Obsah (5)

§ 93§ 90§ 31§ 4§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-1043 Haldusas

§ 93

lg 3 kohaselt on vahistatul kambris lubatud ainult isiklik raadio või teler ning seetõttu puudub taotluse esitajal subjektiivne õigus mängukonsooli saamiseks ja selle lubamise õiguspäraseks kaalumiseks vangla direktori kaalutlusõiguse alusel. V. Šatski esitas Tartu Vangla keeldumise peale Justiitsministeeriumile vaide, mille Justiitsministeerium jättis 13.05.2008 vaideotsusega nr 11-7/5306 rahuldamata. V. Šatski esitas kaebuse halduskohtule ja palus tühistada Tartu Vangla 10.04.2008 taotluse vastus nr V1/2306 ning lubada tal kasutada kambris mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaati Juiced2, mis asuvad Tartu Vangla laos tema isiklike asjade hulgas. Kaebuse kohaselt ei tule antud küsimuse lahendamisel lähtuda

§ 93

lg 3, kuna nimetatud sättes on juttu infoallikatest, Playstation2 ja Juiced2 on aga vaba aja veetmise vahendid.

§ 90lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele käesoleva seaduse 1., 2.

ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Kuna antud peatükis pole mängukonsooli käsitletud, siis tuleb lähtuda

§ 31lg 2 (2.

peatükk), mille kohaselt võib vangla direktori või tema määratud isiku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Kuna Tartu Vangla keelatud esemete nimekirjas ei ole märgitud mängukonsoole, on selle omamine kambris lubatud. Kambris on lubatud elektriline teekann või (ja) doomino, kuigi neid esemeid pole samuti nimetatud

§ 93lg 3.

Seega jääb arusaamatuks, miks keelati viidates

§ 93

lg 3 omada kambris mängukonsooli, mis kaebajal läbi vangla kaupluse soetada lubati, kuigi teistel kinnipeetavatel on lubatud omada kambris elektronmänge „Tetris“ või „Poker“. 2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 18.08.2006 ning on kohtualuse staatuses ehk vahistatu, kelle süüdistusmaterjalid on saadetud kohtusse.

§ 90

lg 1 kohaselt kohaldatakse vahistatu suhtes kinnipeetava kohta käivaid sätteid, kuid teatud erisustega. Erisused võivad olla vahistatule nii soodsamad (näiteks on vahistatul lubatud saada pakke, süüdimõistetul aga mitte) kui ebasoodsamad (näiteks ei võimaldata vahistatule pikaajalisi kokkusaamisi).

§ 93

lg 3 kohaselt on lubatud vahistatule kambris ainult teler või raadio, mis on küll ebasoodsam võrreldes süüdimõistetuga, kuid on eriregulatsioon vahistatu suhtes ning Tartu Vangla direktori vaidlusalune otsus oli õiguspärane. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 15.10.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on

§ 4

järgi vahistatu käesoleva seaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Eelvangistuse täideviimine on reguleeritud vangistusseaduse 5. peatükis.

§ 90lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele käesoleva seaduse 1., 2.

ja

1. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Vangistusseaduse
2. peatükis on §-des 89-104 sätestatud eelvangistuse kandmise tingimused.

§ 93

lg 3 kohaselt on vahistatul vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul lubatud kambris isiklik raadio või televiisor. Nimetatud sättega on reguleeritud vahistatule vaba aja veetmiseks lubatud esemed.

1. peatükk reguleerib eelvangistuse täideviimist ning §-s 93 on sätestatud eriregulatsioon. Seega eelvangistuse kandmisele ei saa kohaldada vangistusseaduse
2. peatükki, kus § 31 lõikes 2 on märgitud, et vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Ülaltoodust tuleneb, et vahistatul on isiklikest vaba aja veetmise vahenditest lubatud vaid raadio või televiisor ja muud vaba aja veetmise 2 vahendid (sh mängukonsool Playstation2 ja mänguplaat Juiced2) ei ole vahistatule lubatud ning seega on Tartu Vangla vaidlustatav toiming õiguspärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. V. Šatski taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja Tartu Vangla 10.04.2008 taotluse vastuse nr V1/2306 seadusevastaseks tunnistamist ning Tartu Vangla kohustamist andma luba kambris mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaadi Juiced2 kasutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti tõlgendanud vangistusseadust.

§ 90lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele käesoleva seaduse 1., 2.

ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Kohus on lugenud ebaõigesti

§ 93lg 3 eriregulatsiooniks.

See peaks paika, kui antud küsimust (vaba aja veetmine) ei oleks käsitletud vangistusseaduse peatükkides 1, 2 ja

1. Kui sama küsimust on käsitletud vangistusseaduse
2. peatüki § 93 lg 3 ja
3. peatüki § 31 lg 2, siis

§ 90

lg 1 järgi on selge, et kohaldama peab

§ 31

lg 2, kuna

§ 93

lg 3 ei saa lugeda eriregulatsiooniks, sest see paragrahv käsitleb informatsiooni saamise vahendeid.

1. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt sätestab vangistusseaduse
2. peatükk eelvangistuse täideviimise ning § 90 järgi kohaldatakse eelvangistuse kandmisele käesoleva seaduse 1.,
3. ja
4. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Nimetatud sättega on antud volitus eriregulatsiooni kehtestamiseks.

§ 93

lg 3 kohaselt võib eelvangistuse kandmise ajal vangla direktor või tema poolt määratud isik anda vahistatule loa kambris isikliku raadio või teleri kasutamiseks. Nimetatud loetelu on ammendav, st teisi nn vaba aja veetmise vahendeid vahistatul kambris olla ei või ja see ongi erisus võrreldes süüdimõistetuga. Alates 08.09.2008 on kaebaja süüdimõistetu ning talle on Tartu Vangla direktori poolt antud luba kambris mängukonsooli Palystation2 ja mänguplaatide Juiced2 kasutamiseks ning alates 01.10.2008 on nimetatud asjad kaebajale ka kambrisse antud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Asjas on vaidlus selle üle, kas apellandi suhtes kehtib

§ 31

lg 2.

§ 31

lg 2 sätestab, et vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Antud sättest nähtub, et selline õigus on ainult kinnipeetaval.

§ 2

kohaselt on kinnipeetavaks käesoleva seaduse tähenduses vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. 3

§ 4

alusel on vahistatu käesoleva seaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Asjas puudub vaidlus selle üle, et V. Šatski puhul oli tegemist vahistatuga. Kuna

§ 31

lg 2 kehtib ainult kinnipeetavatele, siis puudub apellandil õigus mängukonsooli Playstation2 ja mänguplaadi Juiced2 omamiseks kambris.

5. peatükk kehtestab normid eelvangistuse täideviimiseks.

§ 93

lg 3 alusel vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul on vahistatu kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Seega puudub vahistatul võimalus omada kambris mängukonsooli ja mänguplaati ningTartu Vangla oli õigustatud neid asju V. Šatskile mitte lubama. Alates 8. septembrist 2008 on apellandi näol tegemist kinnipeetavaga, kuna ta on vangistust kandev süüdimõistetu ja sellest ajast alates on talle ka vaidlusalused asjas kambris lubatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi