3-08-1029 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-1029 Haldusasi Andres Nõgisto kaebus Tartu Vangla 15.02.2008 käskkirja nr 1-4/182 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andres Nõgisto apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Andres Nõgisto Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta apellandi enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. direktori MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Tartu Vangla direktori 15.02.2008 käskkirjaga nr 1-4/182 karistati kinnipeetav Andres Nõgistot noomitusega Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punkti 1 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) punktide 7.1.1., 7.1.
- ja 6.2.4 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes A. Nõgisto rikkumine selles, et ta 24.01.2008 kell 08.05 eelvangistushoones kambris 3012 ei allunud vanglaametniku korraldusele seista loenduse ajal oma voodi kõrval. A. Nõgisto leidis, et karistus on õigusvastane. Kaebuse kohaselt on ta kandnud juba 20-ne kuu pikkust eelvangistust Tartu Vanglas ning alati järginud kõiki seadusesätteid ja TVK-d. Varasemalt ei ole talle distsiplinaarkaristusi määratud. A. Nõgisto teeb igal hommikul hommikuvõimlemist, peale mida käib külma dušši all. 24.01.2008 hommikul enne hommikust loendust ning pärast värskendava vee all käimist ei soovinud kaebaja katta ülakeha. 24.01.2008 hommikuse loenduse ajal sisenes kambrisse vanglaametnik Jelena Grigorjeva, kellel ei olnud kaebaja katmata ülakeha vastu mingeid pretensioone, kuid vanglaametnik Nadežda Vahter käskis ülakeha katta. Kaebaja selgitas vanglaametnikule, et kuna ta on just tulnud külma duši alt, tal on värske olla ja kuna ülakeha on märg, siis ta ei tee seda. Distsiplinaarmenetluse aluseks olid vanglaametnike ettekanded ning ei ole õige, et loenduse ajal pidid ametnikud kaebajat ootama 3 minutit. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et eiratud on kaebaja ja tunnistaja D. Šinakovi antud seletusi. TVK p-st 6.2.3 tulenevalt antakse korraldus loenduseks 10 minutit enne selle algust, ent Tartu Vangla ei ole seda sätet kunagi täitnud. Vastustaja Tartu Vangla pidas kaebust põhjendamatuks ning palus jätta see rahuldamata. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele. TVK 24.01.2008 kehtinud redaktsiooni p 5.1 sätestas E-hoones kinni peetavate isikute päevakava, millest nähtub, et äratus oli kell 6.30, hommikvõimlemiseks ja tualetiks on aeg 6.30-6.45-ni, seejärel on hommikusöök ning alates kella 8.00-st kella 9.00-ni hommikune loendus. TVK p 6.2.4 kohustab kinni peetavat isikut loenduse ajal vanglaametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma voodi kõrval. TVK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.2 keelab kinnipeetaval segada vanglaametnikke nende teenistuskohustuste täitmisel. Kaebaja on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja teadlik kinni peetavatele isikutele esitatavatest nõuetest. A. Nõgisto rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS § 64 nõuete kohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Tõele ei vasta, et vangla poolt ei ole kunagi TVK p 6.2.3 kohaselt antud 10 minutit enne loenduse algust vastavat korraldust. Vastav korraldus antakse peavalvekeskuse poolt igal hommikul ja õhtul enne loenduse algust helivõimendussüsteemi HKM 12 abil, mille valjuhääldid paiknevad iga sektsiooni koridoris ja selle kaudu edastatud teated on kuuldavad kõikides elukambrites. Kaebuse esitaja teadis 24.01.2008 kohustusest seista loenduse ajal voodi kõrval, kuna vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oli teadlik vangla sisekorrast ja selle reeglitest, olles kursis ka TVK p-ga 5.
- Asjaolu, kas kaebaja seisis voodi kõrval särgis või palja ülakehaga, ei oma mingit tähtsust, sest selle kohta ei ole vanglaametnikud kirjutanud ettekannet ja ilma särgita seismise eest ei ole ka kaebajat karistatud. Vanglaametnike 2 ettekannetega on tõendatud, et kaebaja viibis loenduse ajal duši all ning tualettruumist tulles keeldus täitmast korraldust seista voodi kõrval. Kaebaja kinnitab ka ise, et käis sel hommikul duši all ning ei olnud loenduse alguseks veel ära kuivanud, mis sisuliselt kinnitab vanglaametnike versiooni sellest, et nad pidid ootama kaebaja dušši alt naasmist ja sellega oli häiritud nende teenistusülesannete täitmine. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajale on antud võimalus nii seletuse andmiseks kui ka omapoolsete tõendite esitamiseks. Kaebajal ei olnud märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli kohta ja ta ei taotlenud kaaskinnipeetavate Vassili Pivovartšuki, Raido Tominga ega Roman Šogani tunnistajatena ülekuulamist. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Üheks eesmärgiks on kinni peetava isiku suunamine alluma õiguskorrale, sh tegema õigeid valikuid. Esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole võimeline olukordi õigesti hindama ega mõistma, et teatud juhtudel tuleb allutada isiklikud soovid üldisele korrale. Kõnealusel juhul teadis kaebuse esitaja hästi, et vanglaametnikud peavad visuaalselt veenduma, et kõik kinnipeetavad on vanglas alles, elus ja terved ning loendus ei saa jätkuda enne, kui ametnikud veenduvad ka tema isikusamasuses. Vaatamata sellele eelistas kaebaja hoopis duši alla minekut ning korraldusele allumise asemel otsis õigustusi. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja õiguskorda ning asjaolu, et kaebaja ei allunud sisekorrareeglitele, vanglaametnike sõnul on temaga ka varem loenduse ajal mõttevahetusi ette tulnud ning seekord vaidlustas ta talle antud korralduse, pidas vangla direktor vajalikuks kohaldada distsiplinaarkaristust. Et rikkumine oli esmakordne, piirdus direktor kõige kergema karistusliigiga. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
- oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on distsipliinirikkumine toime pandud 24.01.2008 kell 08.
- Hommikune loendus algas päevakava kohaselt kell 08.00 ja selleks ajaks peab kinnipeetav olema lõpetanud muud toimingud, mis võiksid segada või takistada loenduse läbiviimist. Kaebaja oli päevakava reeglite järgi elanud pikka aega ning ka tema enda seletusega on tõendatud, et kaebaja oli teadlik loenduse algusest kell 08.
- Vanglaametniku korraldus, seista loenduse ajal oma voodi kõrval, oli seaduslik. TVK punkti 6.2.4 kohaselt on loenduse ajal E-hoones kinni peetav isik kohustatud loenduse ajal vanglaametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma voodi kõrval. TVK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVK p 7.1.2 keelab kinnipeetaval segada vanglaametnikke nende teenistuskohustuste täitmisel. Kohus ei rahuldanud kaebaja taotlust tunnistajana R. Šogani, R. Tominga, ja V. Pivovartšuki ülekuulamiseks, kuna need isikud ei viibinud kaebajaga 24.01.2008 ühes kambris. Tunnistaja Dmitri Šinakovi ütlustest nähtub, et ta oli viibinud kambris 3012 ühe kuu ja et kaebaja tegi hommikuvõimlemist ning läks duši alla, sealt välja tulles vaatas Grigorjeva kambri üle ja teine korrapidaja, kes seisis koridoris ja andis oma valvet üle ning käskis kaebajal särgi selga panna. Tunnistaja Jelena Grigorjeva-Pazilina ütlustest nähtub, et 24.01.2008 sektsiooni kinnipeetavatega tegeledes sisenes ta kaebaja kambrisse ning kaebaja oli duši all. Tunnistaja andis korralduse sealt väljuda ja seista loenduse ajal voodi kõrval. Kambrisse sisenes veel kontaktisik T. Ude ja andis samuti korralduse seista voodi kõrval. Kõigepealt oli korraldus tulla välja duširuumist ja seista voodi kõrval, alles siis oli korraldus korralikult riidesse panna. 3 Tunnistaja Nadežda Vahteri ütlustest nähtub, et korrapidajad tulevad tööle kella 07.30-ks, kõikide korrapidajate vaheline loendus on kell 07.45, kus jagatakse tööpostid ja muu info. Kell 08.00 algab kinnipeetavate loendus, millest võtavad osa nii vahetust üle andev korrapidaja, kui vahetust vastu võttev korrapidaja. Tunnistaja töökoht on tsoonis, kus asub kaebaja kamber ja iga päev olid kaebajaga arusaamatused. Tunnistaja andis sel päeval J. Grigorjeva-Pazilinale üle sektsiooni ning kaebaja ei olnud voodi kõrval loenduse ajal. Korrapidajate küsimuse peale, kus kaebaja on, öeldi, et duši all. Korrapidajad käskisid kaebajal välja tulla. Dušši all viibimisega takistas kaebaja loenduse läbiviimist, siis kuulis seda T. Ude, ka tema andis korralduse voodi kõrvale seismiseks. Kui kaebaja tuli duširuumist välja, hakkas ta kätega vehkima ja ei allunud korraldusele seista voodi kõrvale, leides, et ta ei ole kohustatud seda tegema. Tunnistaja T. Ude ütlustest nähtub, et 24.01.2008 viibis ta põhisektsioonis ja vestles kinnipeetavaga kui kuulis, et seal lähedal käis pikemat aega vaidlus kahe valvuri ja kinnipeetava vahel. Tunnistaja läks vaatama ja nägi kaebajat, kes oli just tulnud duši alt. Tunnistaja andis kaebajale korralduse seista voodi kõrvale. Kaebaja hakkas kätega vehkima ja ei täitnud korraldust. Sellel ajal kui loendus algas, viibis kaebaja veel duši all. Tartu Vangla kambri sisustus on selline, et kui väljuda duširuumist, siis tuleb liikuda, et voodi kõrvale jõuda. Kaebaja tuli selle asemel, et minna voodi juurde, tunnistaja suunas ja vehkis kätega. Ta tuli kaugemale sellest kohast, kus ta seisma peab. Eelnevatel päevadel oli ka duši alt väljumisega probleeme ning kaebaja ei seisnud loenduse ajal voodi kõrval. Tunnistaja tundis ennast ohustatuna, kui kinnipeetav ei allunud korraldusele vaid vehkis kätega, tuli korrapidajate poole ja keeldus seismast voodi kõrvale. Kohus luges tunnistajate J. Grigorjeva-Pazilina, N. Vahteri ja T. Ude ütlustega tõendatuks, et kaebaja takistas vanglaametnikel loenduse läbiviimist optimaalse ajaga, sellega, et viibis ajal, mil loendus oli juba alanud, duši all. Saanud korralduse duširuumist väljumiseks jätkas kaebaja vanglaametnike töö takistamist ja ei allunud korraldusele seista loenduse läbi viimiseks voodi kõrvale. Kohus suhtus kriitiliselt tunnistaja D. Šinakovi ütlustesse, kuna nendest nähtus tahe õigustada kaebajat, samuti olid tema ütlused vastuolust teiste tunnistajate ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt algavat loendus kell 07.30, mil aga alles algab korrapidajate tööpäev ja korrapidajatel ei ole faktiliselt võimalik sel kellaajal loendust läbi viia, kuna korrapidajaid instrueeritakse alates 07.45-08.00-ni. Neil asjaoludel loeb kohus usaldusväärsemaks vanglaametnikest tunnistajate ütlused võrreldes D. Šinakovi ütlustega, kuna vanglaametnike ütlustes ei ole olulistes küsimustes vastuolusid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED A. Nõgisto esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus ebaseaduslik, kuna rikutud on haldusmenetlusõigust ja tõendeid on ebaõigesti hinnatud. Tähelepanuta on jäetud R. Šogan’i, R. Tominga ja V. Pivovartšuk’i kirjalikud seletused ning tunnistaja D. Šinakov’i ütlustesse on suhtutud kriitiliselt. Apellant ei ole rikkumist - loenduse ajal duši all viibimine ja korralduse mittetäitmine - toime pannud. Tartu Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. 4 Halduskohus jättis õigesti tähelepanuta R. Šogani, R. Tominga ja V. Pivovartšuki kirjalikud seletused ja on seda otsuses põhjendanud. Nimetatud seletused ei ole kaebuse lahendamise seisukohalt olulised. Oluline on, kas apellant oli teadlik hommikusest loendusest ja kas tal sellest tulenevalt oli võimalik seista loenduse läbiviimise ajaks oma voodi kõrvale või mitte. Selles osas ei saa tõe tuvastamisele kaasa aidata kaaskinnipeetavad, kes ei viibinud apellandiga samas kambris. Tõele ei vasta apellandi väide, et kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Vanglaametnike tunnistustes ei ole vastuolusid, samuti ei ole kahtlust selles, et apellant viibis 24.01.2008 hommikuse loenduse alguses dušširuumis. Viimast fakti kinnitas ka apellandi kambrikaaslane, tunnistaja D. Šinakov, kes ütles kohtuistungil järgmist: „24.
- ärkasime nagu tavaliselt, Nõgisto võimles ja läks duši alla“ ning, et: „Nõgisto vaidlustas vanglaametnike korralduse“. Tunnistaja Vahteri sõnul ütles apellandi kambrikaaslane talle, et Nõgisto on duši all. Kõik ametnikud kinnitasid, et andsid kambrisse sisenedes Nõgistole korralduse tualettruumist väljuda ja seista voodi kõrvale, mida Nõgisto ei täitnud ja mistõttu oli takistatud hommikuse loenduse läbiviimine. Kõigi asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et apellandile oli teada, et ka 24.01.2008 toimub hommikune loendus kell 08.00 ning, et ta on kohustatud ametnike kambrisse sisenemisel seisma voodi kõrvale. Loendusest olid teadlikud ka kõik apellandi poolt nimetatud kinnipeetavad, samuti kambrikaaslane D. Šinakov, kes seisid õigel ajal ettenähtud kohas. A. Nõgisto esitas Tartu Vangla vastusele omapoolse vastulause, milles jäi apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste juurde, leides, et ta ei ole distsipliinirikkumist toime pannud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Halduskohus jättis õigesti tähelepanuta R. Šogani, R. Tominga ja V. Pivovartšuki kirjalikud seletused ja on seda otsuses ka põhjendanud. Kaebuse esemeks ei ole olnud asjaolu, kas vangla teavitas kinnipeetavaid 10 minutit enne loenduse algust või mitte. Vaidlustatud käskkirja kohaselt karistati A. Nõgistot noomitusega selle eest, et 24.01.2008 kell 08.05 ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele seista loenduse ajal voodi kõrvale. Selles osas ei saa oluliste asjaolude tuvastamisele kaasa aidata nende kaaskinnipeetavate kirjalikud seletused, kes ei viibinud tol hetkel apellandiga samas kambris. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Vanglaametnike poolt antud tunnistustes ei ole vastuolusid, samuti ei ole kahtlust tekkinud selles, et apellant viibis 24.01.08 hommikuse loenduse alguses dušširuumis. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtuistungil ka apellandi kambrikaaslane D. Šinakov, kes ütles kohtuistungil järgmist: „24.
- ärkasime nagu tavaliselt, A. Nõgisto võimles ja läks duši alla“ ning et A. Nõgisto vaidlustas vanglaametnike korralduse. Ka tunnistaja N. Vahteri sõnul ütles apellandi kambrikaaslane talle loenduse läbiviimise alguses, et A. Nõgisto on duši all. Kuna 5 A. Nõgistot ei ole distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta tuli duširuumist välja ilma särgita ja keeldus seda ka selga panemast, siis on halduskohus põhjendatult jätnud arvestamata need D. Šinakovi ütlused, mis puudutavad seda, kas ja miks keeldus A. Nõgisto särki selga panemast. Kõik asjas tunnistajatena üle kuulatud ametnikud kinnitasid, et andsid kambrisse sisenedes A. Nõgistole korralduse tualettruumist väljuda ja seista voodi kõrvale, mida A. Nõgisto ei täitnud ja mistõttu oli takistatud hommikuse loenduse läbiviimine. Tunnistaja J. Grigorjeva ei ole ütluste sisust nähtuvalt väitnud, et temal A. Nõgistole pretensioone ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei mäleta, et ta oleks öelnud A. Nõgistole, et tal pretensioone ei ole. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Nõgistole oli teada, et ka 24.01.2008 toimub hommikune loendus kell 08.00 ning, et ta on kohustatud vanglaametnike kambrisse sisenemisel loenduse läbiviimiseks seisma voodi kõrvale ning kuna ta vanglaametnike vastavasisulist korraldust ei täitnud, on teda põhjendatult karistatud distsiplinaarkorras. Vaidlustatud 15.02.2008 käskkirjast nähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud kaebaja isikut ning seda, et teda ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud ja seetõttu on karistuseks valitud ka kõige kergem distsiplinaarkaristuse liik – noomitus. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 järgi tema enda kanda. Ivo Pilving Agu Timmi 6 Maili Lokk