jaotus. Kuna hageja pole esitanud ühtegi väljakujunenud praktika osas tema väidet tõendavat dokumenti, on hageja argumentatsioon tõendamata. lk 7 Hagiavalduse alust ja hagiavalduse põhjendusi arvesse võttes on hageja tuletanud kostja suhtes järgmise kohustusliku käitumismustri: kuna kostja on eelnevalt vabatahtlikult tasunud sisuliselt täiesti põhjendamata arveid (vt käesoleva vastuse p 2.2.),kohustub ta tasuma kõik arved, mida Hageja 1 kostjale on esitanud. Selline põhjendus on ilmselgelt meelevaldne. Esiteks puuduvad igasugused andmed, et eelnevalt viidatud käitumine oleks poolte majandus- ja kutsetegevuses käsitletav tavana. Teiseks, ei saa nimetatud käitumine olla käsitletav praktikana
Kostja rõhutab, et kuna tema käitumine on õiguslikult käsitletav nt alusetu rikastumise nõudeid vms välistavana - kuna ta on sisuliselt tõendamata teenuste eest tasunud, oleks hea usu põhimõttega ilmselt vastuolus tasutu tagasinõudmine. Küll aga võib kostja keelduda põhjendamata arvete tasumisest ja nõuda hagejalt lisaks arvetele ka teenuse tegelikku osutamist tõendavaid dokumente. Seega on hageja viide
§-le 25 ebaõige ja tegemist ei ole nõude alusega. Hagiavalduse p-s 2.2. on hageja alternatiivselt leidnud, et tema nõue põhineb kostja esindaja antud deklaratiivsel võlatunnistusel. Kostja hinnangul ei ole ükski hageja poolt viidatud dokument käsitletav võlatunnistusena
Kostja esitab sellest tulenevalt oma esmased vastuväited: 1) kostja omaaegse esindaja Heikki Kägi 16.11.2006.a kirjas on kasutatud mõistet "AS Transiitveod on omakorda nõue AS L&L vastu 1 000 000 krooni. Kostja juhib hageja tähelepanu kahele asjaolule: a. nimetatud dokumendi Õiguslik tähendus on olnud ettepaneku tegemine kompromissi sõlmimiseks. Tegemist on lepingueelsete läbirääkimiste faasis tehtud avaldusega, mis on käsitletav vaid õiguslikult mittesiduva eesmärgina. Kostja esindaja on teinud vaid ettepaneku olemasolevate suhete korrastamiseks alustades eeldusest, et nõue on ümmarguselt 1 000 000 krooni, tegemist ei ole õiguslikult siduva tunnistusena. b. Nõude omaksvõtt eeldab selget tahteavaldust. Käesoleval juhul on kostja esindaja ilmselgelt rõhutanud, et hageja nõude summa pole tegelikult selge, kasutades tahtlikult mõistet "ümmarguselt". Ka kostja esindaja Heikki Kägi 15.03.2007.a kirjast (hagiavalduse lisa nr 4) ei saa tuletada selget tahteavaldust. Nimelt peaks
sisu kohaselt võlatunnistuses selguma nõude ulatus, mille suhtes võlatunnistus on antud. Nimetatud dokumendis pole kordagi nõude summat mainitud, opereeritud abstraktsete mõistetega "võlgnevus" jne. Kostja esindaja 28.05.2008.a vastuses (hagiavalduse lisa nr 6) on esmalt mainitud, et AS L&L võlgnevus on 1 796 951 krooni, mahaarvestatuna AS L&L võlgnevus aga kokku 1 037 737 krooni. Sealhulgas on rõhutatud, et tegemist "raamatupidamisliku võlaga". Samas on nii vastuse alguses (vt lk 1 keskel) kui ka lk 2 kokkuvõtlikus osas selgelt rõhutatud, et kuna hageja nõue pole selge, vaidleb kostja nõudele põhjendatult vastu. Kostja hinnangul eeldab võlatunnistus siiski selget ja vastuolulisusest vaba tahteavaldust, millega isik tunnistab tekkinud kohustust. Dokument, milles isik selgelt väljendab, et raamatupidamises eksisteerivale kohustusele vaatamata on nõue ebaselge, ei saa olla käsitletav võlatunnistusena. Võlatunnistusena ei saa käsitleda ka hagiavalduse lisas nr 8 toodud erinevaid e-kirju, mis puudutavad kostja ja Hageja 1 raamatupidajate suhtlust. Ka nimetatud tahteavaldused ei ole piisavalt selged, et olla käsitletavad võlatunnistustena. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et igas e-kirjas esitatud vahed on ilmselgelt erinevad, lk 8 mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas on need käsitletavad võlatunnistustena hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuet silmas pidades. Hageja on täiendavalt leidnud, et tema hagi aluseks võib olla ka
Hageja põhjendused on vastuolus tema enda eelnevalt esitatud pildiga pooltevahelistest võlasuhetest. Kostja hinnangul näitab nimetatud fakt veelgi, et hageja ei oma selget ülevaadet kostja ja Hageja 1 vahelistest suhetest. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab hageja kostjalt nõuda mingi summa tasumist seoses teenuse osutamisega (hagiavalduse p 2.4. viimase lause sõnastus), kui väidetavalt oli Hageja 1 pooltevahelises suhtes tellija (vt 01.08.2002.a veoteenuse osutamise leping; hagiavalduse p 2.1.). Hageja nõue on tõendamata Hageja on oma nõude tõendamiseks sisuliselt esitanud vaid kahte liiki tõendusliku iseloomuga dokumente: väljavõte Hageja 1 raamatupidamisest ajavahemikus 01.01.2002.a kuni 31.12.2008.a; valiku Hageja 1 poolt kostjale esitatud arvetest ajavahemikus 30.09.2006.a. Tsiviilõigused ja -kohustused tekkivad juriidilistest faktidest. Viimased on tegelikkuses asetleidvad sündmused, mis toovad kaasa mingi õigusliku tagajärje. Seega peab mingi õigussuhte tekkimise tõendamiseks peaasjalikult tõendama nimetatud õigussuhte aluseks oleva sündmuse toimumise. Ilmselgelt ei tõenda õigussuhet tekitavat sündmust tegelikkuses isiku poolt koostatud arve. Kui isiku nõue põhineb teenuse osutamise faktil tulenevalt pooltevahelisest lepingust, peab nõude esitanud isik tõendama vastava teenuse osutamist seda vahetult fikseerinud tõenditega, nt tõend kulude kandmisest seoses kolmanda isiku nõude rahuldamisega. Kostja arvates oleks veoteenuse osutamisel seega kohane teenuse osutamist tõendada järgmiste tõenditega: veokiri (
) vm sarnane dokument, millest selguks veo marsruut ja tellija vastavad juhised; saatedokumendid (
) sh nt TIR vihiku või CEMT-registri väljavõtted; veoteenuse osutamisel kolmandatele isikutele tasutud arved; teatud juhtudel ka lastikiri (
Hageja pole paraku hagiavaldusele seoses arvetega nimetatud tõendeid esitanud. Veoteenuste osutamisel ei saa väidetavat teenuse osutamist pidada tõendatuks vaid arvete ja väidetava teenusepakkuja raamatupidamise väljavõtete esitamisega, puudub vastupidist tõendav õigusnorm, tava või praktika (vt vastuse p 2.1.3). Seega on hageja nõue tõendamata. Hageja esitatud tõendid on vastuolus tema varasema tegevusega. Seega ei saa antud juhul juba nimetatud asjaoludest tulenevalt lugeda hageja nõuet tõendatuks. Nimetatud väite tõendamiseks viitab kostja järgmisele: Hageja poolt hagiavalduse lisas nr 11 esitatud tõendid erinevad hageja poolt vastuses tema väidetavalt samal alusel tekkinud nõude põhjendamiseks esitatavate arvetega. Hageja nõude summa on 1 191 270 krooni. Hageja hagiavalduse lisas nr 11 esitatud arvetes esitatud summade kogusumma on aga 1 398 758,27 krooni (lisa 11). Seega on hageja esitanud tema nõuet tõendavate tõenditena arved, mille kogusumma ületab märkimisväärselt nõude summat. Antud olukorras jääb kostjale arusaamatuks, kuidas nimetatud tõendid tõendavad hageja nõuet. lk 9 Hageja nõudel puudub õiguslik alus: kostja juhatuse liikme A. Lämmergase allkiri 01.08.2002.a veolepingul on ilmselgelt erinev tegelikust, poolte vahel puudus kostjat kohustav praktika, kostja esindaja avaldused ei ole käsitletavad omaksvõtuna, viide
§-le 1041 on vastuolus hageja enda selgitustega pooltevahelistest võlasuhetest. Hageja nõue on täies ulatuses tõendamata, kuna veoteenuse osutamist ei saa tõendada vaid vastavasisuliste arvete esitamisega. Tulenevalt eeltoodust palub kostja:
1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja hinnangul ei ole ükski hageja poolt viidatud dokument nendele nõuetele vastav. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt viidatud dokumentidest ükski /I kd lk.2, 4, 6, 8/ käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Tegelikult selgub osundatud dokumentidest, lk 10 et kostja on vaielnud hageja nõudele vastu ja on soovinud erikontrolli läbiviimist, et selgitada, kas ja milline on kostja võlg hagejale. Ka tunnistaja A. Birk on kinnitanud, et tegelikult toimus arveldamine vastastikuste tasaarveldustega ja kasu oleks pidanud saama mõlemad. Asi oli üles ehitatud täielikule usaldusele ja Hageja 1 esindajana oli tunnistajal mingil ajal olemas juurdepääs ka kostja mingile pangakontole, kust ta sai teha ja tegi ülekandeid. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et hageja nõue on kostjale jäänud ebaselgeks ja seda ei saa lugeda tõendatuks ka Hageja 1 pearaamatu väljatrükiga, sest sellest ei selgu, kes ja mille eest oli kohustatud tasuma ja milliste kohustuste täitmiseks raha maksti. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus hageja nõuet kostja vastu
alusel põhjendatuks, sest esitatud dokumentide hulgas ei ole dokumenti, mis oleks käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Asjaolu, et raamatupidajad oma vastastikuse kirjavahetuse käigus on täpsustanud saldosid, ei anna alust väita, et kostja võlgnevus ka hagi esitamise ajaks oli just selline, nagu seda väidab hageja, sest tegelikult toimusid pidevalt vastastikused tasaarveldused. Kui kostja võlg Hageja 1 ees kasvas, oli võimalik selles osas teha tasaarveldus ja kohtule jääb arusaamatuks miks seda ei tehtud. Samas ei ole hageja veenvalt tõendanud ka seda, et tasaarveldust üldse ei toimunud, mistõttu hageja nõuet ei saa lugeda selgeks.
alusel isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. TsMS § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus on hagejat korduvalt kohustanud esitama nõuet tõendavad originaaldokumendid, millest nähtuks kostja võla kujunemine, teenuste tasumine Hageja 1 poolt, kulutuste seotus kostja poolt veoteenuse osutamisega. lk 11 Isegi kui võtta aluseks, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma Hageja 1 poolt tehtud kulutused, ei ole hageja kohtu määratud tähtaegadeks esitanud tõendeid, millest tuleneks kostja võla suurus. Kohtule on esitatud valik arvetest ja arvetest- saatelehtedest /I kd. lk 127-174 ja III kd. lk 21-77/ , millest ei selgu, kas Hageja 1 poolt makstud teenused (tankimised, teemaksud, masinapargi remont) on seotud kostja poolt veoteenuse osutamisega või kostja omandis olnud ja veoteenuse osutamiseks kasutatud autodega. Arvete summa ei ühtu nõude suurusega. Nagu on selgunud A. Birki kohtule antud seletusest, oli hagejal 1 endal 32 veoautot, mida ta teenuse pakkumiseks kasutas, lisaks alltöövõtjad, kokku 70 auto ringis. See tähendab, et hageja peaks suutma tõendada, et arvetel näidatud summad on makstud Hageja 1 arvelt ja seda on tehtud Hageja 1 poolt kostjalt tellitud veoteenuse kasutamise käigus. Tõenditest ei ole seda võimalik aru saada kas ja millal nimetatud kulud maksti ja kelle arvelt. Kohus on seda hagejale ka selgitanud. Samuti ei ole tõendina arvestatavad hageja esitatud pearaamatu väljatrükid, kuna kohus ei ole saanud veenduda, et selles ei ole tehtud parandusi või väljajätteid. 5. Muu hulgas on hageja tuginenud ka
-le, mille kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Tunnistaja A. Birki ütluste kohaselt osutas kostja veoteenust klientidele, kes tellisid teenuse hagejalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.