3-08-748/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-748 Haldusasi N.S. kaebus Kallaste Linnavolikogu 18.05.2007 määruse nr 6 ja 26.02.2008 määruse nr 1 tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. septembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus N.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – N.S. , esindaja vandeadvokaat Marina Valge Vastustaja (haldusorgan) – Kallaste Linnavolikogu, esindaja Üllar Reino RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
3. septembri 2008 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsioonimenetluses menetluskulud jätta tema enda kanda. kantud Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. N.S. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Kallaste Linnavolikogu 18.05.2008 määruse nr 6 ja 26.02.2008 määruse nr 1 tühisuse. Kallaste Linnavolikogu 18.05.2007 määrusega nr 6 anti Kallaste linnas katastriüksust nr 27901:001:0057 teenindavale tänavale nimeks „Võidu põik“ ja kohustati Kallaste Linnavalitsust kindlustama uus tänav tänavasiltidega ning omanikke paigaldama numbrimärgid. 26.02.2008 määrusega nr 1 lisati Kallaste Linnavolikogu 27.01.2004 määrusega nr 1 kinnitatud Kallaste linna tänavate nimekirja tänav nimetusega Võidu põik, pikkusega 38 m, võttes aluseks teeseaduse (edaspidi TeeS) § 51, § 6 ja § 11 lg 1 p
5. Kaebuse kohaselt rikuvad vaidlustatud määrused kaebaja põhiseaduslikku õigust vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma omandit Kallaste linnas XXX-XX ning määrus nr 6 paneb õigusvastaselt kaebajale peale koormisi. Kaebaja väitel tema ja A.B. kinnistute piiril asuv tee ei ole avalik tee. 1998 koostatud maaüksuse plaanidest, Kallaste Linnavalitsuse 29.05.1998 korraldusest nr 173, Tartu Maavanema 29.07.1998 korraldusest nr 4427, 08.09.1998 Eesti Vabariigi ja N.S. vahel sõlmitud ostu-müügilepingust ning 17.09.1998 Eesti Vabariigi ja A.B. vahel sõlmitud ostu-müügilepingust ei nähtu XXX-XX ja XXX-XX vahel olevat avalikku teed AÕS § 155 mõttes ega avalikult kasutatavat teed TeeS § 4 lg 1 mõttes.
6. Kallaste Linnavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja suutnud õiguslikult põhjendada, milles vaidlustatud õigusaktide tühisus seisneb. Kaebaja on erastamismenetluse käigus oma allkirjaga kinnitanud oma nõusolekut jätta 174 m2 temale kuuluvast maatükist avalikku kasutusse. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus jättis
8. septembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid juhul, kui haldusaktil on HMS §-is 63 lg 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Käesolevas asjas ei esine HMS §-is 63 lg 2 sätestatud ilmselgeid puudusi. Vaidlustatud haldusaktidest selgub haldusaktid andnud organ, milleks on Kallaste Linnavolikogu. Samuti selgub selle adressaat, kelleks on Kallaste Linnavalitsus. Haldusaktid on andnud pädev organ – Kallaste Linnavolikogu, kuna kohalikule omavalitsusorganile on antud kohanimede määramise õigus vastavalt kohanimeseaduse (edaspidi KNS) §-ile 5 lg
9. Haldusaktid ei kohusta toime panema õigusrikkumisi, samuti selgub üheselt nii Kallaste Linnavalitsuse kohustus kindlustada uus tänav tänavasiltide kui ka omanike kohustus paigaldada numbrimärgid. Seega ei panda vaidlustatud haldusaktidega kellelegi ebamääraseid ega vastuolulisi kohustusi. Tõendatud ei ole ja asja materjalidest ei nähtu, et Kallaste Linnavolikogu soovib või oleks asunud nimetatud haldusaktidega võõrandama kaebuse esitajale kuuluvat maja. Kohanime määramine ei anna ei avalikule võimule ega ka kellelegi teisele alust võõrandada kaebuse esitajale kuuluvat maad, samuti ei anna see alust muuta maa seni kehtivat kasutuskorda, vaid need küsimused on lahendatavad teiste õigusaktidega ja üksikaktidega, samuti lepingutega, kokkulepetega, servituutidega jne. Kuna vaidlustatud haldusaktid ei ole tühised, saab huvitatud isik oma õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamisvõi haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest ei ole aga kaebuse esitaja seaduses sätestatud tähtajal neid vaidlustamisvõimalusi realiseerinud. Kohus 2 peab jätma tähelepanuta kõik kaebuse esitaja väited, mis väljuvad haldusakti tühisuse tuvastamise kaebuse raamest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. N.S. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
11. septembri 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on oluliselt rikutud kohtumenetluse normi. HKMS § 3 lg 1 p 1-3 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Eraõiguslike vaidluste lahendamiseks ei ole halduskohtul pädevust. Antud juhul on tegu eraõigusliku vaidlusega A.B. ja N.S. vahel; 2) on põhjendamatult jäetud tähelepanuta kõik kaebuse esitaja tõendid, mis näitavad, et kaebuse esitaja ja tema naabri A.B. kinnistu vahel ei ole avalikku ega avalikult kasutatavat teed. Esimese astme kohus on a priori leidnud, et XXX-XX ja XXX-XX vahel on avalik tee ja sellest tulenevalt on Kallaste Linnavolikogu määrused seaduslikud. Haldusorganil ei ole aga õigust ega pädevust muuta omaniku nõusolekuta ja vastava lepingu sõlmimiseta (TeeS § 4 lg 3) eratee avalikuks kasutamiseks ehk määrata see tänavaks, panna sellele nimi ning lisada tänavate nimekirja; 3) on vaidlustatud haldusaktid ilmselgelt tühised HMS § 63 lg 2 p 5 alusel, sest haldusorgan on tunginud eraõiguslikesse suhetesse, mis on niivõrd oluline õigusvastasus, et toob kaasa õigusaktide tühisuse. Igasugune avalik huvi nimetatud kinnistute vahele avalikult kasutatavat teed rajada puudub. PS § 32 on põhiõigus ja selle rikkumine kitsendab põhjendamatult isiku põhiõigusi. Kohalikul omavalitsusel kui avalik-õiguslikul isikul on PS § 3 alusel kohustus teostada riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kitsendused omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele sätestatakse seadusega. Aktide andmisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, nagu selgitamiskohustus (HMS § 36), ärakuulamiskohustus (§ 40). Need menetlusnormi rikkumised mõjutasid otseselt asja otsustamist, mistõttu ei tule kohaldamisele HMS §
12. Samuti on vaidlustatud määruste sisu ebaselge, selgusetuks jääb, kes on adressaatideks ja millised on sellest tulenevad õigused ja kohustused. Kohus on leidnud, et haldusaktid ei kohusta toime panema õigusrikkumisi, kuid otsusest ei selgu, miks ja kuidas kohus sellise järelduseni on jõudnud. Apellant leiab, et ainuüksi omaniku poolt numbrimärkide paigaldamata jätmine võib kaasa tuua õigusrikkumise toimepaneku.
13. Kallaste Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
14. septembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kandus kaebuse esitaja poolt formuleeritud eraõiguslik vaidlus maakohtust halduskohtusse üle üksnes kaebuse esitaja vastava soovi tõttu; 2) on asjaolu, et N.S. ja A.B. kinnistute vahel asub avalikult kasutatav tee, dokumentaalselt tõestanud. Lisaks nendele dokumentidele, mida kaebuse esitaja soovis tühisteks tunnistada, tõestab seda ka Tartu Maavalitsuse 05.05.2008 vastus kaebuse esitaja esindajale ning muud dokumendid (OÜ Tartumaa Maamõõdubüroo poolt koostatud maaüksuse plaanid, millel märgitud tee avalik kasutus; Kallaste Linnavolikogu ja -valitsuse kirjad, samuti kaebuse esitaja 20.04.1998 allkirjaga avaldus, milles ta palub jätta tema krundi juurde viiva tee alune maa avalikuks kasutamiseks); 3 3) on väär väide, et esimese astme kohus on a priori leidnud, et XXX-XX ja XXX-XX vahel on avalik tee ja sellest tulenevalt on Kallaste Linnavolikogu määrused seaduslikud. Halduskohus ei ole seda otsuses maininud. Asjaolu, et Kallaste Linnavolikogu on oma määrustega andnud tänavale nime ja kinnitanud selle tänavate nimekirja, ei anna küll alust väita, et taoline tegevus on õigusvastane. Sellele juhib kaebuse esitaja tähelepanu ka Tartu maavanem oma 05.05.2008 kirjas kaebuse esitaja esindajale. Apellant viitab oma apellatsioonkaebuses ka KNS §-ile 6 lg 4, mille kohaselt peab maaomanik esitama kirjaliku arvamuse tema valduses paiknevale nimeobjektile kohanime määramise osas 15 päeva jooksul. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmisel loetakse maaomaniku nõusolek saaduks. Apellant ei ole kirjalikku arvamust esitanud; 4) on alusetu väide, et apellandi poolt tühistamist nõutavad haldusaktid rikuvad PS §-is 32 sätestatud õigusi, sest Kallaste linn ei ole asunud võõrandama apellandile kuuluvat maad. Mis puutub apellandi väitesse, et tema poolt tühiseks tunnistamist soovitavatest haldusaktidest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või neid pole võimalik täita, siis see on absurdne. Nagu juba öeldud, taotles kaebuse esitaja, et kohus tunnistaks Kallaste Linnavolikogu 18.05.2007 määruse nr 6 ja 26.02.2008 määruse nr 1 õigustühisteks. Asudes kaebust lahendama, võttis kohus aluseks HMS §-is 63 lg 2 sätestatud asjaolud, millal on haldusakt tühine. Kohus, leides, et kaebuse esitaja poolt tühiseks tunnistamist taotletavatel haldusaktidel puuduvad tühiseks tunnistamise aluseks olevad asjaolud, langetas ainuõige otsuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
16. septembri 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
17. Kaebus halduskohtule oli esitatud Kallaste Linnavolikogu 18.05.2007 määruse nr 6 ja 26.02.2008 määruse nr 1 tühisuse kindlakstegemiseks. Õige on halduskohtu seisukoht, et haldusakti tühisuse alused on sätestatud HMS §-is 63 lg
18. Seega on haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks vaja tuvastada mõne HMS §-is 63 lg 2 sätestatud aluse olemasolu. Kaebaja väite kohaselt on vaidlustatud haldusaktid tühised HMS § 63 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel. Vastavalt HMS §-le 63 lg 2 p 2 on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti adressaat ning p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
19. Halduskohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei esine vaidlustatud haldusaktide puhul seaduses sätestatud tühisuse aluseid ning ka apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et haldusaktide adressaadid ei ole selged. Linnavolikogu 18.05.2007 määruse nr 6 adressaat on Kallaste Linnavalitsus, kes peab kindlustama tänava siltide ja omanike poolt numbrimärkide paigaldamise. Omanikud ei ole nimetatud haldusakti adressaatideks, vaid linnavalitsusel on kohustuseks teha omanikud kindlaks ja seejärel kindlustada nende poolt vajalike numbrimärkide paigaldamine. Linnavolikogu 26.02.2008 määrus nr 1 on korraldava iseloomuga ning selle täitjaks on linnavolikogu ise. 4 Samuti on alusetu apellandi väide HMS § 63 lg 2 p 5 rikkumise kohta. Linnavolikogu 18.05.2007 määrusest nr 6 selguvad linnavalitsuse kohustused, need ei ole vastukäivad ja puuduvad objektiivsed põhjused, mis takistaks nende täitmist. Nagu juba eelnevalt märgitud, on linnavolikogu 26.02.2008 määrus nr 1 korraldava iseloomuga ja see on täidetav.
20. Lähtudes kaebaja taotlusest (teha kindlaks Kallaste Linnavolikogu 18.05.2007 määruse nr 6 ja 26.02.2008 määruse nr 1 tühisus) ei ole asjakohased apellandi väited, mis on esitatud seoses sellega, et vaidlustatud haldusaktides nimetatud tänav „Võidu põik“ ei ole avalikult kasutatav tee, vaid eratee ning, et on rikutud selgitamiskohustust ja ärakuulamiskohustust. Nimetatud väited oleksid asjakohased, kui kaebaja oleks esitanud vaidlustatud aktide suhtes tühistamiskaebuse või tuvastamiskaebuse jms, kuid antud juhul ei ole seda tehtud.
21. Asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, et Kallaste Linnavolikogul ei olnud pädevust erateele nime määramiseks ilma, et oleks selle kooskõlastanud ministriga ning samuti oli vajalik teavitada kohanime määramise vajadusest posti teel maaomanikku, s. o kaebajat. Ka nimetatud väited oleksid asjakohased siis, kui oleks esitatud tühistamiskaebus või tuvastamiskaebus, kuid ei oma tähtsust haldusakti tühisuse kindlakstegemisel.
22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson