3-08-1688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1688 Haldusasi Aleksandr Konev’i kaebus Tartu Vangla toimingu – suitsude ja tuletikkude kartserisse mittelubamine – õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Konev’i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Aleksandr Konev Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- 26.08.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Konev’i kaebus Tartu Vangla toimingu – suitsude ja tuletikkude kartserisse mittelubamine – õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt oli kaebaja ajavahemikul 17.07.2008 – 22.07.2008 kartseris karistust kandmas kuid tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) §-st 60 ei lubatud tal suitsusid ja tuletikke kartserisse kaasa võtta. Kaebuse esitaja leidis, et sellega on rikutud tema kui suitsetaja õigusi ning vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lõiget 1, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat, arestialust või vahistatut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 5 ööpäeva kartseris ilma suitsudeta veetmine on justkui lisakaristus tema, kui suitsetava isiku suhtes, ning see ei ole võrdne kohtlemine mittesuitsetajatest kinnipeetavatega. Kaebuse esitamisel on olnud põhjendatud huviks see, et järgmisel korral, kui kaebajal tuleb kanda kartseris karistust, saaks kaebaja sigaretid ja tuletikud kartserisse kaasa võtta, sest ilma suitsudeta tunneb kaebaja ennast närviliselt, depressiivselt ning kannatab tugevate peavalude all.
- Tartu Vangla leidis, et A. Konev’i kaebus on põhjendamatu. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. A. Konev peab enda õiguste rikkumiseks seda, et temal ei lubata kartseri kambrisse kaasa võtta suitsetamistarbeid, et tema kui suitsetav inimene saaks suitsetada. VSkE § 60 lg 1 loetleb kõik kinnipeetaval kartseris lubatud esemed. Suitsetamistarbeid loetelus märgitud ei ole ning seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda suitsetamistarvete lubamist kartseris ning nende mittelubamine ei riku kaebaja õigusi. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-99 märkinud, et halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-20-00 märkinud, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või- akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Suitsetavale kinnipeetavatele kartserisse suitsetamistarvete mittelubamise näol ei ole tegemist kinnipeetava karistamisega. Distsiplinaarkaristused, mida saab kinnipeetavale vanglas kohaldada, on loetletud VangS § 63 lg 1 ning suitsetamistarvete mittelubamist selles loetelus ei ole. Kinnipeetava kartserisse paigutamine on distsiplinaarkaristus, mille eesmärgiks on mõjutada isikut tulevikus distsipliinirikkumisi mitte toime panema. Kartserisse paigutamine karistusena kaotaks oma eesmärgi, kui seal viibimise ajal oleksid kinnipidamistingimused samasugused tavarežiimiga. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oleks kaebuse rahuldamise aluseks eeldus, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus suitsetamiseks vangla kartseris ning seda õigust ei saa suitsetamise osas piirata kartseris lubatud asjade nimekirja kehtestamisega, sest selline nimekiri kohtleks suitsetajaid ja mittesuitsetajaid ebavõrdselt. Siinkohal ei saa aga rääkida kaebaja subjektiivse õiguse rikkumisest, sest subjektiivset õigust suitsude ja tikkude kartserisse lubamise osas kaebajal ei ole. VangS alusel VSkE-ga kehtestatud piirangud ei pea arvestama kinnipeetavate individuaalsete subjektiivsete eripäradega ja sellega, kuidas need piirangud sellest eripärast lähtuvalt kellelegi mõjuvad. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-20-08 p 24 kohaselt ei tulene seadusest vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. 2 See tähendab, et kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Kartserisse paigutatakse distsiplinaarkaristuse täideviimiseks konkreetse isiku subjektiivse käitumise tõttu. Kuna isikule on teada kartseris olemasolevad piirangud, on tal seetõttu endal võimalus reguleerida oma käitumist nii, et ta ei satuks kartserisse. Rikutud ei ole VangS § 41 lg-s 1 toodud kinnipeetava õigust kohtlemise osas, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Suitsetamiseks vajalike esemete kartserisse mittelubamine ei riku kaebaja poolt Euroopa Vanglareeglistiku §-s 1 nimetatud õigust inimõigusi austavale kohtlemisele. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust suitsude ja tuletikkude kartseri kambrisse lubamise osas, siis ei esine ka põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Konev esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on A. Konev suitsetaja ning temalt vägisi suitsetamisvõimaluse äravõtmine tähendab karistust. A. Konevi käitumine muutub seejärel negatiivselt, kuna ta on depressioonis ja närveerib ning ei kontrolli oma käitumist. A. Konev kannab seetõttu ühe karistuse kandmise ajal suuremat karistust kui mittesuitsetaja. Suitsetamisvõimaluse äravõtmine on psühholoogiline piinamine, mis on keelatud. Tuleb arvestada PS § 12 p 1, mis sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed ning VangS jääb antud juhul tagaplaanile.
- Vastustaja Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastavalt HKMS §-le 31 lg 1 on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid ebaõigesti või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Apellant ei ole oma kaebuses märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Menetluse käigus on leidnud tõendamist, et Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning apellanti võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt kohelnud. Tartu Vangla ei otsustanud apellandil kartseris suitsetamistarvete omamise keelamist. Seda reguleerib VSkE § 60, mis ei anna kinnipeetavale õigust kartserikaristuse kandmise ajal omada kartserikambris suitsetamistarbeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse peamiste põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. 3 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et suitsetamistarvete kartserikambrisse mittelubamine on suitsetaja jaoks lisaks määratud distsiplinaarkaristusele (kartserisse paigutamine) täiendav karistus, millega on rikutud VangS § 63 lg 3, mis lubab ühe distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult ühte distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu tuleneb VangS §-st 63 lg 1 ja selles ei ole distsiplinaarkaristusena ära toodud kinnipeetaval suitsetamistarvete äravõtmist kartserikambris viibimise ajaks. Seega ei ole selline VSkE §-st 60 lg 1 tulenev piirang distsiplinaarkaristus VangS § 63 lg 1 ja 3 mõttes. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide PS § 12 lg 1 rikkumise kohta, kuna võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Asja materjalidest ei nähtu, et käesoleval juhul oleks VSkE §-st 60 lg 1 tulenevat piirangut kohaldatud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutatud kinnipeetavate suhtes erinevalt. Suitsetamistarvete omamise piirang kehtib võrdselt nii suitsetajate kui mittesuitsetajate suhtes. Asjaolu, et see põhjustab ebamugavusi ainult suitsetajatele, ei tähenda suitsetaja erinevat kohtlemist. Samuti ei ole see ebamugavustunne tingitud vangla tegevusest, vaid suitsetaja enda pahest. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et VangS-st ega VSkE-st ei tulene isikule subjektiivset õigust kartserikambris suitsetamiseks. Samas võib suitsetamise mittelubamine riivata inimväärikust ja üldist vabadusõigust (PS §-d 18 ja 19). Inimväärikus kaitseb tahtevabadust ja võimalust ise oma elu, vaimu ja keha üle otsustada ning inimväärikust riivavaks kohtlemiseks saab pidada isiksuse tahet ja väärikust tugevalt riivavat, põhjendamatult ja taotluslikult isiksust ning tema reputatsiooni kahjustavat ning teda alandavat käitumist. Kaebuses ja apellatsioonkaebuses on A. Konev väitnud, et tema arvates on selline piirang vastuolus VangS §-ga 41 lg 1, sest sellega rikutakse tema inimväärikust kuna sisuliselt on tegemist piinamisega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et suitsetavale kinnipeetavale kartserisse suitsetamistarvete mittelubamine on käsitletav alandamise ja piinamisena. Piinamise mõistet reguleerib ÜRO Piinamisvastane konventsioon, mille järgi tähendab mõiste "piinamine" mistahes tegevust, millega inimesele tahtlikult tekitatakse tugevat füüsilist või vaimset laadi valu või piinu, et saada sellelt isikult või kolmandatelt isikutelt andmeid või ülestunnistusi; et karistada teda teo eest, mille on toime pannud tema ise või kolmas isik või mille toimepanemises teda kahtlustatakse; või et hirmutada teda või kolmandat isikut, või et neid millekski sundida. Vaidlustatud toimingu ja VSkE §-st 60 lg 1 tuleneva piirangu sisu arvestades ei ole kartserikambris suitsetamise mittelubamine käsitletav piinamisena. Igaühe õigus vabale eneseteostusele kui üldine vabadusõigus tähendab igaühe õigust teha ja tegemata jätta mida iganes (s. o ka õigust suitsetada või mitte suitsetada) olenemata sellest, kas tegu on hea või halb, väärtuslik või väärtusetu. Samas kehtib ka PS §-s 19 lg 1 märgitud igaühe õigusele sama paragrahvi lõikest 2 tulenev piirang, mille kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Seega võib üldist vabadusõigust piirata mis tahes põhjusel mis ei ole PS-ga otseselt keelatud ning selle õiguse riive peab olema proportsionaalne. Ringkonnakohus leiab, et VSkE §-st 60 lg 1 tulenev piirang mis ei võimalda kinnipeetaval, kellele on distsiplinaarkaristusena määratud kartserisse paigutamine, omada kartserikambris suitsetamistarbeid, s. o ei võimalda tal kartseris olles suitsetada, on legitiimne ning ei ole ebaproportsionaalne. Arvestades seda, et karistuse kandmiseks kartserisse paigutatud isik viibib kartserikambris lühemat või pikemat aega üksinda ning tulenevalt VangS §-st 651 on piiratud nii tema õigust liikuda vangla territooriumil kui ka muid VangS-st kinnipeetavale tulenevaid õigusi, on ringkonnakohtu arvates kartserikambris suitsetamisvõimaluse piiramine õigustatud PS §-st 28 tuleneva igaühe õigusega 4 tervise kaitsele, mis hõlmab nii kartserikambris kinnipeetava isiku enda tervislikku seisundit kui ka nende kinnipeetavate seisundit, kes võidakse kartserikambrisse paigutada pärast seda kinnipeetavat, kellel on harjumus suitsetada. Alternatiivseks vahendiks eelpoolnimetatud eesmärgi saavutamisel oleks võimaldada kartserisse paigutatud kinnipeetaval suitsetamisruumi kasutamist, mis ei oleks aga kooskõlas kartserikaristuse kandmise režiimiga. Ivo Pilving Agu Timmi 5 Maili Lokk