← Eesti

2-09-71839/7

Obsah (7)§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-09-71839 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.07.2010. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-71839 Tsiviilasi H

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et 2 kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kohtu poolt kompromissi kinnitamise korral lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud RM kontole 221023778606 (viitenumber 2900072699) riigilõivu järgmiselt: - 06.01.2010.a 15 000 krooni; - 07.01.2010.a 535 eurot; - 07.01.2010.a 110 eurot (t lk 26-29). Kui arvestada euro kurssi 07.01.2010.a, on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 25 092 krooni. Hagilt tuli tasuda riigilõivu 25 000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb talle

§ 150lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 12 500 krooni tagastada.

Kohus selgitab ka, et enamtasutud riigilõivu tagastamiseks võib hageja esitada täiendava taotluse. Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.