← Eesti

3-08-428/20

Obsah (6)§ 141§ 14§ 8§ 9§ 4§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-428 Haldusasi

§ 141

lg 2 ja keskkonnaministri 29.05.2007 määruses nr 38 sätestatu alust ega volitusi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks, seega on tegemist haldusaktiga, mis ei ole antud kehtiva õiguse alusel ja on seetõttu õigusvastane. Õigust korralduse andmiseks ei tulene ka

§ 14

lg 1 p 2, sest ühegi selles loetletud jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise aluse olemasolu pole tõendatud. Korralduse puutumust oma õigustesse põhjendas kaebaja väitega, et selle haldusaktiga määratud piirkonna kohta on talle väljastatud kuni aastani 2014 kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 8-IV, mida ei ole loaga nr LV-22 kattuvas osas muudetud või tühistatud, ja seega on tekkinud olukord, kus sama piirkonna kohta on välja antud kaks kasutusluba. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et korraldus ei arvesta seda, et tegemist on mittetulundusühingutega, kelle tegevuskoht on määratletud maakonna piiriga, ning puuduvad ka maaomanike load. Kaebaja leidis, et Keskkonnaministri 30.05.2007 määrus nr 41 ei tühista ega muuda jahipiirkonna kasutusõiguse luba ja seega on kaebajal õigus pidada jahti endistes piirides.

  1. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi ning on kooskõlas kehtiva õigusega, sest tugineb keskkonnaministri 20.07.2007 käskkirja nr 470 alapunktiga 29 kinnitatud jahimaakorralduskavale ja 29.05.2007 määruse nr 38 § 18 kinnitatud Uhtna jahipiirkonna piiridele. Väide jahipiirkondade kattuvusest ei vasta tõele, sest Kiviõli jahipiirkonna piirid on keskkonnaministri 20.07.2007 käskkirja nr 470 punktile 1.8 ja 30.05.2007 määrusele nr 41 tuginedes muudetud. Vaidlustatud haldusakti tühistamine ei too kaebajale soovitud tulemust, kuna sellega ei muutu keskkonnaministri määrusega kinnitatud jahipiirkonna piirid. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba ei sätesta piire, vaid kehtestab reeglid, kuidas piirkonda kasutada; maaomanikega sõlmitud lepingud ei ole loa osaks ega väljaandmise eelduseks.
  2. Rakvere Jahindusklubi palus kaebust mitte rahuldada ning märkis, et jahimehed ei saa endale ise jahiala määrata ja kogu asi pannakse paika ministeeriumis. HALDUSKOHTU LAHEND
  3. Tartu Halduskohus jättis 22.05.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt annab

§-de 8 lg 1 ja 11 lg 1 järgi jahipiirkonna kasutusõiguse loa vastav keskkonnateenistus ning sellega määratakse jahiulukite hooldustööde olemus ja maht, nende tõenäolisest arvukusest lähtuv küttimismaht ja -tingimused, jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus, kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast lähtuvad piirangud, jahiulukikahjustuste vältimise kohustused, jahiulukite seire ja loenduse korraldus ning tabatud jahiulukitelt teadusmaterjali kogumise ja jahitrofeede ülevaatamiseks esitamise kord. Sätestatust ei nähtu, et jahipiirkonna kasutusloaga saaks keskkonnateenistus kindlaks määrata ka jahipiirkonna suurust ja piire. Sama seaduse § 6 lg 3 kohaselt on see õigus ainult keskkonnaministril. Käesoleva vaidluse põhjustanud Uhtna ja Kiviõli jahipiirkondade pindalad ja piirikirjeldused on keskkonnaminister kehtestanud 29.05.2007 määruse nr 38 § 18 ja 30.05.2007 määruse nr 41 § 4. Varasemad jahipiirkondade piirid kaotasid nende määruste jõustumisel kehtivuse. 2 Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine on reguleeritud

§-s 141 lg 1 ja 2. Sätestatu kohaselt tuleb kasutusõiguse luba muuta muuhulgas selle aluseks olnud õigusnormide muutumisel ning haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid seejuures ei kohaldata. Vaidlustatud korralduse sissejuhatavas osas viide keskkonnaministri 29.05.2007 määrusele nr 38 kinnitab üheselt, et Uhtna jahipiirkonna kasutusloa muutmise ja täiendamise põhjuseks oli selle jahipiirkonna suurust ja piire käsitlevate õigusnormide muutmine. Korralduse punkt 3, milles muudetakse jahipiirkonna piirikirjeldust ning kaarti sisaldavad kasutusõiguse loa lisad 1 ja 4 on sõnastatud küll mõnevõrra segaselt, kuid seda, et keskkonnateenistus oleks seejuures teinud jahipiirkonna suuruse ja piiride suhtes mingeid sisulisi otsustusi, korralduse sisust ei nähtu.

§ 8

lg 2 p 1 sätestab, et jahipiirkonna kirjeldus ja kaart on vaid kasutusõiguse loale lisatavateks dokumentideks. On iseenesest mõistetav, et jahipiirkonna piiride muutumise korral muutub ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa vastavate lisade sisu, kuid see ei tähenda, et piire on muutnud loa välja andnud keskkonnateenistus. Kaebaja õigustesse ei saa see kuidagi puutuda, sest Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 17.12.2004 väljastatud Kiviõli jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 8-IV jahipiirkonna piirikirjeldust ja jahipiirkonna kaarti käsitlevad lisade nr 1 ja 2 sisu on tulenevalt eelnevalt nimetatud keskkonnaministri 30.05.2007 määruse nr 41 §-des 4 ja 13 sätestatust samuti muutunud ja piirkondade kattumist tegelikkuses ei ole. Asjaolu, et Uhtna jahipiirkonna uutesse piiridesse jäävate maaüksuste omanikud on sõlminud jahimaa kasutuse rendilepingud Ida-Viru Jahimeeste Seltsiga ja väidavad, et ei nõustu seda tegema Uhtna jahtkonnaga, ei oma jahipiirkonna kasutusõiguse loa seisukohalt tähendust.

§ 8

lg 2 p 2 kohaselt on maaomaniku või -valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping või kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld küll üheks jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatavaks dokumendiks, kuid sätte sõnastus ütleb selgelt, et seda on võimalik lisada alles siis, kui jahipiirkonna kasutusõigus on juba saadud. Kuna vaidlusaluse korraldusega ei ole kehtestatud Uhtna jahipiirkonna suurust ja piire, ei ole mingit tähendust ka sellel, kuidas on Rakvere Jahindusklubi ja Ida-Viru Jahimeeste Seltsi põhikirjades määratletud nende mittetulundusühingute tegevuspiirkonnad. Kaebaja ei ole peale jahipiirkonna piiridest tuleneva väite esitanud muud põhjust, miks ta peab korraldust oma õigusi rikkuvaks. Kuna tegelikkuses ei muudeta selle korraldusega Uhtna jahipiirkonna suurust ega piire, ei ole väide kaebaja õiguse rikkumisest põhjendatud. Korralduse sissejuhatavas osas ei ole konkreetset viidet

§ 141

lg 1 p 2, kuid see puudus ei saanud kuidagi loa muutmise ja täiendamise otsustamist mõjutada ega anna seega piisavat alust haldusakti tühistamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Ida-Viru Jahimeeste Selts palub apellatsioonkaebuses peatada menetlus käesolevas haldusasjas kuni lahendi jõustumiseni Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-07-1015; tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2008 otsus ning teha uus otsus, millega Ida-Viru Jahimeeste Seltsi kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus vääralt kohaldanud

§ 141lg 1 p 2.

Kohus on eksinud terminite „õigusnormide muutumine” ning „jahipiirkonna piiride eristamine” tõlgendamises. Keskkonnaministri 29.05.2007 määrusega nr 38 moodustati Anguse, Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonnad ning määrati jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja. Nimetatud määrusega kehtestati jahipiirkondade piirid. 3 Jahipiirkondade piiride muutmise näol, isegi kui uued piirid kehtestatakse keskkonnaministri määrusega, ei ole tegemist õigusnormide muutmisega. Keskkonnaministri määrusega muudeti üksikaktiga senikehtinud faktilist olukorda. Jahipiirkondade moodustamist ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramist ei ole võimalik käsitleda kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormide muutmist, kuna õigusnormid, mille alusel jahipiirkonna kasutusõiguse luba välja antakse (

normid) jäid samaks. Et jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid ei muutunud, siis

§ 141

lg 1 p 2 toodud aluse puudumise tõttu ei olnud kasutusõiguse loa nr LV-22 muutmiseks seaduslikku alust ja HMS § 54 tulenevalt ei ole tegemist õiguspärase aktiga. Isegi juhul, kui käsitleda keskkonnaministri 29.05.2007 määrust nr 38, millega muudeti jahipiirkonna piir, kui õigusnormide muutmist, on kohtule jäänud vaidluse sisu selgusetuks. Apellant ei ole väitnud, nagu oleks vastustaja muutnud jahimaa piire. Apellant on tuginenud asjaolule, et vaid Uhtna jahiseltsile kuuluva loa muutmisega ei ole kehtivust kaotanud apellandile antud jahipiirkonna kasutusluba. Piirkonna kohta, mida osaliselt reguleerib vastustaja poolt antud haldusakt, on väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 8-IV. Haldusakti, millega apellandile anti jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 8-IV, ei ole vastustaja 17.07.2007 korraldusega kattuvas osas muudetud või tühistatud. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on tekkinud olukord, kus sama piirkonna kohta on välja antud kaks jahipiirkonna kasutusluba. Kaks samasisulist ja erinevatele isikutele identseid õigusi andvat jahipiirkonna kasutusluba ei saa kehtida paralleelselt, mistõttu tuleb sellise olukorra tekitanud haldusakt tühistada. Kohus on vääralt kohaldanud HMS § 61 lg 2 ning seetõttu ei vasta kohtuotsus HKMS § 25 lg 2 tulenevale seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele. Tallina Ringkonnakohtu menetluses on haldusasi nr 3-07-1015, milles apellant palub tühistada keskkonnaministri 20.04.2007 käskkirja nr 470 „Jahimaakorralduskavade kinnitamine” osaliselt punkti 1 alapunktide 8 ja 29 osas. Nimetatud korraldusega määrati kindlaks jahimaa piirid. Nimetatud haldusasja lahendist sõltub käesoleva haldusasja lahend, mistõttu tuleks menetlus käesolevas haldusasjas TsMS § 356 lg 1 alusel peatada kuni lahendini haldusasjas nr 3-07-1015. 6. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus vääralt tõlgendanud

§ 141

lg 1 p 2.

§ 9lg 1 kohaselt antakse jahimaa kasutusse jahipiirkondade kaupa.

Jahipiirkonna piir on üks olulisemaid tingimusi jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisel ehk luba kehtib konkreetsetes piirides.

§ 4

lg 2 kohaselt tehakse jahimaa korraldamise käigus ettepanekuid jahipiirkonna moodustamiseks ja vajadusel olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmiseks, määratakse jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus liikide kaupa liigile sobiva ala 1000 ha kohta, jahipiirkonna jahiulukite hooldustööde olemus ja maht ning võimalike jahindusrajatiste asukohad, koostatakse jahipiirkonna kaart ja piirikirjeldus.

§ 8lg 1 annab loetelu jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratavatest tingimustest.

Muuhulgas määratakse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga jahimaakorralduskava alusel jahiulukite hooldustööde olemus ja maht, jahiulukite küttimismahud ja -tingimused. Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tingimuste üheks aluseks on jahipiirkonna piir, mille ulatuses jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanik peab tegutsema. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa lahutamatuks lisaks on jahipiirkonna piirikirjeldus ja kaart. Seega on jahipiirkonna piir aluseks küttimismahu määramisel, jahiulukite hooldustööde korraldamisel jt jahipiirkonna kasutusõiguse loa tingimuste määramisel. Jahipiirkonna piiri muutmine toob üldjuhul kaasa ka muutused jahipiirkonna kasutusõiguse sisus. Seega on keskkonnaministri 4 määrus, millega kinnitatakse või muudetakse jahipiirkonna piiri, käsitletav jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olevaid norme muutva õigusaktina. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et tulenevalt keskkonnaministri 30.05.2007 määruse nr 41 „Avinurme, Kauksi, Kiikla, Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Maidla, Mäetaguse, Ontika, Oonurme ja Tudulinna jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine“ §-des 4 ja 13 sätestatust on Kiviõli jahipiirkonna piirid muutunud ning mingit piirkondade kattumist tegelikkuses ei ole. Jahipiirkonna piire ei muuda keskkonnateenistus, vaid tulenevalt

§ 6lg 3 kuulub see keskkonnaministri pädevusse.

Kiviõli jahipiirkonna piirid muudeti viidatud keskkonnaministri määrusega. Seega oli pärast nimetatud määruse jõustumist kuni vastavate muudatuste tegemiseni Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 8-IV vastuolus kehtiva õigusega. Käesolevaks ajaks on nimetatud luba Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja 13.03.2008 otsusega nr 15566 muudetud ning viidud kooskõlla keskkonnaministri 30.05.2007 määrusega nr 41 ja 20.07.2007 käskkirjaga nr

  1. Lisaks eeltoodule ei too vaidlustatud haldusakti tühistamine apellandile kaasa soovitud tulemust, taastada endised jahipiirkondade vahelised piirid, sest sellega ei muudetud jahipiirkonna piire, vaid muudetakse Uhtna jahipiirkonna kasutusõiguse luba tulenevalt keskkonnaministri 30.05.2007 määrusest nr
  2. Nii vaidlustatud haldusakti kui ka sellega muudetava jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr LV-22 adressaadiks on Rakvere Jahindusklubi. Menetluse peatamine ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole vaidlustanud Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse 17.07.2007 korralduse nr 36-8-3/1453 aluseks olevaid akte, vaid taotleb vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamist põhjusel, et korralduse andmiseks puudus

st tulenevalt õiguslik alus ja sellega rikutakse Ida-Viru Jahimeeste Seltsi õigust. Nimetatud küsimuste lahendamine on võimalik ilma viidatud ringkonnakohtu otsuseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  2. mai 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea neid vajalikuks oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus on valesti tõlgendanud

§ 141

lg 1 p 2.

§ 141

lg 1 p 2 alusel jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud.

§ 8

lg 1 ja 11 lg 1 sätestavad, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab vastav keskkonnateenistus ning sellega määratakse jahiulukite hooldustööde olemus ja maht, nende tõenäolisest arvukusest lähtuv küttimismaht ja -tingimused, jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus, kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast lähtuvad piirangud, jahiulukikahjustuste vältimise kohustused, jahiulukite seire ja loenduse korraldus ning tabatud jahiulukitelt teadusmaterjali kogumise ja jahitrofeede ülevaatamiseks esitamise kord.

§ 8

lg 2 p 1 alusel jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse jahipiirkonna piirikirjeldus ja kaart.

§ 6

lg 3 kohaselt jahipiirkonna moodustab ning selle suuruse ja piirikirjelduse kinnitab jahimaakorralduskava alusel keskkonnaminister. 5 Uhtna ja Kiviõli jahipiirkondade pindalad ja piirikirjeldused on keskkonnaminister kehtestanud

  1. mai 2007 määruse nr 38 §-ga 18 ja
  2. mai 2007 määruse nr 41 §-ga
  3. Pärastnende määruste vastuvõtmist kaotasid varasemad jahipiirkondade piirid oma kehtivuse. Vaidlustatud korralduses on viidatud keskkonnaministri
  4. mai 2007 määrusele nr 38, millest nähtub, et Uhtna jahipiirkonna kasutusloa muutmise ja täiendamise põhjuseks oli jahipiirkonna piiride muutmine. Seega on keskkonnaministri
  5. mai 2007 määruse nr 38 puhul tegemist õigusnormiga, mis on jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise aluseks. Kuidagi ei saa väita, et tegemist on keskkonnateenistuse omaalgatusliku jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmisega, kuna see tulenes otseselt keskkonnaministri määrustest. Neid määrusi aga vaidlustatud ei ole. Keskkonnaministri
  6. mai 2007 määrusega nr 41 muudeti ka Kiviõli jahipiirkonnapiire ja seoses sellega puudub jahipiirkondade kattumine. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja
  7. märtsi 2008 otsusega nr 15566 on muudetud ka jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 8-IV ja viidud see kooskõlla praegu kehtivate jahipiirkondade piiridega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et see, et Uhtna jahipiirkonna uutesse piiridesse jäävate maaüksuste omanikud on sõlminud jahimaa kastuse rendilepingud Ida-Virumaa Jahimeeste Seltsiga ja ei nõustu seda tegema teistega, ei oma jahipiirkonna kasutusõiguse loa seisukohalt tähendust. Neid nõusolekuid saab lisada alles siis, kui jahipiirkonna kasutusõiguse luba on juba saadud. Halduskohus on õigesti nentinud, et kuna vaidlustatud korraldusega ei muudeta Uhtna jahipiirkonna suurust ega piire, siis ei saa see rikkuda ka kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et apellandi taotlus menetluse peatamiseks seoses Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva haldusasjaga nr 3-07-1015, ei ole põhjendatud. Selles haldusasjas palub apellant tühistada keskkonnaministri
  8. aprilli 2007 käskkirja nr 470 „Jahimaakorralduskavade kinnitamine“ osaliselt punkti 1 alapunktide 8 ja 29 osas.

§ 4

lg 3 kohaselt jahimaa korraldatakse jahimaakorraldusjuhendi alusel vähemalt iga kümne aasta järel jahipiirkondade kaupa. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides sätestatu vormistatakse jahimaakorralduskavana, mille kinnitab keskkonnaminister. Samas ei räägita nendes sätetes jahipiirkondade piiride muutmisest, kuna seda reguleerib sama paragrahvi p 1. Seega ei saa Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustatud haldusasja lahend kuidagi mõjutada antud haldusasja tulemust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.