Obsah (4)

§ 23§ 46§ 41§ 22

3-08-1204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-1204 H

) §-dele 22 lg 1 p 18 ja 46 lg 2, 4, 9 ning Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-le 132 lg 1 ja 2. Kalju Siilivask`i kaebuses taotletakse tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 otsus nr 24 ning kohustada vastustajat maksma talle hüvitisena 6 kuu ametipalk ATS § 135 lg 2 alusel. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes rikutud menetlusnorme. Umbusaldusavaldusele allkirja andnutest 6 inimest valdavad puudulikult eesti keelt ja ei olnud suutelised mõistma, millise dokumendi nad allkirjastasid. Kõik volikogu liikmed ei olnud teadlikud istungil toimuvast, kuna neile ei saadetud välja materjale volikogu istungil toimuva kohta.

§ 23lg 5 järgi peavad volikogu istungite protokollid olema kõigile kättesaadavad.

Seega on igaühel, kaasaarvatud volikogu liikmetel, õigus tutvuda volikogu istungi protokolli kantud umbusaldusavaldusega ning võtta seisukoht selle põhjendatuse osas. Kutse volikogu liikmetele väljastati küll õigeaegselt, kuid sellele polnud lisatud umbusaldusavaldusega seotud eelnõu projekti. Menetlusnormide olulise rikkumise toimel formeeritud õigusvastane umbusalduse avaldamine ei saa olla

§ 46lg 9 kohaldamise aluseks ja seetõttu on ametist vabastamine ebaseaduslik.

Haldusakt on motiveerimata, kuna selles puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaevatava otsuse p-des 1 ja 2 on toodud erinevad mõisted „umbusaldus“ ja „usalduse kaotus“, mistõttu ei ole otsusest mõistetav, milline oli linnapea teenistusest vabastamise alus. Vastustaja Kallaste Linnavolikogu vaidles kaebusele vastu ja taotles jätta kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ning umbusalduse avaldamine on toimunud menetluskorda järgides. Kaebuse esitaja ametist vabastamine on toimunud kooskõlas

-i ja ATS-i sätetega. Kaebaja väited volikogu istungi protokolli kättesaadavusest jäävad arusaamatuks ja on põhjendamatud. Kallaste linna kantseleis ja raamatukogus on 15.05.2008 volikogu istungi protokoll nr 3 olnud kättesaadav alates 19.05.2008 ja 23.05.2008 volikogu istungi protokoll nr 4 alates 27.05.

1. Linnavolikogu liikmed valdavad eesti keelt piisavalt, et aru saada volikogu istungil toimuvast. Otsuse p-s 2 on sõnastuslik viga, kuid see ei muuda linnapea ametist vabastamise tegelikku alust. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
2. oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 46

lg 1, et vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnapeale.

§ 46

lõige l1 kohaselt toimub umbusalduse avaldamine volikogu istungil ning § 46 lg 2 kohaselt umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

§ 46

lg 3 kohaselt on umbusaldushääletus avalik ning lg 4 kohaselt umbusalduse avaldamine vabastab linnapea tema kohustustest ja ametist ning linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea. Tulenevalt

§-st 46 lg 9 on umbusalduse 2 avaldamine vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus ATS §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. Asja materjalide kohaselt on 15.05.2008 algatatud Kallaste Linnavolikogu istungil umbusalduse avaldamine Kallaste linnapea Kalju Siilivask´i suhtes. Istungi juhataja võttis vastu avalduse, et lülitada umbusalduse avaldamine järgmise volikogu istungi päevakorda. Kallaste Linnavolikogus on 11 volikogu liiget, umbusalduse avaldusele on andnud allkirja 9 linnavolikogu liiget, seega on täidetud

§-st 46 lg 1 tulenev nõue. 21.05.2008 esitas linnavolikogu esimees personaalse kirjaliku kutse koos lisadega, mis allkirja vastu on väljastatud kaebajale ning see registreeriti kantselei kirjavahetuse registreerimise raamatus registreerimisnumbriga

1. 23.05.2008 toimunud linnavolikogu istungil arutati linnapeale umbusalduse avaldamist. Häältega 9 poolt ja 1 vastu otsustati avaldada umbusaldust Kallaste linnapea Kalju Siilivask´ile ja vabastada K. Siilivask linnapea ametist. Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 istungist võttis osa ka K. Siilivask, kes avaldas arvamust tehtud töö ja umbusaldusavalduse kohta. 23.05.2008 on K. Siilivask´ile väljastatud ka Kallaste Linnavolikogu otsus nr
2. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Volikogu pädevusse kuulub tulenevalt

§-st 22 lg 1 p 18 umbusalduse avaldamine linnapeale ning linnapea volitused lõpevad umbusalduse avaldamisega. Kohtu pädevuses on hinnata ainult umbusaldusmenetluse läbiviimist, analüüsimata volikogu liikmete poolt umbusalduse avaldamiseks väljatoodud sisulisi põhjusi. Sisuliste põhjuste analüüsimiseks on alust üksnes siis, kui umbusaldust avaldatakse põhjusel, mis on seadusevastaselt diskrimineeriv, s. o inimõigusi rikkuv. Umbusalduse avaldamise otsustamine põhineb oluliselt volikogu liikmete sisetundel ja veendumusel, kas linnapead usaldada või mitte. Seetõttu saab umbusalduse avaldamise otsust tunnistada õigusvastaseks üksnes väga kaalukatel põhjustel. Umbusalduse avaldamise otsuse seadusevastaseks tunnistamine vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud siis, kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil juhul seaduslikuks. Samuti ei sätesta seadus, et umbusalduse avaldamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Põhjendamatu on kaebaja väide, et osadele volikogu liikmetele jäi arusaamatuks umbusalduse avaldamise põhjus ning, et volikogu liikmete eesti keele oskus on vähene. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla Kallaste Linnavolikogu liikmete keeleoskust ning arusaama volikogu istungil toimunu kohta. Samuti ei ole üheltki volikogu liikmelt laekunud pretensiooni, et umbusalduse avaldusega tutvumiseks on jäetud vähe aega või, et nad pole saanud materjalidega tutvuda või, et mõni dokument on jäänud arusaamatuks. Kallaste linna kantseleis ja raamatukogus oli 15.05.2008 volikogu istungi protokoll nr 3 kättesaadav alates 19.05.2008 ja 23.05.2008 volikogu istungi protokoll nr 4 oli kättesaadav alates 27.05.

1. Tartu Maavanem on viinud läbi järelevalvemenetluse Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 otsuse nr 24 seaduslikkuse kohta ning tunnistanud nimetatud otsuse kehtiva seadusandlusega kooskõlas olevaks. Kuna kohus ei otsusta umbusalduse avaldamise sisulise külje üle, ei võta kohus ka seisukohta esitatud väidete osas, mis puudutavad umbusaldamise avaldamist põhjustavaid asjaolusid. Umbusalduse algatamisel tuleb ära näidata umbusalduse avaldamise põhjused, mida on antud juhul umbusalduse avaldajad teinud. Tulenevalt ATS §-st 132 lg 1 vormistab volikogu teenistusest vabastamise otsusena ning eelnimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded, mida peab kajastama teenistusest vabastamise otsus. Kaevatav Kallaste Linnavolikogu otsus vastab eelpoolnimetatud nõuetele ning kaebaja väide, et haldusakt ei vasta HMS-i nõuetele, on põhjendamatu. Haldusakti vormistamise nõuded tulenevad ATS-st ning haldusakti motivatsioon on arusaadav ja küllaldane. 3 Kaevatava otsuse p-s 2 märgitu, et linnapea vabastatakse ametist „usalduse kaotuse tõttu“, ei muuda otsuse sisu. Eelnevalt on volikogus läbi viidud umbusalduse avaldamise menetlus ning kaebaja oli teadlik, et umbusalduse avaldamine vabastab ta linnapea kohustustest ja ametist. Umbusalduse avaldamise otsuse seadusevastaseks tunnistamine vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud ainult siis, kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil juhul seaduslikuks. Vaidlusalusel juhul ei ole tuvastatud taolisi vigu, mis annaks põhjuse kaebuse rahuldamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Kalju Siilivask esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada esitatud kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab apellant, et halduskohtu otsus ei ole põhjendatud ega seaduslik. K. Siilivask’ile edastatud kutsele ilmuda 23.05.2008 toimuvale linnavolikogu istungile, ei olnud lisatud istungi päevakorda ega volikogu poolt vastuvõetava otsuse eelnõu projekti. Kallaste linna põhimääruse § 16 lg 3 põhjal kutses istungile näidatakse ära volikogus arutlusele tulevad küsimused koos eelnõude projektide ning lisadega. Ka volikogu liikmetele väljastatud kutsele ühtegi eelnõu projekti lisatud ei olnud. Volikogu liikmetest 6 inimest ei valda eesti keelt. Volikogu 15.05.2008 istungi protokolli nr 3 ei tõlgitud vene keelde ei istungil ega ka hiljem, samuti ei olnud umbusalduse algatamise avaldusele venekeelset tõlget lisatud. Kuna 23.05.2008 volikogu istungil kaebaja sõnavõttu ei tõlgitud, siis ei ole kaebaja sõnavõtt käsitletav ärakuulamisena. Ärakuulamata jätmine on oluline isiku menetlusõiguste ja inimväärikuse rikkumine, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse. Vastavalt

§-le 23 lg 5 peavad volikogu istungi protokollid olema seaduses või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. Kallaste linna põhimääruse § 20 lg 4 kohaselt saab linnavolikogu istungi protokolliga tutvuda hiljemalt kümnendast päevast pärast istungit linnakantseleis ja Kallaste linnaraamatukogus, kuid linnavolikogu istungi protokolliga ei olnud võimalik tutvuda. Kallaste linna põhimääruse § 17 lg 4 põhjal pannakse istungi kokkukutsumise kohta välja teatis linnavalitsuse hoones asuvale teadetetahvlile 4 päeva enne volikogu istungit. Sellist teatist aga välja ei pandud. Kohtuistungil kinnitas linnasekretär, et teadet linnavolikogu istungi toimumise kohta linnavalitsuse teadetetahvlil ei avaldatud. HMS § 56 lg 1 sätestab, et haldusakti andmine peab olema kirjalikult põhjendatud, sama paragrahvi lg 2 põhjal tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kallaste linnavolikogu 23.05.2008 otsuses nr 24 neid nõudeid täidetud ei ole. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Linnavolikogu istungil otsustati linnapea ametist vabastada seoses umbusalduse avaldamisega ja linnavolikogu 23.05.2008 otsuse nr 24 p 2 põhjal on linnapea ametist vabastatud usalduse kaotamise tõttu. Kallaste Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellandi poolt esitatud väited põhjendamatud ja eksitavad, mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 15.10.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 4 Põhjendatud ei ole apellandi etteheide, et umbusaldusavaldus oli koostatud ja esitatud eesti keeles. Põhiseaduse § 52 ütleb, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks apellandi väide, et temale edastatud kutsele ilmuda 23.05.2008 toimuvale linnavolikogu istungile, ei olnud lisatud volikogu otsuse eelnõud. Vastustaja märgib, et sellist eelnõud ei olnud olemas ega saanudki olemas olla ning asjaolu, et sellist eelnõud lisatud ei olnud, tõendab, et umbusaldamine toimus ausa hääletamise teel ning otsus kujunes üksnes volikogu liikmete siseveendumuse tulemusel. Apellandi väide, et umbusaldusavaldusele allkirja andnutest 6 inimest ei valda või valdavad puudulikult eesti keelt, on paljasõnaline. Õige on apellandi väide, et umbusalduse avaldus oli venekeelse tõlketa. Ka ükski varasem ega hilisem Kallaste linnavolikogu määrus ega otsus pole venekeelse tõlkega.

§ 41lg 1 kohaselt on asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes eesti keel.

Asjaolu, et volikogu liikmete seisukoht kujunes nende siseveendumuse alusel, selgub 23.05.2008 toimunud linnavolikogu istungi materjalidest, millest nähtuvalt avaldas kohalolnud 10-st volikogu liikmest 9 apellandile umbusaldust. Apellandi väide, et teda jäeti ärakuulamata, on ebaõige. Volikogu istungi protokolli nr 4 2-lt leheküljelt nähtub, et enne umbusaldusavalduse hääletusele panekut on K. Siilivask ära kuulatud. Samuti on väär apellandi väide, et linnavolikogu istungi protokolliga ei olnud võimalik tutvuda. Apellatsioonkaebuses tunnistab apellant ka ise, et sai 15.05.2008 istungi protokolli kätte 21.05.

1. Samas tunnistab apellant ka, et linnavolinikele väljastatud kutses olid märgitud 23.05.2008 istungil arutusele tulevad küsimused. Apellandi seisukoht, et kuna otsuses nr 24 on ekslikult vabastamise põhjusena märgitud usalduse kaotus, siis ei ole haldusakt kontrollitav, on alusetu. Vastustaja nõustub halduskohtuga ja ka Tartu Maavanema poolt läbi viidud järelevalvemenetlusega Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 otsuse nr 24 seaduslikkuse üle, milledes on leitud, et nimetatud asjaolu ei anna põhjust linnavolikogu otsuse tühistamiseks, kuna tegemist on veaga, mis sisuliselt otsust ei muuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2008 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Halduskohus on õigesti leidnud, et tema pädevusse ei kuulu üldjuhul umbusaldusavalduse sisuliste põhjenduste hindamine. Samuti on õige halduskohtu seisukoht, et Kallaste linnapea suhtes umbusaldusmenetluse läbiviimisel ei ole rikutud

-i sätteid.

§ 22

lg 1 p 18 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse umbusalduse avaldamine linnapeale.

§ 46

lg 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse linnapeale. Umbusalduse avaldamise avalduse on allkirjastanud 9 volikogu 5 liiget 11-st ja umbusalduse algatamine toimus 15.05.2008 volikogu istungil.

§ 46

lg 2 kohaselt lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda. Järgmine volikogu istung toimus 23.05.2008.

§ 46

lg 11 alusel esineb umbusalduse algatajate esindaja ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Esindaja N. Ljapistov andis umbusaldusavalduse 15.05.2008 istungi juhatajale J. Üprusele üle. 9 poolthäälega ja 1 vastuhäälega võeti 23.05.2008 volikogu istungil vastu otsus umbusaldada K. Siilivaske. K. Siilivask viibis ka ise volikogu istungil ja enne hääletuse läbiviimist anti talle sõna. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõigile 11 volikogu liikmele oli edastatud kutse 23.05.2008 istungile, mis sisaldas loetelu istungil arutusele tulevatest küsimustest ning volikogu liikmed said 23.05.2008 istungi materjalid, s.h linnapeale umbusalduse avaldamise algatamise dokumendi kätte 18.05.2008. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et K. Siilivask sai 21.05.2008 isiklikult kätte kutse linnavolikogu 23.05.2008 istungile koos linnavolikogu 15.05.2008 istungi protokolliga, 9 volikogu liikme poolt allkirjastatud umbusalduse avaldamise algatamise avaldusega ja koopiaga linnavolikogu liikmetele väljastatud kutsest, milles oli ära toodud loetelu 23.05.2008 istungil arutusele tulevatest küsimustest, s.h umbusalduse avaldamisest linnapeale. Apellandi väide, et Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 otsus linnapeale umbusalduse avaldamise ja tema ametist vabastamise kohta on õigusvastane põhjusel, et temale ja volikogu liikmetele saadetud istungikutsele ei olnud lisatud linnapea ametist vabastamise otsuse eelnõu, ei ole põhjendatud. Kallaste linna põhimääruse p-st 17 lg 3 tulenev nõue, lisada istungi kutsele ka arutusele tulevate küsimuste kohta eelnõude projektid, ei ole kohaldatav umbusalduse avaldamisel. Sellise eelnõu projekti volikogu liikmetele esitamise vajadust ei näe ette

§ 46, mis erisättena reguleerib umbusaldusmenetluse läbiviimist volikogus.

Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks ei ole ka apellandi väited selle kohta, et linnavolikogu 23.05.2008 otsus linnapea umbusaldamise kohta ei ole usaldusväärne, kuna enamus avaldusele allkirja andnud volikogu liikmetest ei oska apellandi arvates piisavalt eesti keelt ja seega ei saanud nad ka aru sellest, millele nad alla kirjutasid ja mis toimus 15.05.2008 ning 23.05.2008 linnavolikogu istungitel. Apellandi poolt esitatud statistilised andmed selle kohta, et 01.01.2007 seisuga oli Kallaste linnas 85 % vene keelt rääkivaid elanikke ja 15 % eesti keelt rääkivaid elanikke, ei anna veel alust asuda seisukohale, et Kallaste Linnavolikogu liikmed ei valda piisaval tasemel eesti keelt selleks, et osaleda istungitel ja saada aru seal toimuvast.

§ 41

järgi on asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes eesti keel ning ka volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. Keeleseaduse § 11 järgi võib omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt. Kuna asja materjalidest ning ka vastustaja selgitustest nähtuvalt ei ole Kallaste Linnavolikogu taotlenud valitsuselt nõusolekut kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval vene keelt, siis puudub ka ringkonnakohtul alus kahelda selles, et Kallaste Linnavolikogu liikmed valdavad eesti keelt piisaval määral selleks, et volikogu istungil toimuvaid arutelusid ja kirjalikke materjale ei pea täiendavalt vene keelde tõlkima. Samal põhjusel on asjakohatu ka apellandi väide, et tema sõnavõttu 23.05.2008 istungil ei saa lugeda tema ärakuulamiseks HMS § 40 mõttes, kuna volikogu liikmetele seda vene keelde ei tõlgitud. Kuna asja materjalidest nähtuvalt osalesid volikogu liikmed nii 15.05.2008 kui ka 23.05.2008 linnavolikogu istungitel ning neile oli enne 23.05.2008 toimunud istungil läbi viidud 6 umbusaldushääletust kätte antud kõik 23.05.2008 istungil arutamisele tulevaid küsimusi puudutavad materjalid, siis ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse ega ka Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 otsuse nr 24 tühistamise aluseks apellandi väide, et tema teada ei olnud volikogu 15.05.2008 ja 23.05.2008 istungite protokollid kõigile isikutele kättesaadavad. Samuti ei ole apellant oma sellekohast väidet millegagi tõendanud ega ümber lükanud vastustaja selgitust, et viidatud protokollid olid kättesaadavad nii Kallaste linna kantseleis kui ka raamatukogus vastavalt 19.05.2008 ja 27.05.2008, millega oli täidetud Kallaste linna põhimääruse § 20 p 4 (protokolliga saab tutvuda pärast istungit hiljemalt 10-ndast päevast linnakantseleis ja Kallaste Raamatukogus). Seda, et volikogu 15.05.2008 toimunud istungi protokoll oli enne 23.05.2008 istungit vormistatud ja olemas, tõendab ka linnavolikogu esimehe 20.05.2008 kiri linnapeale, millega kutsutakse teda osalema linnavolikogu 23.05.2008 istungil ja edastatakse linnapeale muuhulgas ka linnavolikogu 15.05.2008 istungi protokoll. Asjaolu, kas 23.05.2008 linnavolikogu istungi toimumise kohta olid andmed avalikustatud vastavalt Kallaste linna põhimääruse p-le 17 lg 4 (linnavalitsuse hoones asuval teadetetahvlil) või asusid vastavad materjalid linnavalitsuse sekretär-registripidaja ruumis, ei anna samuti alust halduskohtu vaidlustatud otsuse või linnavolikogu 23.05.2008 otsuse nr 24 muutmiseks või tühistamiseks, sest volikogu istungi toimumise aja kajastamine ühes või teises kohas linnavalitsuse ruumides ei muuda linnavolikogu 23.05.2008 istungil

-ist tulenevat menetluskorda järgides vastuvõetud otsust linnapeale umbusalduse avaldamiseks ja sellest tulenevalt tema vabastamiseks linnapea ametist. Põhjendamatud on apellandi väited selle kohta, et 23.05.2008 otsus nr 24 ei vasta HMS §-de 55 ja 56 nõuetele, kuna see ei ole selge ega piisavalt motiveeritud ning selles ei ole märgitud haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Kuna Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 istungi protokollist nähtuvalt avaldasid kohalolnud 10-st volikogu liikmest linnapeale umbusaldust 9 volikogu liiget, hääletades umbusaldusavalduse poolt ning

§ 46

lg 4 ja 9 kohaselt vabastab umbusalduse avaldamine linnapea tema ametist ning umbusalduse avaldamine on linnapea ametist vabastamise eraldi alus ATS-is sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval, siis on linnavolikogu 23.05.2008 otsus nr 24 piisavalt motiveeritud, kajastades umbusaldusavalduse esitamiseks tehtud toiminguid, menetluse läbiviimise korda ning volikogu vastavat otsustust. Samuti on 23.05.2008 otsuses nr 24 märgitud haldusakti andmise õiguslik alus –

§-d 22 lg 1 p 18 ning 46 lg 2, 4 ja 9 ja ATS § 132 lg 1 ja

1. Asjaolu, et linnavolikogu 23.05.2008 otsuse nr 24 p 2 on sõnastatud järgmiselt: „Vabastada Kallaste linnapea Kalju Siilivask linnapea ametist
2. mail 2008 linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu“, ei muuda ka ringkonnakohtu arvates haldusakti Kallaste linnapea ametist vabastamise aluse osas ebaselgeks või mitmeti mõistetavaks. Viidatud otsuse p-s 1 on kirjas, et linnavolikogu otsustas linnapea K. Siilivask`ile umbusaldust avaldada ning olenemata mõningasest sõnastuslikust eripärast on otsuse p-st 2 selgelt aru saadav, et linnapea vabastatakse ametist just seetõttu, et volikogu avaldas talle umbusaldust, mitte aga ATS §-de 118 lg 2 ja 84 p 2 alusel, mis käsitlevad ametniku teenistusest vabastamist usalduse kaotuse kui distsiplinaarsüüteo eest. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Ivo Pilving Agu Timmi 7 Maili Lokk