. V.Z. esitas 18.07.2008 halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta kehtetuks ning teostada kõigi teenistusest vabastamise päeval väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmine. Kohtuistungil muutis kaebaja taotlust, soovides vaidlustatud käskkirja tühistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ning teenistusest puudutud aja eest tasu väljamõistmist alates 01.11.2004. Kaebuse kohaselt on kaebaja teenistusest vabastamise päev määratletud valesti, sest tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus jõustus 04.05.2005 ning ta ei olnud kohtuotsuse tegemise hetkel vahi all. Kuigi Viru Ringkonnakohus oli kaebaja vahi all pidamise tähtaja pikendamise määruse tühistanud ja
ettenähtud aluseid teenistussuhte peatamiseks ei olnud, ei lubanud vastustaja kaebajat tööle, samuti ei tehtud tööraamatusse
2. Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja teenistussuhte peatamine toimus Kaitsepolitsei määruse alusel, millega ta uurimise ajaks ametikohalt kõrvaldati, ei saanud Viru Ringkonnakohtu vahi alt vabastamise määrus teenistussuhet taastada. Kaebaja väide tööraamatu puudumise tõttu tööle asumise võimatusest on pahauskne, kuna ametnikul on igal ajal õigus teenistusest omal soovil lahkuda.
Ametnik, kes võeti vahi alla ja kõrvaldati ametikohalt tööle asumata ning kellega teenistussuhe tegelikult puudus vahi alla võtmise päevast, kuulub vabastamisele teenistussuhte peatamise päevast arvates. Avaliku teenistuse seadus ei näe ette ametipalga säilitamist, kui teenistussuhe on peatatud seoses uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamisega.
HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus rahuldas 11.11.2008 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti 18.06.2008 käskkirja nr 87-K selles märgitud teenistusest vabastamise kuupäeva osas ning tegi ettekirjutuse viia käskkiri koheselt peale kohtuotsuse jõustumist vastavusse
Kohus mõistis Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusametilt V.Z. kasuks välja 354 krooni, muus osas jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse kohaselt tuleb
järgi tahtlikult toime pandud kuriteo eest süüdi mõistetud ametnik vastava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast teenistusest vabastada. Narva Linnakohtu 01.11.2004 otsusest nr 1-552/03 ja Viru Ringkonnakohtu 17.03.2005 otsusest nr 2-1-32/05 nähtuvalt mõisteti kaebaja süüdi KarS § 294 lg 1 järgi. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus seejärel, kui Riigikohus keeldus 04.05.2005 määrusega kaebaja kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. KarS § 294 lg 1 on kehtestatud ametiisiku vastutus altkäemaksu võtmise eest. Altkäemaksu võtmine on süütegu, mis eeldab subjektiivsest küljest otsest tahtlust ning seega on tegemist tahtlikult toime pandud kuriteoga, mis toob kaasa
2 Seaduseandja pole
ega ka üheski muus õigusaktis sätestanud tähtaegu teenistusest vabastamisele kuuluva ametniku suhtes vastava käskkirja koostamiseks, kuid on iseenesest mõistetav, et käskkiri tuleb teha võimalikult kiiresti peale seda, kui vabastamist põhjustav asjaolu ametiasutusele teatavaks saab. Vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja alles 18.06.2008 andes ebamõistlikult kaua venitanud. See aga ei anna alust kaebaja kohtuistungil täpsustatud nõuete rahuldamiseks, sest seaduseandja pole ametiasutusele andnud kaalutlusõigust
kohaldamisel ja süüdi mõistetud ametnik tuleb igal juhul teenistusest vabastada.
p 1 keelab võtta riigi või kohaliku omavalitsuse teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Kaebajal on tulenevalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 käesoleval ajal karistatus tahtliku kuriteo eest ning teda ei saa menetluslike eksimuste tõttu teenistusse ennistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus kassatsiooni esitamise korral kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. Kuna kaebaja kohta tehtud kohtuotsuse peale esitatud kassatsiooni menetlusse võtmisest keelduti 04.05.2005, oli teenistusest vabastamise päevaks 05.05.2005. Käskkirjas on kaebaja teenistusest vabastamise päevaks märgitud aga 28.04.2003 ning põhjendatud seda väitega, et sel päeval võeti ta vahi alla.
mõttest tuleneb selgelt, et vahi alla võtmise päev on teenistusest vabastamise päevaks vaid juhul, kui ametnik viibis vahi all kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja võeti 28.04.2003 küll vahi alla, kuid Viru Ringkonnakohus tühistas 22.05.2003 vahi all pidamise pikendamise määruse ning talle laienes üksnes Kaitsepolitseiameti 09.05.2003 määrusega kohaldatud ametikohalt kõrvaldamine. Seega ei ole käskkirjas märgitud teenistusest vabastamise päev kooskõlas seadusega, kuid eelnevalt juba nimetatud avalikku teenistusse võtmise keelu tõttu ei anna ka see asjaolu alust käskkirja täies ulatuses tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Kuna teenistusest vabastamise kuupäev võib kaebaja õigustele siiski negatiivset mõju avaldada, on tema huvides käskkiri teenistusest vabastamise kuupäeva osas tühistada ning teha vastustajale ettekirjutus see
HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Kuna kohtuistungil muutis kaebaja oma esialgset taotlust ja soovis teenistusse ennistamist, ei ole kohtul põhjust käsitleda kõiki neid väiteid, mis puudutavad kirjalikus kaebuses või kohtuistungi esialgsetes seletustes käsitletud saamata jäänud rahasummade väljamõistmist. Üldse arusaamatud ja asjasse mittepuutuvad on aga teenistussuhte peatamise ja teenistusse mittelubamise õiguspärasuse suhtes esitatud väited, sest kaebaja ei ole vastava kaebusega seaduses ettenähtud korras ja tähtajal halduskohtusse pöördunud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. V.Z. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse ning Narva Linnavalitsuse 18.06.2008 käskkirja nr 87-K tühistamist ja V.Z. le teenistusest puudutud aja eest saadava tasu hüvitamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus leidnud, et käskkiri ei vasta
nõuetele, käskkirjas toodud kuupäev on ebaõige ning lisaks on haldusorgan ametist vabastamise otsuse tegemisega viivitanud üle igasuguse mõistliku tähtaja, hoides samal ajal enda käes kaebaja tööraamatut. Seega kogu käskkirja põhistus ja ametist vabastamise põhjus ei vasta seadusele. Kohtu ettekirjutus kohustab haldusorganit sisuliselt välja andma uut haldusakti, milles tuleb ära tuua: - uus haldusakti õiguslik alus (ametist vabastamise korrektne õiguslik alus); - uus ametist vabastamise põhjus (mitte 28.04.2003 vahistamine, vaid süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine 05.05.2005); - uus ametist vabastamise kuupäev; 3 - uus ametist vabastamise motivatsioon. Seega ei vasta käskkiri tervikuna haldusaktile esitatavatele nõuetele ning selle korrigeerimine kohtu n.ö õigusvastase haldusakti tagasitäitmiseks tehtava ettekirjutusega, millega tegelikkuses kohustatakse vastustajat sisuliselt ja õiguslikult välja andma uut haldusakti, rikub otseselt HKMS § 26 lg 1 p 1 toodud menetlusnormi õigusvastase haldusakti tagasitäitmise kohta. Kohus pidanuks käskkirja tühistama täielikult, mitte üksnes kuupäeva osas. Kohtuotsuse arutelust nähtub ka, et kaebaja on nõudnud teenistusest puudutud aja eest hüvitise väljamõistmist perioodi eest, mis jääb tema vahi alt vabastamise ja kohtuotsuse jõustumise vahele, millisel ajal tal oli seaduslik õigus töötada avalikus teenistuses, kuid vastustaja ei võimaldanud tal oma ametikohal tööd jätkata. Seega osaliselt on kaebaja nõue teenistusest alusetult eemal viibitud aja eest hüvitise nõudmisel põhjendatud. Kohtu põhjendus selles osas on arusaamatu. Hüvitise nõue hõlmab perioodi alates kaebaja vahi alt vabastamisest, s.o 08.05.2003. Kaebaja oli küll kriminaalmenetluse eeluurimise staadiumis ametist kõrvaldatud, kuid hiljemalt alates esimese astme kohtu otsusest 01.11.2004 pidanuks kaebaja tööle lubatama. Seega hõlmab kaebus ajavahemikku, mil kaebajaga ei olnud teenistussuhet lõpetatud, tema tegevust ei olnud peatatud, kuid teda ei lubatud tööle asuda tema ametikohale, hoolimata sellest, et kaebaja käis korduvalt linnavalitsuses enda tööle lubamist küsimas. Seega võib öelda, et teenistussuhe oli peatatud mitte seetõttu, et isik viibis vahi all, vaid kohaliku omavalitsuse toimingu tõttu.
Sellest tulenevalt on kaebajal õigus peatatud aja eest hüvitise saamiseks tulenevalt
Isegi juhul, kui lugeda kaebaja ametist vabastamine alates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest 05.05.2005 põhjendatuks, on tal õigus saada hüvitist vahepeal ebaseaduslikult teenistusest kõrvaldamise aja eest. Kohus ei ole käsitlenud hüvitise nõuet ebaseaduslikult teenistusest kõrvaldamise perioodi eest hiljemalt alates esimese astme kohtu otsusest 01.11.2004 kuni kohtuotsuse jõustumiseni 05.05.2005, rikkudes menetlusnorme. Kohtu sellekohane põhjendus ei ole piisav, sest kohtu seisukohad viitavad asjaolule, et kaebajat oli õigus ametist vabastada
Vahepealse aja eest, mil puudus seaduslik alus kaebaja teenistusest kõrvaldamiseks, on kaebaja õigustatud saama hüvitist.
mai 2003 määrus kaebuse esitaja vahi alt vabastamiseks olla aluseks teenistussuhte taastamiseks ametikohal. Vastustaja leiab, et apellant tõlgendab ebaõigesti
lg 2, mille kohaselt teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse hüvitist. Vastustaja viitas siinjuures Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-10-01, kus kolleegium leidis, et avaliku teenistuse seadus ei näe ette ametipalga säilitamist, kui teenistussuhe peatub seoses uurija määruse alusel süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega ning uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamata jäänud töötasu või hüvitise, millega loetakse hüvitatuks ka isiku saamata jäänud töötasu, väljamaksmise küsimus ning vastav vaidlus ei kuulu
reguleerimisalasse. Seega ei ole apellandil seaduslikku alust hüvitise nõudmiseks. Kui apellant ei oleks esimese astme süüdimõistvat otsust vaidlustanud, siis pidanuks vastustaja vabastama apellandi ametikohalt antud otsuse jõustumisel. 4 Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri ei vasta tervikuna haldusaktile esitatavatele nõuetele. Vaidlustatud käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt vastavalt
§-le 112, on proportsionaalne
alusel, vastab vorminõuetele vastavalt HMS §-le 55, sisaldab haldusakti põhjendamist vastavalt HMS §-le 56 ning vaidlustamisviite HMS § 57 alusel. Apellandi väide, et ta käis faktiliselt korduvalt linnavalitsuses enese tööle lubamist küsimas ning vastustaja ei lubanud teda teenistusse, on pahauskne. Tegelikult pole apellant avaldanud vastustajale soovi tööle tulla. Kui apellant oleks soovinud tööle asuda, siis oli tal juba alates esimesest vastustaja keeldumisest tööle lubamast õigus pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni poole tema ametikohale ennistamise nõudega. Apellant pöördus kohtusse alles siis, kui ta vabastati ametikohalt ning nagu tuleneb tema halduskohtule esitatud kaebusest seoses mittenõustumisega ametikohalt vabastamise päevaga. Kuna apellant vabastati ametikohalt seaduslikult
alusel, siis ei ole tegemist ebaseaduslikult teenistusest vabastatu ametnikuga ning tal puudub õigus nõuda vabastamise seadusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest või ametikohale ennistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Samas ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuigi
ega muu õigusakt ei sätesta teenistusest vabastamisele kuuluva ametniku suhtes käskkirja koostamise tähtaega, on ilmselge, et käskkiri tuleb koostada võimalikult kiiresti peale seda, kui vabastamist põhjustav asjaolu on ametiasutusele teatavaks saanud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et toimiku materjalidest (tl 7) nähtuvalt pöördus kaebuse esitaja kirjalikult Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti poole 26. mail 2008, mil taotles lõpetada tööleping omal soovil ja väljastada tööraamat.
sätestab, et ametnik vabastatakse teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab senise töö jätkamise, arvates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vahi alla võetud ametnik vabastatakse teenistusest pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, arvates vahi alla võtmise päevast. KrMs § 408 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus kassatsiooni esitamise korral kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. Kaebuse esitaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti 4. mail 2005 ning seega tuli kaebaja teenistusest vabastada alates 5. maist 2005. Ringkonnakohus leiab, et
mõtte kohaselt on ametniku teenistusest vabastamine arvates tema vahi alla võtmise päevast võimalik ainult sellisel juhul, kui ametnik viibis kogu aeg vahi all kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse esitaja võeti vahi alla
Ringkonnakohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu apellatsioonkaebus selles osas, millega on taotletud V.Z. teenistusest puudutud aja eest saamata jäänud tasu hüvitamist. V.Z. on nii halduskohtu istungil kui ka apellatsioonkaebuses väitnud, et ta käis maakohtu otsust linnavalitsuses, et teda lubataks tööle, kuid tööle teda ei lubatud. Samas ei ole ta halduskohtus ega ka apellatsioonkaebuses esitanud oma väidet tõendavaid tõendeid, ehkki vastustaja on kaebaja väitele vastu vaielnud (vastus apellatsioonkaebusele). Ringkonnakohus nõustub seejuures vastustajaga, et kui apellant oleks soovinud tööle asuda ja sellest keelduti, siis oli tal juba esimese keeldumise korral õigus pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni poole tema ametikohale ennistamise nõudega. Apellant pöördus kohtusse alles siis, kui ta vabastati teenistusest vaidlustatud käskkirjaga. Seega on apellandi väited selle kohta, et teda keelduti teenistusse lubamast paljasõnalised ja puudub alus teenistuses puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljamõistmiseks. Maili Lokk Ivo Pilving 6 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.