KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2977 Haldusasi OÜ Lid kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/106-9 ja Maksu- ja Tolliameti 16.11.2009 vaideotsuse nr 61/488-4 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Lid; Esindaja: juh liige Vladimir Karunas; Vastustajad: Maksu- ja Tolliamet; Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus; Esindaja: Merle Maks. RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata; 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) kontrollis 09.12.2008 korralduse nr 12.2-3/106-1 alusel OÜ Lid maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust seoses järgmiste objektidega: Farmeri (Viimsi vald, Lubja küla): 1 - 24.01.2008. a arve nr BE 01/08-005/10 kokku summas 45 194 krooni, sh käibemaks, kokku summas 6 894 krooni; Peterburi tee 71: - 11.03.2008. a arve nr BE 03/08-005/11 kokku summas 73 410,16 krooni, sh käibemaks kokku summas 11 198,16 krooni; - 31.03.2008. a arve nr BE 03/08-009 kokku summas 69 738 krooni, sh käibemaks kokku summas 10 638 krooni; Väike-Karja 7/Müürivahe 24: - 28.02.2008. a arve nr BE 02/08-001/4 kokku summas 86 730 krooni, sh käibemaks kokku summas 13 230 krooni; - 28.02.2008. a (maksuhaldur - kuupäev on käsitsi parandatud 07.03.2008. a-
- ks)arve nr BE 02/08-001/5 kokku summas 81 920,32 krooni, sh käibemaks kokku summas 12 496,32 krooni; - 30.10.2008. a arve nr BE 10/08-034 kokku summas 112 000,88 krooni, sh käibemaks kokku summas 17 084,88 krooni. 2. 14.09.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/106-9 määras maksuhaldur täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 71 541 krooni ja tulumaksu summas 124 669 krooni. Maksuotsuses leiti, et OÜ Lid ei ole saanud nende objektidega seoses reaalselt teenuseid ja kaupa OÜ Belenga nimel esitatud arvete alusel ning seega on OÜ Lid käibedeklaratsioonides esitanud sisendkäibemaksu osas valeandmeid, mille tõttu on riigieelarvesse tasumiseks arvestatud ja tasutud vähem käibemaksu ning jäetud arvestamata ja deklareerimata tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. 3. 16.11.2009 vaideotsusega nr 6-1/488-4 rahuldas MTA osaliselt OÜ Lid vaide, tühistades maksuotsuse osas, millega määrati OÜ-le Lid täiendavalt tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 124 669 krooni. Seega on maksuotsus hetkel kehtiv käibemaksu määramist puudutavas osas. 4. Maksuhaldur leiab maksuotsuses, et OÜ Belenga ei saanud arvetel märgitud teenuseid osutada ning et OÜ Lid pidi olema sellest teadlik. Vaidlusaluste OÜ Belenga esitatud arvete osas tugineb maksuotsus järgmistele asjaoludele ja nende pinnalt tehtud järeldustele: Kõiki tehinguid puudutavad järeldused: - OÜ Belenga puhul on tegemist reaalset majandustegevust mitte omava äriühinguga, kellel puudub ettevõtlustegevuse korraldamiseks vajalik tegevuskoht, töötajaskond, vahendid ja ühtlasi ka teadmised OÜ-le Lid osutatud ehitustööde organiseerimiseks ja teostamiseks. - OÜ Belenga aktidele ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid kuludokumente, mis tõendaksid teenuse osutamist OÜ Belenga poolt ja illustreeriks aktidel näidatud summade kujunemist, tuginedes reaalselt kulunud tööajale ja materjali kasutamisele. - kogu OÜ Belenga pangakontole laekuv raha võetakse kohe sularahas välja. - OÜ Belenga puhul on tegemist nn "arvevabrikuga", mille kasutamise eesmärgiks on ettevõtete maksukohustuste vähendamine - J. M. ja V. K. olid viimase kinnitusel pikaajalised tuttavad, mistõttu V. K. pidi muuhulgas teadma ka seda, et OÜ Belenga ise tegelikult mingeid töid ei teosta. 2 - V. K. ei tea, kes ja mitu töötajat OÜ-st Belenga osales tööde teostamisel. Ühel korral on V. K. näinud objektil J.i nimelist isikut. V. K. suhtles ainult J. M.’iga. OÜ Belenga ei ole käesoleva ajani esitanud maksuhaldurile J.i kontakti ega muud asjassepuutuvat informatsiooni. Maksuhaldur leiab, et J.i puhul on tegu väljamõeldud isikuga, kelle reaalne olemasolu ei ole küsitletud kolmandate isikute poolt kinnitatud, v.a OÜ Lid paljasõnaline väide. Farmeri objektiga seotud tehingu osas tehtud järeldused: - objekti tellija AS Emerex kinnitas oma 29.04.2009 vastuses maksuhaldurile, et lepingulised tööd OÜ-ga Lid toimusid perioodil 2004 detsember kuni 2005 märts vastavalt 26.11.2004a lepingule nr 11/04-2. Perioodil 2005 aprill kuni 2008 jaanuar tegi OÜ Lid AS Emerex tellimusel järgnevaid abitöid: mis on seotud vandalismi kõrvaldamise ja tänavavalgustuspostide vigastamiste kõrvaldamine, pumbajaama elektrikaabli vahetamine jne. Antud tööde näol ei olnud tegemist garantiitöödega. - 29.01.2009 saatis maksuhaldur OÜ-le Belenga korralduse nr 12.2-3/106-2, kus palus selgitust arve nr BE 01/08-005/10 alusel tehtud tööde kohta. OÜ Belenga jättis korralduse täitmata. - OÜ Lid juhatuse liikme selgitused ei ole täpsed, neid muudetakse vastavalt vajadusele ja sobitades neid maksuhalduri järeldustega. - kalkulatsioonid nr 108.4, 108.5 ja 108.6 on koostatud 21.01.2008 ning nende alusel väljastatud arved on koostatud 24.01.2008. OÜ Belenga arve ja tehtud tööde akt on väljastatud hiljem kui OÜ Lid oli sama tööde kohta väljastanud kalkulatsioonid tööde tellijale AS-le Emerex. - tööd tervikuna on tööde tellijale müüdud küll kallimalt (51 964 krooni, sh käibemaks) kui on soetatud OÜ-lt Belenga (45 194 krooni, sh käibemaks), ent nende edasimüügil AS-le Emerex ei ole rakendatud loogilist lähenemist, st juurdehindluse kasutust iga edasimüüdava teenuse/kauba kohta, kasutades selleks ühtset juurdehindluse määra. - Tehingupoolte raamatupidamises on kajastatud üks ja sama arve, mis on väljastatud erinevatel kuupäevadel: - OÜ Lid raamatupidamises OÜ-lt Belenga saadud 24.01.2008 arve nr BE 01/08005/10; - OÜ Belenga raamatupidamises OÜ-le Lid 30.01.2008 väljastatud arve nr BE 01/08005/10. - OÜ Belenga poolt väljastatud tehtud tööde aktid ei kajasta reaalselt objektile kulunud materjalide kogust ja tööaega. 24.01.2008 OÜ Belenga tehtud tööde aktides väljatoodud töömahud on puudulikud, kuna ei kajasta reaalselt kulunud tööaega ja materjalide kogust. Antud aktist ei selgu, kui kaua ja mitu töötajat tegid montaažitöid ja kaevasid kaablikraavi (akti töömaht on 1 tk). Samuti ei selgu aktist kui kaua ja mis transporti ja seadmeid täpselt kasutati (akti töömaht on 1 tk). Lisaks ei selgu aktist, mis abimaterjale ja kui suures koguses kasutati antud objektil (akti kogus on komplekt). Aktile ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid kuludokumente. - OÜ Belenga kontrolli käigus selgus, et äriühingu raamatupidamises ei ole kajastatud materjalide soetamine ega teenuste osutamiseks vajaminevate masinate ja seadmete rent. OÜ Belenga ei ole ostnud kaupu, tehnikat ja materjali, et nende abil saaks osutada OÜ-le Lid ehitus-, transpordi-ja muid teenuseid. Samuti ei ole OÜ-l Belenga vastavat tööjõudu. 3 - OÜ Lid müüb OÜ-lt Belenga ostetud transpordi- ja ehitusteenuseid tööde tellijale odavamalt, mis ei ole loogiline ettevõtlustulu saamisele suunatud äritegevuse puhul. - Maksuhalduri küsimusele (05.12.2008. a suuliste selgituste protokoll OÜ Belenga üksikjuhtumi kontrolli käigus) kas OÜ Belenga raamatupidamises kajastatud teenused on üldse toimunud või on OÜ Belenga poolt esitaud arved, mille taga reaalne majandustehing puudub, vastas J. M., et 2007. a töötasid inimesed Ukrainast ja Poolast. Lepingud nende inimestega tegi J. M. kui eraisik, mitte kui OÜ Belenga esindaja. (...) mina leppisin hinnas kokku J.iga palju mingile objektile raha maksin, aga arved tegi OÜ Belenga hiljem, (...). Raha, mida ma maksin J.ile, oli minu isiklik raha. Seega OÜ Belenga ei osutanud ehitus-, transpordi ja muid teenuseid OÜ-le Lid. J. M. kinnitas, et tegi koostööd J.iga, kes omakorda osutaski reaalselt nimetatud teenuseid OÜ-le Lid eraisikuna. Ühtlasi OÜ Belenga ei kandnud mingeid kulutusi, mis oleksid seotud J.i ja muude isikute palkamisega ja materjalide ja seadmete rendi ja ostmisega. - OÜ Belenga ei osutanud OÜ-le Lid eelpool nimetatud arve-saatelehel kajastatud ehitusremonditöid. Seega puudus OÜ-l Lid õigus kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu OÜ Belenga arve alusel maha arvata. OÜ Belenga arve OÜ Lid sisendkäibemaksu arvestuses kajastamise tegelik eesmärk on teadlikult suurendada soetamisel tasutud käibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuigi tegelikkuses ei ole OÜ Lid OÜ-lt Belenga teenuseid ega kaupu saadud. - asjaolu, et OÜ Lid ei ole OÜ-lt Belenga teenuseid ega kaupu saanud, kuid on tasunud antud arve alusel, viitab raha väljaviimisele ettevõttest, millega soovitakse vähendada ettevõtte tulumaksukohustust Väike-Karja 7/Müürivahe 24 objektiga seotud tehingu osas tehtud järeldused: - 29.01.2009 saatis maksuhaldur OÜ-le Belenga korralduse nr 12.2-3/106-2, kus palus selgitust arvete nr BE 02/08-001/4, BE 02/08-001/5 ja BE 10/08-034 alusel tehtud tööde kohta. OÜ Belenga jättis korralduse täitmata - 11.05.2009 seisuga oli OÜ Lid väljastanud KÜ-le Väike-Karja 7 kokku 3 arvet kokku summas 381 903 krooni, sh käibemaks kokku summas 58 256 krooni. Antud summast 147 500 krooni ehk 39% (147 500 : 381 903 x 100% = 39%) oli saadud ettemaksuna enne tööde algust. Tulenevalt käesoleva maksuotsuses lk 22-23 toodud OÜ Belenga tehtud tööde aktidest nähtub, et OÜ Belenga on väidetavalt 07.03.2008 seisuga osutanud OÜ-le Lid teenuseid kokku summas 168 650 krooni, sh käibemaks kokku summas 25 726 krooni. Summa ületab KÜ-lt Väike-Karja 7 saadud ettemaksu. - ei ole leidnud kinnitust OÜ Belenga poolt suuremahuline elektrikaablite remondi- ja demontaažitööde, freesimis-, puurimis- ja lammutustööde ning transpordi ja mehhanismide "teenuse osutamine OÜ-le Lid. - väidetavalt OÜ-lt Belenga 2008 veebruari- ja märtsikuus ostetud teenus moodustab kokku 144 314 krooni. OÜ Lid poolt tööde tellijale esitatud kalkulatsioonist nähtub, et reaalselt osutati teenust väiksemas summas, kui oli algselt planeeritud, ja see moodustab 136 762 krooni. Antud summa on väiksem kui väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenuse summa, kusjuures OÜ Belenga on väidetavalt osutanud teenust OÜ-le Lid ka 2008 oktoobris kokku summas 94 813 krooni, sh käibemaks kokku summas 14 463 krooni. Antud summast on maha lahutatud transpordi ja abimaterjalide kulu. Väidetavalt OÜ Belenga poolt osutatud teenuste maksumus on kokku 239 127 krooni ja vastavalt tööde tellijale esitatud kalkulatsioonile tehtud tööde kohta moodustab teenuse kogumaksumus 136 762 krooni. 4 - OÜ Lid 25.03.2009 lepingu nr 208.1 lisa nr 1 punkti 6 kohaselt on 25.03.2009 kokku lepitud (OÜ Lid ja KÜ Väike-Karja 7), et täiendavaks tööks Väike-karja 7 objektil on gaasitrassi demontaaž ja utiliseerimine majas 1 ja 2 ja mille maksumuseks on 3 400 krooni. millele lisandub käibemaks summas 612 krooni. Antud teenus on aga kajastatud OÜ Belenga 30.10.2008 aktis nr 10/08-020/3, mille järgi antud teenuse maksumus on 17 000 krooni, millele lisandub käibemaks 3060 krooni. OÜ Belenga ei saanud osutada gaasitrassi demontaaži ja utiliseerimise teenust nagu seda on näidatud 30.10.2008 aktil, kuna antud töödes olid OÜ Lid ja KÜ Väike-Karja 7 kokku leppinud alles 25.03.2009 so praktiliselt 5 kuud hiljem. Samuti ei ole omavahelises kooskõlas ka OÜ Lid väidetav teenuse soetamise OÜ-lt Belenga ja edasimüügi maksumus (vastavalt 3 400 ja 17 000 krooni). - OÜ Belenga 28.02.2008, 07.03.2008 ja 30.10.2008 tehtud tööde aktides (vt käesoleva maksuotsuse lk 22-23) väljatoodud töömahud on puudulikud, kuna ei kajasta reaalselt kulunud tööaega ja materjalide kogust. Antud aktidest ei selgu, kui kaua ja mitu töötajat tegid remondi-, demontaaži-, freesimis- ja lammutustöid (akti töömaht on 1 tk). Samuti ei selgu aktist, kui kaua ja mis transporti ja seadmeid täpselt kasutati (akti töömaht on 1 tk ja 1 kompl). Lisaks ei selgu aktist, mis abimaterjale ja kui suures koguses antud objektil kasutati (akti kogus on 1 komplekt). Aktile ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid kuludokumente. - Arved on vastuolulised esiteks kuna: - OÜ Lid kajastab raamatupidamises OÜ-lt Belenga saadud 28.02.2008 arvet nr BE 02/08-001/4 kokku summas 86 730 krooni, allkirjastatud J. M.i ja V. K.'e poolt; - OÜ Belenga kajastab enda raamatupidamises OÜ-le Lid 28.02.2008 väljastatud arvet nr BE 02/08-001/4 kokku summas 81 920,32 krooni, allkirjastatud OÜ Belenga töötaja O. K.'i poolt, OÜ Lid esindaja allkiri puudub. Tulenevalt eeltoodust kajastavad tehingupooled oma raamatupidamistes ühte ja sama arvet, kuid arvetel olevad summad on erinevad. Samuti on arveid allkirjastanud erinevad isikud, st OÜ Belenga poolt O. K. ja J. M.; ja teiseks kuna: - OÜ Lid kajastab raamatupidamises OÜ-lt Belenga saadud 28.02.2008 (käsitsi parandatud 07.03.2008-
- ks)arvet nr BE 02/08-001/5 kokku summas 81 920,32 krooni, allkirjastatud J. M.'i ja V. K.'e poolt; - OÜ Belenga kajastab enda raamatupidamises OÜ-le Lid 28.02.2008 väljastatud arvet nr BE 02/08-001/5 kokku summas 86 730 krooni, allkirjastatud OÜ Belenga töötaja O. K.'i poolt, OÜ Lid esindaja allkiri puudub. Tegu on ühe ja sama arvega, kuid arvetel olevad summad on erinevad. Samuti arveid on allkirjastanud erinevad isikud, st OÜ Belenga poolt O. K. ja J. M.. Lisaks OÜ Lid raamatupidamises kajastatud arve kuupäev on käsitsi parandatud. Antud 28.02.2008 arve, mille kuupäev on käsitsi parandatud 07.03.2008-ks, on väljastatud 07.03.2008 tehtud tööde akti alusel. Maksuhaldur ei aktsepteeri V. K.'e arve kuupäeva käsitsi parandust, kuna arve väljastati OÜ Belenga poolt ning igasuguste sellel olevate andmete parandamine ja muutmine on üksnes OÜ Belenga pädevuses. Samuti kajastab OÜ Belenga enda raamatupidamises parandamata kuupäevaga arvet. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Lid poolne omaalgatuslik arve kuupäeva parandamine toob esile ettevõtte soovi moonutada raamatupidamises kajastatud tehingute reaalset toimumist, mille tulemusena saab OÜ Lid lõppkokkuvõttes vähendada oma maksukohustust. Peterburi tee 71 objektiga seotud tehingu osas tehtud järeldused: 5 - 29.01.2009 saatis maksuhaldur OÜ-le Belenga korralduse nr 12.2-3/106-2, kus palus kirjalikku üksikasjalikku selgitust arvete nr BE 03/08-005/11 ja BE 03/08-009 alusel tehtud tööde kohta. OÜ Belenga jättis korralduse täitmata. - AS-le Optimera Estonia (tööde tellija OÜ-lt Lid) 20.05.2009 vastusest nr 12.2-3/106-7-1 tulenevalt OÜ Lid lepinguliseks ülesandeks oli elektrisüsteemi vahetus ja uute valgustite paigaldus ruumides ja välisterritooriumil Peterburi tee 71 objektil. Tööd toimusid perioodil 2006 a - 12.03.2008. Anton Kutser’i selgituse kohaselt tööde teostamiseks lepinguid sõlmitud ei ole. - Lähtuvalt OÜ Belenga tehtud tööde aktidest toimus tööde üleandmine OÜ-le Lid 14.03.2008 ja 31.03.2008. OÜ Lid aga müüs sama teenuse AS-le Optimera Estonia 12.03.2008. Lähtudes eelpooltoodust OÜ Lid müüs teenuse tellijale varem kui tööd olid väidetavalt OÜ Belenga poolt teostatud ("tuginedes tehtud tööde aktidele). - OÜ Belenga 14.03.2008 ja 31.03.2008 tehtud tööde aktidest ja OÜ Lid 12.03.2008 kalkulatsioonist nr 308.2, mille alusel on väljastatud 12.03.2008. a arve nr 824, selgub, et väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenused ja tööd ei kajastu tööde tellijale esitatud kalkulatsioonis (v.a valgustite paigaldus) samaväärses mahus. Nii müüb OÜ Lid AS-le Optimera Estonia paigaldustöid 1 200 krooniga, kuid väidetavalt on sama teenust ostnud OÜ-lt Belenga kokku summas 55 700 krooni. Samuti ei ole põhjendatud ka suur transpordikulu, mida OÜ Lid on väidetavalt ostnud OÜ-lt Belenga summas 18 000 krooni. OÜ LID tööde tellijale esitatud andmete kohaselt moodustas transpordikulu vaid 800 krooni. OÜ Lid üldse ei kajasta kalkulatsioonis ehitustellingute paigaldustöid, mis on eraldi väljatoodud OÜ Belenga aktidel. - vaatamata sellele, et antud tööd tervikuna on tööde tellijale müüdud kallimalt kui on väidetavalt soetatud OÜ-lt Belenga, ei ole nende edasimüügil AS-le Opimera Estonia rakendatud loogilist lähenemist, st juurdehindluse kasutust iga edasimüüdava teenuse/kauba kohta, kasutades selleks ühtset juurdehindluse määra. - OÜ Belenga poolt väljastatud tehtud tööde aktid ei kajasta reaalselt objektile kulunud materjalide koguse ja tööaega. Tuginedes antud aktidele ja kalkulatsioonile ilmneb, et OÜ Lid müüb väidetavalt OÜlt Belenga ostetud transpordi- ja paigaldusteenuseid tööde tellijale odavamalt, mis ei ole loogiline ettevõtlustulu saamisele suunatud tegevuse puhul. - OÜ Belenga 14.03.2008 ja 31.03.2008 tehtud tööde aktides väljatoodud töömahud on puudulikud, kuna ei kajasta reaalselt kulunud tööaega ja materjalide kogust. Antud aktidest ei selgu, kui kaua ja mitu töötajat paigaldasid ja võtsid maha ehitustellinguid (akti töömaht on 1 kompl). Samuti ei selgu aktist, kui kaua ja mis transporti ja seadmeid täpselt kasutati (akti töömaht on 1 kompl). Lisaks ei selgu aktist, mis abimaterjale ja kui suures koguses antud objektil kasutati (akti kogus on 1 komplekt). Aktile ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid kuludokumente. - OÜ Belenga teostas vastavalt 31.03.2008 aktile ehitustellingute ja seadmete transporti. Sama akti järgi toimus ka ehitustellingute paigaldamine. Ehitustellingute paigaldus on kajastatud ka 14.03.2008 tehtud tööde aktis, kuigi ehitustellingute kohalevedu antud aktis kajastatud ei ole. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 5. Kaebaja on esiteks seisukohal, et on esitanud seoses Farmeri, Lubja küla, Viimsi, VäikeKarja 7 ja Peterburi tee 71 objektidega maksuhaldurile kontrolli raames piisavalt suulisi ja kirjalikke seletusi. Samuti on kaebaja esitanud maksuhaldurile kõik dokumendid, mis on vajalikud objektidega seotud tehingute kontrollimiseks. Kaebaja viitab, et jääb oma vaides esitatud seisukohtade juurde. 6 6. Farmeri objektiga seoses selgitab kaebaja, et kontrollis pidevalt ehitustööde täitmist. OÜ-le Belenga ülesandeks antud tööd ei olnud spetsiifilised. Kaebaja ei hankinud OÜ-le Belenga ka tehnikat ega materjale, samuti puudus OÜ-l Belenga vajadus osta midagi tööde teostamiseks. Kaebaja lisab, et valis OÜ Belenga objektile krediidiinfo kaudu, mistõttu ei olnud tal alust ettevõtet mitte usaldada ja kahelda selle kompetentsuses. Kaebaja pöörab seejuures tähelepanu asjaolule, et kalkulatsioonid 108.4, 108.5 ja 108.6 olid jagatud tööde lõikes ning kinnitatud tellija juures. Kaebaja on seisukohal, et tema raamatupidamine on selge ja korrektne. Maksuhaldurile on maksumenetluse käigus esitatud kõik kuludokumendid märkides eraldi hankija teenuste nimekirja ja arvete numbrid. 7. Peterburi tee 71 objektiga seoses märgib kaebaja, et objektil alustati töid 08.12.2007, kuid OÜ Belenga ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu lõpetati tööd alles 31.03.2008. Arve nr BE03/08-005/11 ja 14.03.2008 akt kinnitati kompromissina eelnevate tööde eest ning arve nr BE03/08-009 ja 31.03.2008 akt siis, kui OÜ Belenga oli oma lepingulised kohustused täitnud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Belenga 14.03.2008 ja 31.03.2008 aktides on vastuolud. Kaebaja rõhutab, et ei pea vajalikuks suhelda alltöövõtja töötajaga, ka maksuhaldur ei ole selles osas kommenteerinud OÜ Lid tegevust. Lisaks on OÜ Belenga 02.08.2009 kirjaga kinnitanud, et teostas kaebajale lepingus nimetatud tööd ning on esitanud selle eest ka arved. 8. Kaebaja selgitab Väike-Karja 7 objekti osas esiteks, et ettepanek tööde teostamiseks koostati enne 15.02.2008 lepingu nr 208.1 sõlmimist, kuid tööde alustamist takistas maja elektrotehnilise dokumentatsiooni puudumine. Sellega seoses alustati ehitustöid alles 2008. jaanuaris. OÜ Belenga oli nõus teostama vajalikud tööd ja kaebaja sõlmis töövõtulepingu nr 208.2, tööde lõpp-tähtajaga 30.20.2008. Kaebaja poolt KÜ Väike-Karja 7 esitatud arved olid esitatud vastavalt lepingule ettemaksuarvetena. Kaebaja selgitab, et summa oli vajalik ettenähtud materjalide ostmiseks. Kõik tööde teostamiseks vajalikud tööriistad olid kaebaja ning alltöövõtja Eltel ja Asolli Grupp omad. Objektil teostas tehnilist järelevalve J. N., kelle andmed sai kaebaja KÜ Väike-Karja 7 esinaine. 9. Kaebaja märgib viimaks, et täidab alates asutamisest oma kohustusi lepinguliste partnerite ees ausalt. Kaebaja ei ole kavatsenud rikkuda seadust ega esitada maksuhaldurile valeandmeid. Kaebaja palub eeltoodust tulenevalt tühistada vaidlustatud maksuotsus (vaideotsusega tühistamata jäänud osas) ja vaideotsus (maksuotsusega määratud käibemaksu jõusse jätmise osas). VASTUSTAJA SEISUKOHT 10. Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Vastustajad selgitavad esiteks, et maksukohustuslasel on õigus maha arvata sisendkäibemaks juhul, kui on täidetud kõik käibemaksuseaduses toodud tingimused – kaup on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kaupa või teenust kasutatakse maksukohustuslase ettevõtluses ning kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve. Käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks on oluline tuvastada, kes on teenuse tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane. Juhul, kui neid asjaolusid ei ole maksumenetluse käigus võimalik välja selgitada, ei saa asuda ka seisukohale, et kaebuse esitajal oli õigus arvel näidatud müüjale tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Kui selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja ei ole teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane ei ole oma käibemaksukohustust täitnud, saab ostja arvel näidatud sisendkäibemaksu maha arvata vaid siis, kui ostja ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et arvel teenuse müüjana märgitud isik ei ole tegelikult teenuse osutaja. 7 9. Kontrollimisel selgus, et OÜ Lid on teostanud mitmesuguseid elektritöid ja kuna OÜ-l Lid endal tööjõud kokkulepitud tööde tegemiseks puudus, kasutas ta alltöövõttu. V. K. nimetas 22.12.2008 seletuses alltöövõtjatena OÜ-d Pluvo ja OÜ-d Belenga. Vastustaja leiab, et OÜ-le Lid väljastatud arvetel näidatud tööde teostajaks ei olnud mitte OÜ Belenga, vaid väidetava J.i poolt värvatud füüsilised isikud, kellele tööd vahendas ja maksis tehtud töö eest omakorda J. M. füüsilise isikuna. Seega oli OÜ Belenga nimel arvete väljastamise eesmärgiks tekitada OÜle Lid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 10. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-32-09, et juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu osas puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samas lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui tuvastatakse müüjal reaalse majandustegevuse puudumine, on ostjal pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüja ei saa olla talle teenuse osutajaks. Seega kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendava asjaoluna oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur OÜ Belenga kontrollimise käigus tuvastanud OÜ-l Belenga reaalse majandustegevuse puudumise. Arvestades V. K.e seletust selle kohta, et ta teab J. M.it umbes 10 aastat ja J. M.i seletust selle kohta, et ta vahendas kellegi J.i poolt komplekteeritud Ukrainast ja Poolast pärit töölistele ehitusobjekte ning maksis J.i kaudu tehtud tööde eest oma rahadest, on alust arvata, et V. K. oli teadlik ka asjaolust, et tegemist ei ole OÜ Belenga töötajatega ja seega ei saa võimaliku teenuse osutajaks olla OÜ Belenga. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-l Belenga puuduvad vahendid ja tööjõud ehitustööde teostamiseks. OÜ Belenga pangakonto analüüsist nähtub, et kogu pangakontole laekuv raha võetakse kohe välja. Sularaha väljavõtmine peale kontole laekumist ning kuludokumentide puudumine viitab tegeliku majandustegevuse puudumisele. 11. OÜ Lid ei ole maksuhalduri kahtluste kummutamiseks esitanud menetluse käigus täiendavaid tõendeid, mistõttu on vastustajate hinnangul OÜ Belenga nimel väljastatud üksnes fiktiivseid arveid, ilma, et teenuse reaalseks osutajaks oleks olnud arvel näidatud isik. Antud järeldust kinnitab veelgi asjaolu, et OÜ Belenga arvelduskontole OÜ-lt Lid kantud summad võeti koheselt sularahas välja. Seega on alust arvata, et samadest summadest maksti Ukrainast ja Poolast pärit töölistele ja teenusele lisatud käibemaksust kujunes kaebajale boonus, mille arvel ta sai vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastustajad leiavad eeltoodust tulenevalt, et maksuotsus põhineb tõendatud asjaoludel ning on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuses on OÜ Lid esitanud vaid paljasõnalisi ja põhjendamata väiteid ning need ei anna alust maksuotsuse ega vaideotsuse tühistamiseks. 8 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 12. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised. 13. Kuna vaideotsusega tühistati maksuotsuse tulumaksu puudutav osa, siis kohus maksuotsuse neid väiteid, mis puudtavad tulumaksu määramist, ei analüüsi. Käesoleva haldusasja esemeks on vaid maksotsuse käibemaksu puudutav osa ja vaideotsus osas, milles jäeti jõusse maksuotsuse käibemaksu puudutav osa. 14. Haldusmenetluse seaduse § 87 lõike 2 puntki 3 kohaselt saab esitada halduskohtusse kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsuse osas ei ole aga kaebuse esitaja toonud välja ühtegi asjaolu, mille poolest vaideotsus rikkus tema õigusi vaid esemest (maksuotsusest) sõltumata. Seetõttu jääb taotlus vaideotsuse tühistamiseks käibemaksu puudutavas osas rahuldamata juba sel põhjusel. 15. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 150 lõike 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud lisaks maksumenetluses esitatutele täiendavaid tõendeid, küll on aga leidnud, et maksuotsuses on tehtud maksumenetluses kogutud tõenditest valesid järeldusi. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited selle kohta, et maksuhaldur on kogutud tõenditest teinud valesid järeldusi, ja selle juurde esitatud paljasõnalised selgitused ei too kaasa maksuotsuses tehtud järelduste õigusvastasust. Kohus leiab, et maksumenetluses on järgitud uurimispõhimõtet. Maksuotsus on adekvaatselt põhjendatud, seal on toodud välja asjas kogutud tõendid ja nendest tehtud järeldused. Maksuhaldur on detailselt põhjendanud, miks ta leiab, et teenuseid ei ole soetatud OÜ-lt Belenga ning miks OÜ Lid tasus teadlikult fiktiivseid arveid. 16. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebuse esitajal oli õigus arvata tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha sisendkäibemaks OÜ Belenga arvete alusel või mitte. Poolte vahel ei ole vaidlust seejuures selles, et maksuotsuses käsitletud tehingute tegemise ajal oli OÜ Belenga registreeritud käibemaksukohustuslastena, tema poolt OÜ-le Lid esitatud arved vastasid formaalsete tunnuste alusel KMS §-s 37 sätestatule ega selles, et OÜ Lid tasus arvete alusel pangaülekandega arve esitanud isiku pangakontole. 17. Maksustatava käibe (käibemaksuseaduse, edaspidi KMS § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 18. Käibemaksukohustuslasel ei ole teiselt käibemaksukohustuslaselt saadud vorminõuetele vastava arve alusel igal juhul õigus sisendkäibemaks maha arvata. Arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole ostjal siiski juhul, kui arvel näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja ning ostja ei ole tehingu tegemisel tegutsenud heas usus. Riigikohus on korduvalt (nt haldusasjades 3-3-1-29-03, 3-3-1-43-03, 3-3-1-52-03, 3-3-1-50-03) selgitanud, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris 9 nõutavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Haldusasjas nr 3-3-1-50-03 selgitas Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haldusasjas nr 3-3-1-39-03 leidis Riigikohus aga, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Samas leiti, et osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele ning ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega või andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha. 19. Eeltoodud seisukohti arvestades tuleb esmalt kontrollida, kas maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ Belenga ei ole OÜ-le Lid esitatud arvetele näidatud kaupade ja teenuste tegelikuks müüjaks. Kui maksuhalduri selline seisukoht on õige, siis tuleb järgnevalt kontrollida, kas maksuhalduri kahtlus, et kaebuse esitaja osales maksupettuses, oli põhjendatud ning kui oli, siis kas kaebuse esitaja on siiski suutnud tõendada, et tegutses eelnimetatud äriühingutega kaupa tehes heas usus. 20. Kohus leiab, et maksuotsuses on õigesti tuvastatud, et OÜ Belenga vaidlusaluseid töid ei teostanud. Kohus nõustub maksuotsuses tehtud järeldusega, et tegemist oli reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga, kes vaidlusaluseid tehinguid teha ei saanud. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et OÜ-l Belenga ka tegelikult majandustegevus oli ja et ta vaidlusalustel arvetel kajastatud töid teostas. Maksuhaldurile esitatud arveid-saatelehti ja poolte paljasõnalisi selgitusi ei saa ka kohtu hinnangul lugeda piisavateks tõenditeks. OÜ Lid ei ole maksumenetluse raames esitanud maksuhaldurile ehitusmaterjalide- ja tarvikute ning transpordi dokumente, mis kinnitaksid OÜ Belenga poolt OÜ-le Lid ehitus-remonttööde müügi kohta vormistatud arve/saatelehel märgitut. Maksuhalduri küsimusele seoses OÜ Belenga poolt osutatud ehitusteenustega andis J. M. seletuse, mille kohaselt ta tegi koostööd J.i nimelise isikuga, kellel oli ca 25 inimesest koosnev brigaad Ukrainast ja Poolast pärit töölistega. J. M.i kinnitusel tegi ta nende inimestega lepingud enda nimel, mitte OÜ Belenga nimel ja ka tasus neile isiklikust rahast. Vahendajaks oli J.i nimeline mees. J. M. selgitab, et tema ülesandeks oli leppida tellijatega hinnas kokku ning seejärel näitas ta J.ile objekti kätte ja andis talle sularaha materjalide soetamiseks. Lepiti kokku ka selles, kui palju mingi objekti eest makstakse. J.ile makstud summad käibemaksu ei sisaldanud. Kogu raha, mis J.ile maksti, oli J. M.i isiklik raha. Kohus nõustub vastustaja järeldusega selles osas, et OÜ-le Lid väljastatud arvetel näidatud tööde teostajaks ei olnud mitte OÜ Belenga, vaid füüsilised isikud, kellele tööd vahendas ja maksis tehtud töö eest omakorda J. M. füüsilise isikuna. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et OÜ Belenga arvelduskontole OÜ-lt Lid kantud summad võeti kohe peale laekumist sularahas välja. Seda sularaha sai iseenesest kasutada värvatud füüsilistele isikutele maksmiseks. 21. OÜ Lid juhatuse liige V. K. poolt antud seletuse kohaselt toimus suhtlemine ainult OÜ Belenga juhatuse liikme J. M.'iga. V. K. on käinud objektil väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtavate tööde kontrollimiseks õhtusel ajal ega oma selget ülevaadet, kui palju ja mis ettevõtte töötajaid on väidetavalt töid teinud. Tehtud tööde aktidele ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid või muid kuludokumente, mis tõendaks transporti ja/või seadmete kasutust ja materjalide soetust. 10 22. OÜ Belenga poolt esitatud arvetest kui ka tehtud tööde aktidest ei selgu, milliseid ehitusmaterjale, seadmeid ja transporti, millistes kogustes on OÜ Belenga ostnud/rentinud OÜ-le Lid teenuste osutamiseks. Tehtud tööde aktides ei ole osutatud teenuste maht täpselt välja kirjutatud (maksuotsuse lk 21, 27-28, 34). 23. Kohus leiab ka, et väited selle kohta, et OÜ Belenga raamatupidamisdokumente hoiti töötaja autos, kust need ära varastati, on paljasõnalised, kuna kuriteoteade on koostatud vaid OÜ Belenga esindajate endi ütluste põhjal. Väited sellise varguse kohta annavad kohtu hinnangul aga iseenesest täiendava aluse kahtlustada, et tegemist ei ole tavapärase majandustegevusega äriühinguga. Raamatupidamisdokumentide hoidmist autos ei saa mingil juhul pidada äris tavapäraseks käitumiseks, samuti on arusaamatu, milline väärtus oleks raamatupidamisdokumentidel varga jaoks. Kokkuvõtlikult ei saanud OÜ Belenga olla vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuste osutajaks. 24. Järgmisena tõusetub küsimus sellest, et kas OÜ Lid teadis või pidi teadma, et tööde teostajaks ei ole OÜ Belenga. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-3-1-32-09, et juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu osas puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samas lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui tuvastatakse müüjal reaalse majandustegevuse puudumine, on ostjal pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seega on vaja tuvastada kaks moment: esiteks, kas OÜ Lid käitus äris nõutava hoolsusega, teiseks ei laiene heausksuse eeldus ostjale juhul, kui on alust kahtlustada ostja maksupettuses osalemist. Siinkohal on oluline, et maksuhaldur ei pea maksuotsuses tuvastama, et aset leidis maksupettus, vaid piisab kui on põhjendatud alust arvata, et OÜ Lid maksupettuses osales. Kohus leiab, et OÜ Lid mitte ainult ei pidanud olema teadlik sellest, et teenust ei osutanud OÜ Belenga, vaid suure tõenäosusega osales OÜ Lid teadlikult maksupettuse skeemis. 25. Esiteks kinnitab seda järeldust see, et sageli on teenused edasi müüdud enne, kui need on arvete järgi OÜ-lt Belenga ostetud. 26. Teiseks on palju ebatäpsusi OÜ-lt Belengalt ostetud ja edasimüüdud tööde nomenklatuuris (OÜ-lt Belenga ostetud töid pole edasimüügiarvetel kas üldse kajastatud või on neid siis kajastatud oluliselt väiksemates summades). Nii ei ole Väike-Karja 7 objektil OÜ Lid osa väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud töödest kajastanudki tööde tellijale väljastatud kalkulatsioonis (nt taastustööd ja generaatori remont). Lisaks on tehtud kindlaks, et niivõrd suuremahulised tööd, mis on väidetavalt ostetud OÜ-lt Belega, ei ole leidnud aset antud objektil. Väike-Karja 7 objektil on OÜ Belenga väidetavalt teinud töid, mille kohta väljastas aktid 28.02.2008. a (ühe akti kuupäev on käsitsi parandatud 07.03.2008. a-ks). Peterburi tee 71 objekti tarbeks väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenused ja tööd ei kajastu tööde tellijale esitatud kalkulatsioonis (v.a valgustite paigaldus) samaväärses mahus (nt müüb OÜ Lid AS-le Otimera Estonia paigaldustöid 1 200 krooniga, kuid väidetavalt on sama teenust ostnud OÜ-lt Belenga kokku summas 55 700 krooni ning OÜ Belenga transpordikulu summas 18 000 krooni, mis müüakse edasi 800 krooniga). OÜ Lid üldse ei kajasta kalkulatsioonis ehitustellingute paigaldustöid, mis on eraldi väljatoodud OÜ Belenga aktidel. Väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud tööde kohta on väljastatud aktid 14.03.2008. a j a 31.03.2008. a. Tööde tellijale on aga OÜ LID väljastanud kalkulatsioon ja arve 12.03.2008. 11 27. Kolmandaks on osa töid müüdud OÜ Lid poolt edasi odavamalt, kui on selle eest tasutud OÜ-le Belenga. Nii on Väike-Karja 7 objektil väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud tööd müüdud edasi palju odavamalt (ost 2008. a veebruaris-märtsis - 144 314 krooni, edasimüük 2008. a oktoobris - 136 762 krooni). Väike-Karja 7 objektil ei ole omavahelises kooskõlas ka OÜ Lid väidetav teenuse soetamise OÜ-lt Belenga (30.10.2008 akt) ja edasimüügi maksumus (vastavalt 3 400 ja 17 000 krooni). 28. Neljandaks ei ole OÜ Lid juurdehindlust teostanud tavapärase majandusloogikaga: nt Farmeri objektil väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud tööd on OÜ Lid poolt tööde tellijale müüdud tervikuna kallimalt, kuid nende edasimüügil ei ole rakendatud juurdehindluse kasutust iga edasimüüdava teenuse/kauba kohta, kasutades selleks ühtset juurdehindluse määra. Samuti müüs OÜ Lid edasi transpordi- ja ehitusteenuseid tööde tellijale odavamalt, mis ei ole loogiline ettevõtlustulu saamisele suunatud tegevuse puhul. 29. Viiendaks on erinevusi samades arvetes, mis kajastuvad OÜ Belenga ja OÜ Lid raamatupidamises: OÜ Lid ja OÜ Belenga kajastavad raamatupidamises erinevate andmetega arveid Farmeri ja Väike-Karja 7 objektide kohta. Arvetele on märgitud erinevad väljastamise kuupäevad Farmeri objekti puhul ja erinevad arvete summad ja kuupäevad Väike-Karja 7 objekti puhul, kusjuures kuupäev on V. K.'e poolt omavoliliselt käsitsi parandatud (vt käesoleva maksuotsuse (maksuotsuse lk 20 ja 28). Väike-Karja 7 objekti kohta OÜ-lt Belenga väljastatud arved on allkirjastatud erinevate isikute poolt, st arve, mis on OÜ Belenga raamatupidamises on allkirjastatud O. K.i poolt ja OÜ Lid raamatupidamises oleva arve allkirjastajaks on J. M. (maksuotsuse lk 28). 30. Esineb ka ebatäpsusi kuupäevades: Väike-Karja 7 objektil on OÜ Belenga väidetavalt teinud töid, mille kohta väljastas aktid 28.02.2008. a (ühe akti kuupäev on käsitsi parandatud 07.03.2008. a-ks). Tööd on aga edasimüüdud alles 20.10.2008. Väike-Karja 7 objektil OÜ Belenga ei saanud osutada gaasitrassi demontaaži ja utiliseerimise teenust nagu seda on näidatud 30.10.2008 aktil, kuna antud töödes olid OÜ Lid ja KÜ Väike-karja 7 kokkuleppinud alles 25.03.2009, so praktiliselt 5 kuud hiljem. Kaebuses toodud selgitused nende vastuolude kohta ei ole kohtu hinnangul veenvad. 31. Viimaks ei ole vaidlust selles, et OÜ Belenga ja OÜ Lid juhid olid pikaajalised tuttavad, seega olid eelduslikult kursis ka teineteise esindatavate äriühingute majandustegevuse või selle puudumisega. 32. Eeltoodu pinnalt oli maksuhalduril piisav alus kahtlustada, et OÜ Lid osales maksupettuses ja seega oleks tulnud OÜ-l Lid esitada kohtumenetluses täiendavad tõendid selle kohta, et tehingud OÜ-ga Belenga siiski toimusid. Seega ei on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 33. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 12