3-08-698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-698 Haldusasi L.S. kaebus Lasva Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldusele nr 43 ja Lasva Vallavalitsuse toimingutele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.09.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus L.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – L.S. Vastustaja (haldusorgan) – Lasva Vallavalitsus Kolmas isik – T.S. , esindaja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- septembri 2008 otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED L.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Lasva Vallavalitsuse 26.02.2008 korralduse nr 43 tühistamiseks ja Lasva Vallavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja taotles kohustada Lasva Vallavalitsust lõpetama tegevusetus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel ning kohustada Lasva Vallavalitsust lõpetama ebaseaduslik tegevus kaebuse esitaja maa vähendamisel ning nõuda vallavalitsuselt maa endiste piiride taastamist. Kaebuse esitaja soovis, et vald tagastaks „Danieli 110“ talu maa T.S. ale ja L.S. le kaasomandisse 03.12.2004 korralduse nr 239 kohaselt. Nõukogude ajal on kaebuse esitajale maakasutusõigus antud 0,25 ha suurusele maale ning vald on seda maatükki õigusvastaselt vähendanud 0,19 ha-le. Kaebuse esitaja on korduvalt valla poole pöördunud maa tagastamise küsimuses, kuid vald viivitab maa tagastamisega põhjendamatult. Lasva vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vald juhindunud Maa-ametilt saadud juhistest, mille kohaselt ei ole seadusega kooskõlas kogu endise maa tagastamine kaasomandisse, nagu seda soovivad õigustatud subjektid L.S. ja T.S. . Õigustatud subjektid ei ole saavutanud kokkulepet maa tagastamise osas. Tagastataval maal asuvad T.S. ale kuuluvad hooned (elumaja, tall, saun, puukuur, ait, küün ja laut) ja L.S. ale kuuluv aiamaja ning T.S. a poolt õigusliku aluseta püstitatud kuivati. Menetlus käesolevas asjas on pooleli ning antud hetkeks on esitatud piiride kulgemise ettepanek talumaa jagamise suhtes. Vald ei ole kaebuse esitaja maad vähendanud, kuna maa mõõtmiste tulemusena on maa suuruseks mõõdetud 0,19 ha ning maa tagastamine on veninud seoses vaidlustega hoonete ja maa suuruse üle. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
- septembri 2008 otsusega L.S. a kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Lasva Vallavalitsus toiminud õiguspäraselt. Maa-amet on andnud Lasva Vallavalitsusele seisukohad endise Danieli 110 talu maade tagastamise suhtes õigustatud subjektidele ning on nentinud, et maad ei ole võimalik tagastada mitme õigustatud subjekti vahel kaasomandisse, millel asuvad õiguslikul alusel püstitatud ehitised, kui ehitised ei ole kaasomandis. Tagastataval maal asuvad T.S. ale ja L.S. ale kuuluvad hooned. Elumaja, tall, saun, puukuur, ait, küün ja laut kuuluvad T.S. ale, aiamajake kuulub L.S. ale ning T.S. on ehitanud maale ilma õigusliku aluseta kuivati. Mõlemad õigustatud subjektid on soovinud kogu maa tagastamist kaasomandisse. Lasva Vallavalitsus on andnud korralduse 26.02.2008 nr 43 ning tunnistanud kehtetuks Lasva Vallavalitsuse 03.12.2004 korralduse nr 239 ja Lasva Vallavalitsuse 19.04.2004 korralduse nr
- Lasva Vallavalitsus on tuginenud korralduses maareformi seaduse (MaaRS) §-dele 9 lg 9 ja 12 lg 12 ning on korraldatud määrata T.S. ale kuuluvate hoonete juurde teenindusmaa, tagastada eraldi kinnistuna, määrata L.S. ale kuuluva aiamaja teenindusmaa ning tagastada eraldi kinnistuna. Ülejäänud maa on otsustatud tagastada T.S. a ja L.S. a kaasomandisse eraldi kinnistuna. MaaRS § 12 lg 12 sätestab, et kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja õigustatud subjekte on mitu, tuleb tagastada ehitise omanikule (väljaspool linna) maa eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana vastavalt õigustatud subjekti nõudeõiguse osale tagastatavast maast. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse kaasomandisse eraldi kinnistuna. Terve tagastatava maa kaasomandisse tagastamine on võimalik siis, kui ka hooned on samade isikute kaasomandis. 2 Eeltoodu alusel on maa tagastamine kaasomandisse seadusega vastuolus ning vallavalitsus on tühistanud kaevatava korraldusega õigusaktidega vastuolus oleva korralduse nr 239 03.12.2004, mille alusel on tagastatud „Danieli 110“ talu maa T.S. ale ja L.S. ale kaasomandisse. Tühistatud on ka korraldus nr 89, mille alusel on määratud tagastatava maa piirid. Kaebuse esitajal puudub õigus nõuda, et kogu tagastatav maa tagastatakse kaasomandisse õigustatud subjektide vahel. Kaebuse esitaja maad ei ole vähendatud, kuna
- aastal maamõõtmise tulemusena on selgunud, et L.S. a poolt aiaga piiratud ala tegelik suurus on 0,19 ha, mitte 0,25 ha, nagu on sätestatud Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 25.07.1984 otsuses nr
- L.S. ale on eraldatud ehituskrunt, kuid puudub asendiplaan ja krundi asukoht on looduses märkimata ning vald on eeldanud, et aiaga piiratud hoone asub eraldatud krundil. Eeltoodust tulenevalt ei ole Lasva Vallavalitsus rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi eelhaldusakti väljaandmisel ega viivitanud põhjendamatult asja menetlusega. Maa mõõdistamine toimub ja maa tagastamise menetlus jätkub, mistõttu on kaebuse esitaja ennatlikult vaidlustanud tagastatava maa suuruse ja jagamise küsimuse, ootamata ära lõpplahendit. Antud asja materjalidest nähtuvalt on vallas asjaga tegeldud, vald on andnud mitmeid haldusakte ning nõudnud mõlemalt õigustatud subjektilt kokkuleppe saavutamist piiride kulgemise osas tagastataval maal ning kutsunud õigustatud subjekte vallavalitsusse kokkulepet saavutama ning pidanud subjektidega kirjavahetust, mille tõttu on menetlus veninud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED L.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- septembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta jõusse Lasva Vallavalitsuse 03.12.2004 korraldus ning kohustada Lasva Vallavalitsust viima lõpule „Danieli 110” talu maade tagastamine. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole 26.02.2008 korraldus nr 43 kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetega. Nimetatud korraldusega tunnistati kehtetuks 03.12.2004 jõustunud korraldus nr
- HMS § 64 lg 3 annab tingimused, mida tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada ja esitada samas haldusaktis. Maa tagastamise menetlus algas avalduse esitamisega (aastatel 1991 ja 1995) ja lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. HMS § 35 lg 1 kohaselt algab haldusmenetlus sättes märgitud toimingu sooritamisega ja lõpeb HMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt haldusakti teatavakstegemisega. „Danieli-110” talu tagastamise menetlus lõpetati vallavalitsuse 03.12.2004 korraldusega. See anti välja kehtinud seaduse ja õigustatud subjektide konsensusliku soovi alusel. See oli aluseks ka menetluse lõpetamisele halduskohtus. Neli aastat hiljem alustas vallavalitsus järjekordselt uut menetlust samas asjas. Sama asja saab aga menetleda vaid menetluse uuendamisel vastavalt HMS §-le 44 lg 1 ja 44 lg
- Seadus annab tähtajaks ühe kuu haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisel ja menetluse osalise taotluse alusel. Mingeid uusi asjaolusid 17 aasta jooksul selgunud ei ole. Korralduse tühistamise õigusliku alusena on viidatud MaaaRS § 12 lg-tele 1-2, mis võeti vastu 26.10.2005 ja mis jõustus 27.11.
- Seega ei kehtinud nimetatud õigusnorm 03.12.2004 korralduse vastuvõtmise ajal. Kuna haldusmenetlus antud asjas oli lõppenud ja selle uuendamiseks ei ole tähtaegselt taotlust esitatud, puudub vallavalitsusel alus maareformi seaduse muudatust aastate eest tehtud asjas kohaldada. 3 Lasva Vallavalitsus on avalduste lahendamisega venitanud. Talu tagastamise venitamine üle 17 aasta peale omandireformi aluste ja maareformiseaduse vastuvõtmist tõendab, et tegemist on seaduse rikkumisega ja tahtliku venitamisega. Lasva Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduspärane. Lasva Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldus nr 43 „Lasva Vallavalitsuse 03.12.2004 korralduse nr 239 Lasva Vallavalitsuse 19.04.2004 korralduse nr 89 Õigusvastaselt võõrandatud maa piiride määramine” kehtetuks tunnistamine” on vastu võetud Danieli 110 talu maa tagastamise üldkorraldusena, tuginedes MaaRS §-le 9 lg 9 ja §-le 12 lg 12 ning Maa-ameti selgitustele. Maa tagastamise korraldust, mis vastaks Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra §-le 57, Lasva Vallavalitsus käesoleva ajani vastu võtnud ei ole, sest osapooli rahuldavad maaüksused on moodustamata ning maad ei ole võimalik mõõta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- septembri 2008 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja hinnanud valesti tõendeid. Kaebuse kohaselt on L.S. vaidlustanud Lasva Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldust nr 43, millega tunnistati kehtetuks Lasva Vallavalitsuse 19.04.2004 korraldus nr 89 ja 03.12.2004 korraldus nr 239 ning määrati, et õigustatud subjektidele kuuluvate hoonete juurde määratakse teenindusmaa ja need maad tagastatakse eraldi kinnistutena. Lasva Vallavalitsuse 03.12.2004 korraldusega nr 239 oli vallavalitsus tunnistanud kehtetuks 19.04.2004 korralduse nr 89 (piiride määramine) ja leidnud, et õigusvastaselt võõrandatud maa tuleb tagastada kaasomandisse. Asja juurde võetud toimiku nr 3-287/04 materjalidega ei ole kooskõlas apellandi väide, et Lasva Vallavalitsuse korraldus nr 239 rajaneb maa tagastamise õigustatud subjektide poolt halduskohtus saavutatud kokkuleppel ning halduskohus on seda korraldust
- a toimunud kohtumenetluse käigus (Lasva Vallavalitsuse 19.04.2004 korralduse nr 89 vaidlustamise menetlus) sisuliselt hinnanud. Toimiku nr 3-287/04 materjalidest nähtuvalt (kohtuistungi protokoll 28.10.2004) õigustatud subjektid maa jagamise osas kohtuistungil mingit kokkulepet ei saavutanud ning kohus andis menetlusosalistele aega kokkuleppe saavutamiseks ja vastavate materjalide vallale esitamiseks kuni 01.12.2004, kuid ka selleks ajaks menetlusosalised kokkulepet ei saavutanud. Korraldus nr 239 tehtigi selle sisust nähtuvalt seetõttu, et pooled maa jagamise kokkulepet ei saavutanud ning vald otsustas ise oma varasema korralduse tühistada. Asjas nr 3-287/2004 on menetlus lõpetatud seoses kaebaja poolt kaebusest loobumisega, mitte seoses sellega, et pooled on saavutanud kokkuleppe. 4 Kuna
- a välja antud korraldus nr 239 ei olnud selle sisust ja tagastamismenetluse tookordsest seisust nähtuvalt (tagastatava maa piirid määramata, katastriüksused moodustamata jne.) õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldus Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 57 mõttes ja ei tekitanud seega maa tagastamise õigustatud subjektidele ka mingeid õigusi ega kohustusi, siis on ebaõige apellandi seisukoht, et korralduse nr 239 andmisega
- a lõpetati „Danieli-110“ maa tagastamise menetlus ja käesolevas asjas vaidlustatud korralduse nr 43 tegemisel oleks pidanud järgima HMS §-e 40 ja 44 (menetluse uuendamine, menetlusosalise ärakuulamine). Arvestades seda, et
- a korraldusest nr 239 ei tekkinud maa tagastamise õigustatud subjektidele mingeid õigusi ega kohustusi seoses maa tagastamisega ning sellega ei tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, ei ole asjakohased ka apellandi viited HMS §-le
- Samuti ei saa Lasva Vallavalitsuse 26.02.2008 korralduse nr 43 sisust lähtudes nõustuda apellandi väitega, et korralduses ei ole märgitud selle andmise faktilist ja õiguslikku alust ning korraldus on seega motiveerimata. Nagu juba varem märgitud, ei olnud
- a korraldus nr 239 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldus ja seda ei ole ka vaidlustatud 26.02.2008 korraldus nr 43, mistõttu on alusetu apellandi väide, et MaaRS §-le 12 lg 12 ei saa vallavalitsus viidata, kuna see säte ei kehtinud
- a, vaid jõustus alles
- a novembris. Haldusakti andmisel lähtutakse selle andmise ajal kehtivast seadusest ja seega tuleb ka vallavalitsusel lähtuda kehtivast MaaRS-st siis, kui vallavalitsus annab välja lõpliku korralduse maa tagastamise kohta. Kuna MaaRS § 12 lg 12 kehtis 26.02.2008 korralduse nr 43 väljaandmisel, siis ei ole korralduses sellele sättele viitamine iseenesest ebaõige. Mis puudutab apellandi väidet, et vaidlusaluse maa tagastamise küsimus oli otsustatud juba
- a ning vastavalt MaaRS §-le 14 lg 1 on see õigesti tagastatud õigustatud subjektide kaasomandisse, siis eelpoolmärgitust tulenevalt ei ole see väide õige. Samuti ei ole õige apellandi arvamus, et käesoleval juhul, s. o siis, kui tagastataval maal asuvad õigustatud subjektidele kuuluvad hooned ei ole õigustatud subjektide kaasomandis, tuleb maa tagastada nende kaasomandisse, tulenevalt MaaRS §-st 14 lg
- Nimetatud paragrahvi kohaselt kui maa, sealhulgas eluasemekoha, tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, tagastatakse maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Eeltoodud säte reguleerib juhtumit, kus ühe ja sama maa, s. h eluasemekoha, tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, kuid ei reguleeri olukorda, kus samal maal asuvad veel ka õigustatud subjektide eraomandisse kuuluvad hooned. Eluasemekoht MaaRS § 14 lg 1 mõttes ei tähenda õigustatud subjektile kuuluvaid hooneid, vaid MaaRS §-s 8 reguleeritud mõistet, mis tähendab taluseaduse alusel teisele isikule antud talumaast õigustatud subjektile tagastatavat kuni 2 ha suurust maatükki e. eluasemekohta. Seda, kuidas toimub maa tagastamine juhul, kui tagastataval maal asuvad ehitised ei ole õigustatud subjektide kaasomandis, vaid kuuluvad kummalegi õigustatud subjektile eraldi, reguleerib MaaRS § 12 lg
- Toimikute materjalidest nähtub, et Lasva Vallavalitsus on vaidlusaluse maa tagastamise küsimusega tegelenud, andes välja mitmeid haldusakte, millega prooviti menetluse kestel saavutada mingitki õigustatud subjektidele vastuvõetavat lahendit selleks, et menetlus lõpuks lõpplahendini viia, kuid üks või teine õigustatud subjekt on valla haldusaktid vaidlustanud. Samuti on vallavalitsus nõudnud mõlemalt õigustatud subjektilt korduvalt kokkuleppe saavutamist piiride kulgemise osas, kutsunud õigustatud subjekte vallavalitsusse kokkuleppe küsimusi arutama, pidanud subjektidega kirjavahetust, nõudnud neilt tagastataval maal asunud seadustamata ehitiste seadustamist, hoonete omandiõigust tõendavate dokumentide esitamist, küsinud kuni
- a novembrini otseselt seadusega lahendamata olukorra kohta 5 arvamust Maa-ametist, koostanud piiriettepanekuid maa jagamiseks jne, mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et Lasva Vallavalitsus ei ole olnud „Danieli-110“ maa tagastamismenetluse läbiviimisel tegevusetu ja seega puudub alus vallavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole põhjust süüdistada Lasva Vallavalitsust selles, et väidetavalt on naabermaakasutaja hävitanud kaebuse esitaja aiamaa piiritähiseid ja tema maad omavoliliselt hõivanud, siis ei ole ka apellandi sellekohased väited aluseks vallavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamisele. Arvestades seda, et apellandile
- a eraldatud ehituskrundi kohta puudus asendiplaan, s. o ehituskrunt ei olnud kindlaks määratud ja vallavalitsuse selgituste kohaselt on
- a maamõõtmise tulemusel selgunud, et L.S. a poolt kasutatava e. tema poolt aiaga piiratud ala suurus on 0,19 ha, mitte 0,25 ha ning maa tagastamismenetluse käigus alles tuleb õigustatud subjektidele kuuluvate hoonete juurde teenindusmaa määrata, siis ei ole põhjendatud ka apellandi väited selle kohta, et vallavalitsus on õigusvastaselt vähendanud tema maakasutust. Kuna ka muud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Apellandi menetluskulud (riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk