KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 30. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-07-25992 D.Õ. versus A.P. elatis Asja lahendamine kirjalikus men

§ 60

lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.

§ 60

lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt, mil viisil saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et kohustatud vanem on kohtumenetluse ajal osaliselt või täielikult täitnud ülalpidamiskohustust. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega ka juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Hageja sissetulekuks palk 1800 krooni ja lastetoetus 1800 krooni. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimalusi oma vastuväiteid tõendada. 21. juunil 2010 on kostja saatnud kohtule võõrkeelsed dokumendid, millest ei ole aru saada, mida tahetakse tõendada. Kohus leiab, et elatis tuleb kostjalt välja mõista.

sätete järgi tuleb elatist maksta igakuise elatusrahana vanemale, kelle juures laps elab. Kohus leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda

§ 61

lg 2 sätetest, mille kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole töövõimetu ja ta ei ole esitanud mingeid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks, tuleb elatise välja mõista 2175 krooni lapse kohta kuus. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 01.juulist .
2. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones 2 kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Silvi Maiste kohtunik 3