KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-963 Haldusasi

) § 84 p 1 järgi teenistusest vabastada. Vastustaja ei ole käskkirjas põhjendanud, miks on antud juhul peetud etteheidetavat rikkumist just jämedaks rikkumiseks. Rikkumise määratlemine jämedaks rikkumiseks eeldab midagi enamat, kui lihtsalt joobnuna teenistuses viibimist. Kaebuse esitajale rangeima distsiplinaarkaristuse määramine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Vastustaja ei ole karistuse määramisel piisavalt järginud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) §-st 8 lg 1 tulenevat kohustust arvestada karistuse valikul distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolude, rikkumise raskuse ja töötaja eelneva käitumisega. Seetõttu on kaebuse esitaja teenistusest vabastamine

§ 118lg 1 ja 2 alusel põhjendamatu ning õigusvastane.

Käskkiri, millega ametiisikule määratakse distsiplinaarkaristus, s. h vabastatakse isik teenistusest, on kaalutlusotsus, mis peab formaalselt vastama HMS-is sätestatud nõuetele. Vastustaja ei ole täitnud kaalutlusõiguse teostamise ja haldusakti põhjendamise nõudeid, mistõttu käskkiri on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane. 2. Lõuna Politseiprefektuur vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt on rikkumine tõendatud, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on täidetud nii HMS §-is 56 kui ka TDVS §-is 11 lg 2 sätestatud nõuded, s.h nii haldusakti formaalse kui ka materiaalse õiguspärasuse nõuded.

§-is 84 p 1 nimetatud distsiplinaarsüütegu on tõendatud 10.04.2008 alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, milles on fikseeritud K. Juksil esinenud joove 0,58 mg/l väljahingatavas õhus (s.t 1,16‰). Samuti on K. Juks andnud protokollile allkirja joobe tuvastamise tulemusega nõustumise ning joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobumise kohta. Vahetult pärast joobe tuvastamist kirjutatud ettekandes ei maini K. Juks aerosool-suuõhuvärskendaja kasutamist, kuid tunnistab alkoholi tarvitamist eelmisel õhtul ning avaldab juhtunu üle kahetsust, mis viitab samuti joobe tuvastamisega nõustumisele. Arvestades, et K. Juks oli joobekontrollile eelneval õhtul tarvitanud alkoholi, ning eeldades, et K. Juks 2 kasutas tõepoolest vahetult enne joobe kontrolli alkoholisisaldusega aerosoolsuuõhuvärskendajat, oli aerosool-suuõhuvärskendaja kasutamise eesmärk alkoholi tarvitamisest tingitud joobe tunnuste varjamine. Käskkirjas on välja toodud, milliseid õigusakte, juhendeid või eetikakoodeksi nõudeid K. Juks rikkus. Rikkumise määratlemine jämedaks rikkumiseks ei pea eeldama midagi enamat kui teenistuses joobnuna viibimist. TDVS § 8 lg 1 ei nõua, et joobnuna teenistuses viibimise puhul tuleb vaadelda ka isiku varasemat teenistuskäiku ja rikkumisi. Nimetatud sätte kohaselt tuleb aga karistuse valikul arvestada töötaja eelneva käitumisega. Vastustaja on arvestanud, et kaebuse esitaja on politseiteenistuses olnud üle 14 aasta, et teda on korduvalt premeeritud heade töötulemuste ja teenistuskohustuste silmapaistavalt hea täitmise eest ning, et teda ei ole teenistusaastate jooksul kordagi karistatud, kuid K. Juksi rikkumine kaalus nimetatud asjaolud üles. Samuti on käskkirjast tulenevalt distsiplinaarkaristuse määramisel juhindutud muuhulgas Võru kriminaaltalituse vanemkomissar M.S. poolt 11.04.2008 K. Juksi kohta antud iseloomustusest, mille kohaselt on K. Juksil viimastel aastatel olnud probleeme alkoholiga, millest on temaga ka mitmel korral räägitud. Kõnealuse juhtumi valguses on ilmselge, et K. Juks ei ole ennast parandanud ning see asjaolu on kaalukas fakt karistuseks teenistusest vabastamise määramisel. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. septembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamatu. Kaevatud käskkiri on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus. K. Juksile inkrimineeritud süütegu on vastustaja poolt tõendatud. Alkoholijoobes teenistuses viibimine on tõendatud 14.04.2008 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega, 10.04.2008 koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, K. Juksi 10.04.2008 ja 14.04.2008 ettekannetega, samuti tunnistajate T.K. ja M.S. kohtuistungil antud ütlustega. K. Juks on kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil andnud selgituse, et tema 10.04.2008 hommikul kell 8.15 mõõdetud alkoholijoove põhjuseks ei saanud olla eelmisel õhtul tarvitatud alkohol, vaid enne joobe tuvastamist aerosool-õhuvärskendaja kasutamine. Seega tunnistab kaebuse esitaja ka ise, et mõõdetud alkoholijoove oli faktiliselt olemas. Kaebaja selgitused suuõhuvärskendaja kasutamise osas lähevad vastuollu kontrollimise päeval kaebaja enda poolt ettekandes märgitule. Nii on kaebaja 10.04.2008 ettekandes politseiprefektile märkinud, et eelmisel õhtul käis ta Võru kultuurimajas kontserdil, pärast tarvitas valget viina. Alkoholi tarvitamist eelmisel õhtul kinnitab kaebaja nii 14.04.2008 esitatud ettekandes kui ka kohtuistungil antud seletuses. Oluline on ka see, et alkoholijoobe tuvastamise protokollis on kaebuse esitaja andnud allkirja, et nõustub joobe tuvastamise tulemusega ning joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei taotle. Seega on kaebaja, olles ise politseiametnik ehk eelduslikult teadlik, mida tähendab allkirja andmine alkomeetriga tuvastatud joobe tulemusele, tunnistanud joobe olemasolu. Kohus jagas vastustaja seisukohta, et juhul, kui inimene on kaine, ei ole tal mingisugust põhjust nõustuda joobe tuvastamise esialgse tulemusega. Kohus nõustus vastustajaga ka selles, et olles teadlik eelseisvast joobe kontrollist, võis kaebuse esitaja poolt suuõhuvärskendaja kasutamise eesmärgiks olla eelmisel õhtul alkoholi tarvitamisest tingitud joobe tunnuste varjamine. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et aerosool-suuõhuvärskendaja annab pärast 5-minutilist vahemikku joobe tulemuseks 0,58 mg/l väljahingatavas õhus ehk 1,16%. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt oli lisaks alkomeetri tulemusele tunda mõõtmisel K. Juksi juures alkoholi lõhna. Alkoholi lõhna olemasolu on T.K. märkinud ka 11.04.2008 prefektile esitatud ettekandes. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt teatas K. Juks joobe tuvastamisel ka suuliselt, et oli alkoholi tarvitanud, mida kinnitas samal päeval, kuid hiljem esitatud ettekandes. 3 Antud asjas ei ole mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohalduv ja alkoholijoovet on võimalik tuvastada ka erinevalt antud sättes toodust, sest mõõteseaduse § 5 lg 2 toob loetelu, mille puhul on nõutav mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatus. Selles loetelus teenistujale distsiplinaarkaristuse määramist toodud ei ole. Samuti ei tulene MõõteS § 5 lg 1 kohaldamine antud asjas ka muudest õigusaktidega ettenähtud juhtudest. Seega tuleb avaliku teenistuja puhul distsiplinaarkaristuse määramisel lähtuda

3. jaos (§ 84-89) toodust ja

§-st

1. Ka distsiplinaarvastutuse seadusest ei tulene, et joobe tuvastamisel tuleks lähtuda MõõteS §-st 5 lg
2. Kaebaja joovet võis tuvastada nii, nagu seda tehti antud asjas. Kontrolli läbiviijad olid selleks õigustatud ja selle kontrolli tulemused on kasutatavad tõendina antud asjas koos teiste tõenditega. Asjaolu, kas isik viibis või ei viibinud teenistuses joobnuna, peab tõendama karistust määrav isik, ning milliseid tõendeid ta selleks kasutab, on tema valik. Distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsustus, mis allub kohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise otsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluses on HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt võimalik hinnata, kas karistuse määramisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning, kas karistus on proportsionaalne. TDVS § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Antud juhul on prefekt distsiplinaarkaristuse määramisel hinnanud süüteo raskust, lähtunud politsei rollist ühiskonnas ning sellest tulenevalt politseiametnikule esitatavatest kõrgendatud nõuetest. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja vahetu ülemuse, vanemkomissar M.S. , antud iseloomustusega. Käskkirjas on märgitud, et karistuse määramisel on arvestatud K. Juksi eelnevat teenistust. Asjaolu, et käskkirjas ei ole kaebaja varasemaid positiivseid töötulemusi välja toodud, ei tähenda, et neid ei ole arvestatud. Asjaolu, et kaebuse esitajal ei ole varasemaid distsiplinaarkaristusi, ei välista tema vabastamist

§ 84lg 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest.

Kohtul ei olnud põhjust järeldada, et prefekt oleks kaalutlusõigust vääralt kasutanud ja, et kaebajale määratud raskeim distsiplinaarkaristus oleks ebaproportsionaalne tagajärg kaebaja distsiplinaarrikkumisele. Seega puudus alus Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti 14.04.2008 käskkirja nr 371 p tühistamiseks ning kaebaja teenistusse ennistamiseks koos hüvitise väljamõistmisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. K. Juks esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
2. septembri 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on rikkumine tõendamata. K. Juks ei viibinud 10.04.2008 teenistuses alkoholijoobes. Apellandi alkoholijoobe kontrollimisel kasutatud alkomeeter näitas apellandil joovet, kuna apellant oli vahetult enne kontrolli teostamist kasutanud suuõhuvärskendajat, teadmata, et selles sisalduva alkoholi tõttu võib alkomeetri näit olla positiivne. Tunnistaja L.P. ütlustega on tõendatud, et apellant kasutas enne alkoholijoobe kontrolli minekut suuõhuvärskendajat. Seega ei saa välistada, et apellant ei olnud joobes, vaid joobekontrolli positiivne tulemus oli tingitud apellanti poolt suuõhuvärskendaja kasutamisest. Kohtu seisukoht aja osas, mille jooksul suuõhuvärskendaja annab või ei anna joobenäitu, on oletuslik. Allkirja andmine alkoholijoobe tuvastamise protokollile ei tähenda nõustumist protokollis kajastatud asjaoludega ega võta isikult õigust vaidlustada joobe tuvastamist. Apellant ei vaidlusta käesoleval juhul alkomeetri näitu iseenesest, kuid leiab, et selline alkomeetri näit ei olnud tingitud mitte alkoholijoobest, vaid apellandi poolt suuõhuvärskendaja kasutamisest enne apellandi suhtes alkoholijoobe kontrolli läbiviimist; 4 2) on kohtuotsusega haldusakti täiendatud ja ebaõigesti kohaldatud HMS §
3. Käskkirjast ei nähtu, et apellandile rangeima distsiplinaarkaristuse tingis asjaolu, et tema teenistusest eemaldamine 10.04.2008 häiris oluliselt vastustaja tööd või, et distsiplinaarkaristuse määramist oleks mõjutanud väidetavad varasemad sarnased rikkumised. Vastustaja on asunud kohtumenetluses käskkirja täiendama ja kohus on sellist täiendamist aktsepteerinud, lugedes apellandi teenistusest vabastamise seaduslikuks ja põhjendatuks vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjenduste alusel. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-62-02 leidnud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning, et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Tunnistaja M.S. ja T.K. ütluste hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et mõlemad tunnistajad on vastustaja teenistuses ning nimetatud asjaolu võib mõjutada ka nende ütlusi; 3) on rikutud TsMS § 436 lg 1 p 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 442 lg 8, mis näeb ette, et kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus on jätnud seisukoha võtmata küsimuses, kas distsiplinaarrikkumine on haldusakti, millega distsiplinaarkaristus on määratud, põhjenduste kohaselt käsitatav teenistuskohustuste jämeda rikkumisena või mitte. Juhul, kui kohtul ei oleks võimalik hinnata rikkumise raskust, oleks haldusorganil võimalik liigitada igasugused rikkumised jämedaks teenistuskohustuste rikkumiseks ja isikul, keda on karistatud, puuduks sisuliselt võimalus selle vaidlustamiseks; 4) on jäetud tähelepanuta, et vastustaja on kohaldanud ebaõigesti koosmõjus

§ 84

p 1 ja

§ 118

lg 1, 2 ning selle tulemusena on apellandile määratud ebaõigesti distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Vastustaja ei ole käskkirjas põhjendanud, miks on antud juhul peetud etteheidetavat rikkumist just jämedaks rikkumiseks. Joobnuna teenistuses viibimine ei ole

§ 84

lg 1 tulenevalt tingimata jäme teenistuskohustuste rikkumine, vaid tegemist võib olla ka rikkumisega, mille puhul teenistusest vabastamine on võimalik vaid kehtiva karistuse olemasolul. Kuna vastustaja ei ole põhjendanud, miks apellandi poolt joobes teenistuses viibimine on jäme teenistuskohustuste rikkumine, tuleb asuda seisukohal, et tegemist ei ole jämeda teenistuskohustuste rikkumisega, vaid rikkumisega, mille korral teenistusest vabastamine on võimalik vaid eelneva karistuse olemasolul. Kohtupraktika kohaselt peaks selleks, et lugeda joobes teenistuses viibimist jämedaks teenistuskohustuste rikkumiseks, kaasnema rikkumisega teatud konfliktsituatsioon (näit. muude kohustuste rikkumine tingitud alkoholijoobest, liiklusõnnetus, vastuhakkamine võimuorganitele jms). Käesoleval puuduvad igasugused täiendavad asjaolud ning ühelegi täiendavale asjaolule ei ole ka käskkirjas viidatud; 5) on jäetud tähelepanuta, et määratud karistus ei ole proportsionaalne süüteoga ja apellandi teenistusest vabastamine on

§ 118lg 1 ja 2 alusel põhjendamatu ning õigusvastane.

Vastustaja ei ole karistuse määramisel piisavalt järginud TDVS §-st 8 lg 1 tulenevat kohustust arvestada karistuse valikul distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolude, rikkumise raskuse ja töötaja eelneva käitumisega.

1. Lõuna Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. septembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti tuvastanud, et K. Juksi poolt alkoholijoobes teenistuses viibimine on tõendatud 10.04.2008 alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, K. Juksi 10.04.2008 ja 14.04.2008 ettekannetega, samuti T.K. ja M.S. kohtuistungil antud ütlustega. Kaebuses esitatud väited joobe tegelike põhjuste kohta tuleb nende vastuolu tõttu distsiplinaarasja menetlemise käigus kogutud tõenditega, samuti nende väidete omavahelise vastuolulisuse tõttu jätta tähelepanuta. Asjas kogutud tõendid olid piisavad, et tuvastada K. Juksi poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning puudus igasugune põhjus teisi asjaolusid täiendavalt kontrollida; 5 2) sisalduvad K. Juksi teenistusest vabastamise põhjendus, s.h faktiline ja õiguslik alus, ning teenistusest vabastamise kaalutlused nii K. Juksi teenistusest vabastamise käskkirjas kui ka selle aluseks olevas 14.04.2008 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes, millega K. Juks on tutvunud. Kohtumenetluses kaebuse esitajale ja kohtule distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja aluseks olevate asjaolude ning käskkirja põhjendatuse kohta täiendavate selgituste andmine ei tähenda igal juhul automaatselt käskkirja lubamatut täiendamist. Ka Riigikohus on aktsepteerinud täiendavate selgituste ja tõendite esitamist kohtumenetluse ajal lahendis nr 3-3-1-27-
3. M.S. l ega T.K. l ei saa olla mingisugust isiklikku huvi K. Juksi teenistusest vabastamise käskkirja kehtima jäämise suhtes, kuna nemad ei ole distsiplinaarjuurdluse läbiviijad ega distsiplinaarkaristuse määrajad; 3) on kohus hinnanud nii kaebaja rikkumise asjaolusid kui ka määratud distsiplinaarkaristuse proportsionaalsust, mis viitab põhimõttelisele hinnangule, et K. Juksile etteheidetav distsiplinaarsüütegu on määratletav jämeda rikkumisena. Seega on kohtuotsus nõuetekohaselt põhjendatud; 4) on ebaõige väide, et käskkiri ei sisalda põhjendust jämeda rikkumise kohta. Teenistusest vabastamise käskkirjas on K. Juksi poolt süüteo toimepanemise tuvastamine, selle kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ning vastava karistuse määramine jälgitav ja põhjendatud ning sellisena ka kohtu poolt kontrollitav. Apellandi poolt halduskohtule esitatud kaebuses viidatud kohtulahendid käsitlevad politseiametniku teenistusest vabastamist väljaspool teenistust vääritu teo (

§ 84p 3) toimepanemise eest.

Sellistel juhtudel ongi ametniku teenistusest vabastamiseks vajalik lisaks alkoholi tarvitamisele teatud konfliktsituatsiooni tekkimine; 5) on ebaõige väide, et teenistusest vabastamise käskkiri ei ole proportsionaalne. TDVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul arvestada töötaja eelneva käitumisega. Vastustaja on nende asjaoludega arvestanud, kuid K. Juksi rikkumine kaalus nimetatud asjaolud üles. K. Juksi eelneva teenistuse ja varasema käitumisega seotud põhjendused on korrektselt vormistatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes viitega vanemkomissar M.S. poolt K. Juksile antud iseloomustusele. Välja on toodud ka asjaolu, et viimastel aastatel on tulnud signaale, et K. Juksil on probleeme alkoholiga, millest on temaga mitmel korral vesteldud. K. Juks ei ole ennast parandanud ning see asjaolu on kaalukas fakt karistuseks teenistusest vabastamise määramisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. septembri 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
3. Ebaõige on apellandi väide, et tõendamata on tema poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine, s. o joobnuna teenistusse ilmumine ja teenistuses viibimine 10.04.
4. Halduskohus on õigesti leidnud, et apellandi alkoholijoobes teenistuses viibimine on tõendatud 14.04.2008 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega, 10.04.2008 koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, K. Juksi 10.04.2008 ja 14.04.2008 ettekannetega, samuti tunnistajate T.K. ja M.S. kohtuistungil antud ütlustega. Halduskohus on õigesti hinnanud nimetatud tõendeid ja ükski apellandi väide ei anna alust neid teisiti hinnata, kui seda on teinud halduskohus. Apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ta ei vaidlustagi alkomeetri näitu, mis on fikseeritud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta, kuid ta leiab, et alkomeetri näit ei 6 olnud tingitud mitte alkoholijoobest, vaid apellandi poolt suuõhuvärskendaja kasutamisest enne apellandi suhtes alkoholijoobe kontrolli läbiviimist. Selline apellandi väide on ennast õigustav ning paljasõnaline. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastati K. Juksil alkoholijoove 1,16 promilli. Protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta on K. Juks märkinud, et nõustub tuvastamise tulemustega (tl 21). Samal päeval, mil teostati kontroll (s.o 10.04.2008), on K. Juks esitanud kirjaliku ettekande Lõuna PP politseiprefektile (tl 22), milles märgib, et tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ning hommikul ei kahtlustanud, et tal on joove. Protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta ei ole K. Juks märkinud, et ta ei nõustu tuvastamise tulemustega, sest tarvitas enne mõõtmist suuõhuvärskendajat ja seetõttu oleks vajalik uus kontrollmõõtmine. Samuti ei ole ta oma 14.04.2008 ettekandes (tl 24) märkinud, millist konkreetset suuõhuvärskendajat ta kasutas ning ei ole teinud ettepanekut kontrollida seda asjaolu, kas tema poolt kasutatud suuõhuvärskendaja võis anda alkomeetri näidu 0,58 mg/l. Kuna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, millist suuõhuvärskendajat apellant kasutas ja kas selle kasutamisest võis olla tingitud alkomeetri näit, siis on jäänud apellandi vastav väide paljasõnaliseks. Vastustaja on tõendanud asjaolu, et apellant viibis 14.04.2008 alkoholijoobes teenistuses. Kui apellant ei nõustunud selle asjaoluga, oleks ta ise pidanud tõendama vastupidist, kuid antud juhul ei ole ta seda teinud ning on ainult paljasõnaliselt väitnud, et kasutas enne mõõtmist suuõhuvärskendajat.
5. Kuna ei ole üldse tõendatud see, et apellandi poolt tarvitatud suuõhuvärskendaja võis tingida alkomeetri näidu ja just tuvastatud suuruses, ei ole oluline see asjaolu, kui pikk ajavahemik jäi apellandi poolt suuõhuvärskendaja tarvitamise ja kontrollmõõtmise vahele.
6. Ebaõige on apellandi väide, et kohus on vaidlustatud otsusega täiendanud haldusakti, märkides, et K. Juksi teenistuskohustused jäid tema enda süül täitmata
7. aprillil 2008 ning vanemkomissari M.S. iseloomustuse kohaselt oli K. Juksil viimastel aastatel probleeme alkoholiga. Vaidlustatud käskkiri vastab HMS §-is 56 sätestatule. Karistuse valikul on arvestatud TDS §-is 8 lg 1 loetletud asjaolusid ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Vastavalt HMS §-le 56 lg 1 peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud; haldusakti põhjendused esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Antud juhul sisalduvad vaidlustatud käskkirja andmise põhjendused nii haldusaktis endas kui ka selles viidatud distsiplinaarjuurdluse
8. aprilli 2008 kokkuvõttes. Nii käskkirjas kui ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on viidetega vastavatele õigusaktidele leitud, et apellant pani toime

§-is 84 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, kuna viibides teenistuses joobnuna jättis ta süüliselt oma teenistuskohustused vastutava jälitusametnikuna täitmata. Vanemkomissari M.S. poolt antud iseloomustus sisaldub distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes, millele on haldusaktis viidatud. Viidatud iseloomustuses on hinnang apellandi varasemale teenistusele ning seetõttu on ebaõige apellandi väide, et käskkirjas märgitud põhjendus selle kohta, et karistuse määramisel on arvestatud apellandi varasemat teenistust, on deklaratiivne.

1. Halduskohus on õigesti hinnanud tunnistajate M.S. ja T.K. ütlusi. Ringkonnakohus nõustub antud hinnanguga ning puudub alus neid teisiti hinnata kui halduskohus seda tegi. Ainuüksi see asjaolu, et tunnistajad on vastustaja teenistuses, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseteks 7
2. Alusetu on ka apellandi väide, et halduskohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 p 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 442 lg 8, mis näeb ette, et kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Siinkohal on apellant leidnud, et halduskohus rikkus viidatud menetlusnorme seetõttu, et ei vastanud kaebaja väitele, mille kohaselt ei ole vaidlustatud käskkirjas põhjendanud, miks peeti rikkumist jämedaks rikkumiseks. Halduskohus on apellandi nimetatud väitele vastanud ning analüüsinud oma otsuses seda, kas oli tegemist teenistuskohustuste jämeda rikkumisega või mitte. Vaidlustatud käskkirjas on K. Juksi poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamine, selle kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ning vastava karistuse määramine jälgitav ja põhjendatud ning sellisena on halduskohus ka seda hinnanud.
3. Vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel õigesti kohaldanud

§ 84

p 1 ja

§ 118

lg 1, 2 ning apellatsioonkaebuses esitatud väide nimetatud normide ebaõige kohaldamise kohta on põhjendamatu. Vastavalt

§-le 84 p 1 on distsiplinaarsüütegudeks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine.

§ 118

lg 1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada käesoleva seaduse paragrahvis 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest ning sama paragrahvi lg 2 alusel võib teenistuskohustuste rikkumise (paragrahv 84 p 1) eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus; teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (paragrahv 84 p 2) või vääritu teo (paragrahv 84 p 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on apellandi suhtes kohaldatud karistusena teenistusest vabastamist seetõttu, et tegemist oli teenistuskohustuste jämeda rikkumisega. Käskkirja kohaselt ilmus apellant 10.04.2008 Võru maakonna vastutava jälitusametnikuna joobnuna teenistusse ja viibis seejärel teenistuses joobnuna ning sellisel viisil käitudes ei ärata ta inimestes usaldust tema enda isiku vastu ning lugupidamist ameti ja riigi vastu. Käskkirjas on nimetatud õigusaktid, mida apellant rikkus oma käitumisega ning leitud, et sellega on ta jätnud oma teenistuskohustused süüliselt täitmata ja pannud seega toime teenistuskohustuste jämeda rikkumise. Ebaõige on apellandi väide, et selleks, et lugeda joobes teenistuses viibimist jämedaks teenistuskohustuste rikkumiseks, peab kaasnema rikkumisega teatud konfliktsituatsioon (näit. muude kohustuste rikkumine tingitud alkoholijoobest, liiklusõnnetus, vastuhakkamine võimuorganitele jms). Arvestades politsei rolli ühiskonnas ning sellest tulenevaid kõrgendatud nõudmisi politseiametnikele, on politseiametniku teenistusse joobnuna ilmumine ning teenistuses joobnuna viibimine käsitletav teenistuskohustuste jämeda rikkumisena. 13. Vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on proportsionaalne süüteo raskusega ja apellandi teenistusest vabastamine on

§ 118

lg 1 ja 2 alusel põhjendatud ning õiguspärane ja ükski apellandi poolt esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Vastustaja on karistuse määramisel järginud TDVS §-st 8 lg 1 tulenevat kohustust arvestada karistuse valikul distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolude, rikkumise raskuse ja töötaja eelneva käitumisega. Nimetatud asjaolu on tõendatud vaidlustatud käskkirjas ja sellele lisatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes sisalduvaga. Apellandile karistuse määramisel on arvestatud tema eelnevat käitumist ning see asjaolu nähtub distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest. Samuti on arvestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid ja rikkumise raskust (on märgitud mõõdetud joobe suurus, samuti seda, et apellant oli määratud Võru maakonna vastutavaks jälitusametnikuks). 8 14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson