← Eesti

2-08-92092/22

Obsah (4)§ 163§ 657§ 162§ 171

Tsiviilasi nr: 2-08-92092 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010, Tallinn Tsiviila

§ 163

lg-st 2 lähtudes sellega, et hageja keeldus kohtu poolt pakutud kompromissi sõlmimast, millega kostja nõustus suuremas ulatuses, kui hageja kasuks otsusega välja mõisteti. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse osas, millega jäeti menetluskulu 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda ning palub teha uue otsuse, millega määrata kindlaks menetluskulude proportsionaalne jaotus poolte vahel vastavalt rahuldatud nõuete suurustele ning jätta menetluskulud kostja kanda. Antud juhul rahuldas kohus hagi täielikult, hageja nõustus ka kompromissiga summas 250 000 krooni. Seega kohaldas põhjendamatult maakohus

§ 163

lg-t 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asjaolu, et kostja nõustus kompromissiga hageja kasuks suuremas ulatuses, kui otsusega hageja kasuks nõuded kujunesid, ei saa olla põhjenduseks maakohtu poolt tehtud otsusele jätta 70 % menetluskuludest hageja kanda. Asja sisulise arutamise lõpetamisele eelnevalt ei tohiks kohtul olla veel teada, kuidas asi otsustatakse sisuliselt. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaevatavas otsuses rahuldati nii hagi kui ka vastuhagi täies ulatuses. Seega on antud asjas vajalik kindlaks määrata menetluskulude proportsionaalne jaotus poolt vahel vastavalt rahuldatud nõuete suurustele. Apellatsioonkaebuse vastus Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellandi väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud 70% menetluskuludest hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kohtu ja kostja poolt pakutud kompromissiga (lk 189 ja 262). Ebaõige on 2

(3)Tsiviilasi nr: 2-08-92092 kaebaja käsitlus, et kohus ei saaks pooltele enne pakkuda kompromissi ulatuses, nagu hiljem tehakse kohtulahend. Hiljem tehtava lahendi suuruses pooltele kompromissi pakkumine ei tähenda, et kohus on enne sisulist arutamist juba otsuse teinud.

§ 163

lg 2 järgi menetluskulusid jagades ei pea kohus lähtuma

§ 162

lg-s 1 või

§ 163lg-s 1 sätestatust.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 järgi jätta apellandi kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.