3-08-1098/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1098 Haldusasi M.N. kaebus Tartu Linnavalitsuse
2. mai 2008 toimingu nr 12-2.3/09612 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. oktoobri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.N. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant M.N. Vastustaja Tartu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. oktoobri 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. M.N. pöördus 30.04.2008 Tartu Linnavalitsuse poole avaldusega tunnistada ta sundüürnikuks. Tartu Linnavalitsuse 22.05.2008 kirjaga nr 12-2.3/09612 teatati M.N. , et taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna puudub seaduslik alus tema kandmiseks tagastatud eluruumi üürnike registrisse, sest ta on XXX-XX eluruumi sisseregistreeritud pärast elamu tagastamist ja kasutab eluruumi allüürilepingu alusel. Majavaldus tagastati omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastamise aktiga 12.04.
6. M.N. elukohaks on rahvastikuregistris märgitud XXX-XX alates 15.01.
7. M.N. esitas 05.06.2008 halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tartu Linnavalitsuse toiming, millega keelduti tema kandmisest tagastatud eluruumi üürnike registrisse, õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt asus kaebaja koos vanematega XXX-XX eluruumi elama
8. a. Sellest eluruumist on ta ära olnud seoses töötamisega Võrumaal, kuid tema pereliikmed on seal pidevalt elanud.
9. a tuli kaebaja perekonna juurde tagasi ja on elanud selles eluruumis kuni käesoleva ajani. XXX-XX eluruumi allüürnik ei ole kaebaja kunagi olnud, eluruumi üürilepingus on sõnaselgelt märgitud, et kaebaja kasutab seda eluruumi üürnikuna.
10. Tartu Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt nähtub Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna 19.06.2008 teatisest, et kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse ja tema elukoha aadress on alates 15.01.1997 XXX-XX . Kuna XXXXX majavaldus tagastati omandireformi õigustatud subjektidele 12.04.1995 ja kaebaja on sisseregistreeritud XXX-XX eluruumi pärast majavalduse tagastamist, siis puudub seaduslik alus tema kandmiseks tagastatud eluruumi üürnike registrisse. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohus jättis 15.10.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna 19.06.2008 teatisest nähtuvalt kantud rahvastikuregistrisse ja tema elukoha aadress on alates 15.01.1997 XXX-XX . Nimetatud eluruumi saabus ta Võrumaalt Sõmerpalu vallast. R.N. elab samal aadressil alates 09.12.
12. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond järelpärimisega AS Andmevara poole, et selgitada, millised isikud on alates 12.04.1995 kuni käesoleva ajani registreeritud XXX-XX eluruumi. Andmevara teatisest nähtub samuti, et kaebaja elukohaks on alates 15.01.1997 ja R.N. elukohaks alates 09.12.2004 XXX-XX . XXX-XX majavaldus tagastati omandireformi õigustatud subjektidele 12.04.
13. Kaebaja sõlmis XXX-XX eluruumi omanikuga lepingu eluruumi kasutamiseks 18.02.2005, seega pärast majavalduse tagastamist. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks kasutanud XXX-XX eluruumi üürilepingu alusel majavalduse tagastamise ajal. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja sellesse eluruumi enne tagastamist sisseregistreeritud olnud. Tagastatud eluruumide üürnike registri pidamise kord on reguleeritud Tartu Linnavolikogu 21.12.2000 määrusega nr 51 „Omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnike arvestuse kord“. Nimetatud korra punkti 3 kohaselt võetakse tagastatud eluruumi üürnikena arvele Tartu linna elanikud, kes kasutasid eluruumi õiguslikul alusel elamu tagastamise hetkel ja omavad eluruumi kasutamiseks õiguslikku alust tagastatud eluruumi üürnikuna arvele võtmise taotluse esitamise hetkel. Kuna kaebaja on sisseregistreeritud XXXXX eluruumi pärast elamu tagastamist, siis puudub seaduslik alus tema kandmiseks tagastatud eluruumi üürnike registrisse, järelikult on Tartu Linnavalitsuse keeldumine kaebaja kandmisest tagastatud eluruumi üürnike registrisse kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. M.N. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus HKMS § 15 sätteid. Oma väidete tõendamiseks palus kaebaja üle kuulata kaks tunnistajat, kelle oli kohtusse kaasa toonud. Kohus jättis tunnistajad üle kuulamata ja ei võtnud isegi seisukohta nende ülekuulamise vajaduse kohta. Kohus on lahendanud nn sundüürniku mõiste formaalselt. Kaebaja on elanud XXX-XX majas lapsest saadik, mille kohta esitas väljavõtte XXX-XX majaraamatust. Kaebaja on XXX-XX majast ära olnud seoses tööga Võrumaal, kuid sel ajal elas XXX-XX korteris kaebaja tütar J.N. , kes oli kaebaja perekonna liige ja oli ka sissekirjutatud sellesse korterisse. Kaebaja abikaasa R.N. tuli tagasi sinna elama
15. a, mida võivad tõendada tunnistajad. Kohus on jätnud arvestamata, et sundüürniku staatus laieneb kõigile perekonnaliikmetele. XXX-XX maja tagastamise ajal oli kaebajal suuline üürileping ning ta maksis omanikule üüri ja kandis kommunaalkulud. Allüürnik ei ole kaebaja kunagi olnud.
16. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõigust õigesti ning arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, mida kohus ei oleks käsitletud või mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Kohus jättis õigesti kaebaja poolt kohtusse kutsutud isikud tunnistajatena üle kuulamata. Tagastatud eluruumi üürniku kandmine registrisse on võimalik ainult juhul, kui on täidetud linnavolikogu poolt määratletud tingimused. Tartu Linnavolikogu 21.12.2000 määruse nr 51 „Omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnike arvestuse kord“ punkti 3 kohaselt võetakse tagastatud eluruumi üürnikena arvele Tartu linna elanikud, kes kasutasid eluruumi õiguslikul alusel elamu tagastamise hetkel ja omavad eluruumi kasutamiseks õiguslikku alust tagastatud eluruumi üürnikuna arvele võtmise taotluse esitamise hetkel. VÕS § 271 sätete kohaselt sõlmitakse eluruumi üürileping eluruumi omaniku ja üürniku vahel ning üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). Kolmandate isikute ütlustega pole võimalik haldusmenetluses tuvastada üürisuhte olemasolu või selle puudumist. Samuti andis kaebaja kohtus ütlusi, millest nähtub, et tema registrisse kandmise ainus eesmärk on saada 20 000 krooni kolimistoetust ja minna oma Võrumaal asuvasse tallu elama. Ekslik on apellandi seisukoht, et kohus ei võtnud seisukohta tunnistajate ülekuulamise vajaduse kohta. 09.10.2008 kohtuistungil avaldasid pooled oma seisukoha tunnistajate ülekuulamise kohta ja kohus määras mitte rahuldada kaebaja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks, kuna tunnistajate ütlustega ei saa tõendada üürisuhet. XXX-XX eluruumi kasutamiseks sõlmis kaebaja eluruumi omanikuga üürilepingu 18.02.
17. Halduskohtus väitis kaebaja, et tegemist oli ainukese lepinguga ning rohkem ta üürilepinguid sõlminud pole. Seega oli linnavalitsuse keeldumine kaebaja tagastatud eluruumi üürnike registrisse kandmisest igati põhjendatud. Apellandi arvamus, et kohus on lahendanud sundüürniku mõiste formaalselt, on paljasõnaline ja asjakohatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
19. oktoobri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 3 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Tartu Linnavolikogu
20. detsembri 2000 määrusega nr 51 „Omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnike Arvestuse kord“ punkti 3 kohaselt võetakse tagastatud eluruumi üürnikuna arvele Tartu linna elanikud, kes kasutasid eluruumi õiguslikul alusel elamu tagastamise hetkel ja omavad eluruumi kasutamise õiguslikku alust tagastatud eluruumi üürnikuna arvele võtmise taotluse esitamise hetkel. AS Andmevara teatisest nähtub, et apellandi elukohaks on alates
21. jaanuarist 1997 ja tema abikaasa R.N. elukohaks alates
22. detsembrist 2004 XXX-XX . XXX-XX majavaldus tagastati omandireformi õigustatud subjektidele
23. aprillil
24. Apellant sõlmis XXX-XX omanikuga lepingu eluruumi kasutamiseks
25. veebruaril
26. Halduskohtus ei leidnud tõendamist, et apellant oleks kasutanud XXX-XX eluruumi üürilepingu alusel majavalduse tagastamise ajal. Kuna Määruses nr 51 on räägitud Tartu linna elanikest, seega kohaldub see määrus ainult nendele isikutele, kes rahvastikuregistri andmetel elavad Tartu linnas. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata apellandi taotluse üle kuulata kohtuistungil tunnistajad, kuna tunnistajate ütlustega saab tõendada ainult isiku viibimist ühes või teises kohas, kuid tunnistajad ei saa tõendada seda, et isik kasutas antud eluruumi õiguslikul alusel. Halduskohtus kinnitas apellant ka ise, et
27. veebruaril 2005 sõlmitud leping on ainukene leping ja muid lepinguid ta omanikega sõlminud ei ole. Seega puudus õiguslik alus tunnistada M.N. sundüürnikuks ja Tartu Linnavalitsuse
28. mai 2008 toiming nr 12-2.3/09612 oli õiguspärane. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Ivo Pilving 4 Agu Timmi