KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-40 Haldusasi Aleksandr Dorožko kaebus Murru Vangla 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Dorožko apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Aleksandr Dorožko Vastustaja (haldusorgan) – Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus muutmata. Tartu Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- detsembrist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Aleksandr Dorožko esitas kohtule kaebuse, milles taotles Murru Vangla 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 tühistamist. Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldusega nr 1-4/25 kehtestati kinnipeetavatele saabunud kirjaümbrikute hävitamise kord. Kuna Murru Vangla direktor tunnistas ise oma 06.03.2008 korraldusega nr 1-4/5 vaidlustatud korralduse kehtetuks, siis muutis kaebaja oma taotlust ning taotles vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt tekitati Murru Vanglas ümbrike äravõtmisega kaebajale kahju, kuna mõned äravõetud ümbrikud olid tema jaoks emotsionaalselt kallid ning seega on tal kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.
- Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei saa Murru Vangla direktori 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25 tühistamise nõudega halduskohtusse pöörduda, kuna nimetatud korraldus on Murru Vangla direktori 06.03.2008 korraldusega nr 1-4/5 juba kehtetuks tunnistatud. Kuna kaebaja kannab alates 15.01.2008 karistust Tartu Vanglas ja kaebuse halduskohtule saab esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus otseselt puudutab, siis ei saa A. Dorožko halduskohtusse pöörduda avalikes huvides ega teiste isikute huvides, sest HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi ning haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindalakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vaidlustatud korraldus on vaadeldav üldaktina ehk õigustloova aktina, mille peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ning seetõttu tuleb asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- oktoobri 2008 otsusega A. Dorožko kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole vaidlustatud Murru Vangla direktori korraldus − kinnipeetavatele saabunud kirjaümbrikute hävitamise kord − antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ning tegemist ei ole halduse üksikaktiga (üldkorraldusega), mis oleks vaidlustatav halduskohtus. Vaidlustatud korraldus on vaadeldav üldaktina ehk õigustloova aktina, mille peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ning seetõttu tuleb asjas menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-31-03 asunud seisukohale, et üld- ja üksikaktide eristamisel tuleb lähtuda õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni konkreetsusastmest. Antud juhul ei ole Murru Vangla direktori vaidlustatud korraldus reaktsioon konkreetsele sündmusele, üksikjuhtumile, samuti ei ole vaidlustatud korraldus asjaga seotud üldkorralduseks, sest see ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Murru Vangla direktor tunnistas 06.03.2008 korraldusega nr 1-4/5 kehtetuks vaidlustatud Murru Vangla direktori 22.11.2007 korralduse nr 1-4/
- HKMS § 7 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja kannab alates 15.01.2008 karistust Tartu Vanglas, seega ei riku kaebuse esemeks olev vaidlus kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sai rikkuda tema suhtes teostatud toiming, mis seisnes konkreetses kirjaümbrikute äravõtmises, kuid antud asjas seda 2 toimingut vaidlustatud ei ole. Kuna kaebaja ei viibi enam Murru Vanglas, vaid kannab karistust Tartu Vanglas, siis puudub tal ka põhjendatud huvi Murru Vangla toimingute vaidlustamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et A. Dorožkol oleks seoses Murru Vangla direktori 22.11.2008 korralduse andmisega rikutud õigusi, mida saaks juba kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemisega kaitsta. Kohus ei nõustunud kaebaja paljasõnalise väitega, et talle tekitati ümbrike äravõtmisega Murrus kahju, kuna mõned äravõetud ümbrikud olid ja jäävad emotsionaalselt talle kalliks, mistõttu tal on põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Kohus märkis, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudmise võimalus ei saa olla põhjendatud huvi olemasolu kinnitavaks asjaoluks ja sellist taotlust ei saa tulenevalt vaidlustatud haldusaktist pidada reaalseks. Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus ei rikkunud A. Dorožko subjektiivseid õigusi ning lähtudes riigivastutuse seaduse §-is 9 loetletud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alustest, ei ole antud asjas võimalik asuda seisukohale, et A. Dorožkol oleks tulenevalt vaidlustatud haldusakti andmisest tekkinud seaduse alusel hüvitatav kahju. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 15 lg 3 kohaselt kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning sama paragrahvi lg 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kinnipeetavatele saadetavad kirjaümbrikud võivad ohustada vangla julgeolekut, kuna ümbriku liimiribal võidakse kinnipeetavatele edastada narkootilisi aineid. Kinnipeetavatele on tagatud ümbrikuga tutvumise võimalus ning vajadusel on võimalik ümbrikust teha ka koopia. Ära ei võeta erinevatest ametkondadest saabunud kirjade ümbrikke. Murru Vangla ei kitsenda ümbrike keelamisega kinnipeetavate õigusi, piirangute seadmisel on arvestatud vangla julgeolekut tervikuna. Murru Vangla direktoril oli volitusnorm vaidlustatud korralduse andmiseks, samuti on haldusakt Murru Vangla poolt antud pädevuse piires, kehtiva õiguse alusel ning sellega koosakõlas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Dorožko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus on rikkunud HKMS § 11 lg 4 ja § 25 lg 7,
- Kohus on ebaõigesti asunud hindama kaebajale tekitatud kahju direktori korralduse nr 1-4/25 väljaandmisega ja selle alusel ära võetud asjade äravõtmisega, rikkudes sellega HKMS § 25 lg 4 sätteid; 2) on halduskohus rikkunud HKMS § 11 lg 4 ning eiranud Riigikohtu lahendit, leides, et direktori korraldus ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ning seega ei ole vaidlustatav halduskohtus. Kohus pidi eelmenetluse käigus välja selgitama, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ning kaebuse tagastama, kui ei kuulu; 3) on kohus ebaõigesti jätnud kontrollimata, lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-91-06 ja HKMS §-st 7 lg 1, kas vaidlustatud korraldus sai rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja poolt vaidlustav Murru Vangla 22.11.2007 korraldus nr 1-4/25 anti välja individualiseeritud subjektile, s.o Murru Vanglas viibivatele kinnipeetavatele, seega on tegemist üksikjuhtumi reguleerimisega ning akt allub halduskohtu kontrollile. Üksikjuhtumi reguleerimisega saab olla tegemist juhul, kui regulatsiooni adressaatide ring aktist otseselt ei nähtu ning on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või avalik-õigusliku 3 seisundi muutmisele. Antud juhul on tegemist mitte õigustloova aktiga, mille andmiseks direktoril puudub seaduslik volitus ja seega pädevus, vaid haldusaktiga, mis on kontrollitav kohtu poolt ja seega vaidlustatav.
- Murru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on halduskohus õigesti leidnud, et Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ning lähtudes RVastS §-is 9 loetletud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alustest ei ole antud asjas võimalik asuda seisukohale, et A. Dorožkol oleks tulenevalt 22.11.2007 haldusakti andmisest tekkinud eelnimetatud seaduse alusel hüvitatavat kahju; 2) on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-31-03 leidnud, et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri. Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et korraldus on üldkorraldus, mis on vaidlustatav halduskohtus, siis vastustaja on seisukohal, et apellandil puudub põhjendatud huvi juba kehtetuks tunnistatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks. Apellant ei viibi enam Murru Vanglas ja tal puudub põhjendatud huvi Murru Vangla toimingute vaidlustamiseks; 3) nõustub vastustaja halduskohtuga, et kaebaja subjektiivseid õigusi sai rikkuda tema suhtes teostatud toiming, mis seisnes konkreetses kirjaümbrikute äravõtmises, kuid A. Dorožko seda toimingut ei vaidlustanud. Vastustaja on toiminud kinnipeetavatele saabunud kirjaümbrike äravõtmisel õiguspäraselt ja seadusega kooskõlas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2008 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
- Iseenesest õige on apellandi väide, et tema poolt vaidlustatud Murru Vangla 22.11.2007 korraldus nr 1-4/25 on vaadeldav üldkorraldusena (HMS § 51 lg 2) ja seetõttu on tegemist haldusaktiga, mis on vaidlustatav halduskohtus. Samas aga ei ole see asjaolu vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Murru Vangla direktori 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25, mis määrab kindlaks kinnipeetavatele saabunud kirjaümbrikute hävitamise korra, toimeulatus piirdub Murru Vanglaga. Tegemist on üldkorraldusega, mis on vaidlustatav halduskohtus. Riigikohtu halduskolleegium on
- veebruari 2008 otsuses nr 3-3-1-95-07 selgitanud kaebeõigusi küsimusi üldkorralduste vaidlustamisel ning selgituste kohaselt „ Üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või 4 haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt.“
- Antud juhul Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus nr 1-4/25 reguleeris määratlemata arvu juhtumeid. Kaebaja õigusi sai korraldus mõjutada pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist, s. o pärast kirjaümbriku äravõtmist ja hävitamist. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest, on kaebaja vaidlustanud vaid üldkorralduse, samas ei ole ta vaidlustanud üldkorralduse alusel tema suhtes sooritud konkreetseid toiminguid. Seoses sellega, et Murru Vangla direktor on ise tühistanud oma 22.11.2007 korralduse nr 1-4/25, on kaebaja muutnud oma kaebuse nõuet ja taotlenud haldusakti tühistamise asemel selle õigusvastaseks tunnistamist. Tuvastamiskaebuse puhul on kaebaja pidanud oma põhjendatud huviks asjaolu, et talle on vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju. Ringkonnakohus leiab, et kuna Murru Vangla direktori 22.11.2007 korraldus nr 1-4/25 iseseisvalt, ilma, et selle alusel oleks kaebaja suhtes teostatud konkreetseid toiminguid, ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja piirata tema vabadusi, siis ei saadud vaidlustatud korraldusega ka põhjustada kaebajale kahju ning seetõttu on halduskohus õigesti jätnud kaebuse rahuldamata.
- Kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata seda, kas vaidlustatud korraldus oli õiguspärane või mitte. Samas aga on halduskohus ka sisuliselt hinnanud vaidlustatud korralduse õiguspärasust ja leidnud, et see on antud pädevuse piires, kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ja ei korda neid.
- Kaebaja oli HKMS § 91 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson