lg 3 järgi on hagejal õigus nõuda töö eest tasu pärast töö valmimist, pooled on lepingu p-s 8.2 kokku leppinud, et kostja tasub hagejale tööde eest etapi kaupa pärast tööetapi aktiga vastuvõtmist. Pooled on omaks võtnud asjaolu, et aktis nr 6 nimetatud tööd on teostatud ja vastu võetud. Seega kuulub hagi arvete nr 23a ja nr 28 osas rahuldamisele. Nende arvete tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist. Arve nr 23
Pooled on lepingu p 8.6 määratlenud ära viivise määra ja maksimaalse suuruse. Kostja oli arve nr 23a täies mahus tasumisega viivituses 10 päeva (23.04.-02.05.2007) ning osalise tasumisega viivituses 157 päeva (03.05-14.10.2007), arve nr 28 tasumisega oli kostja viivituses 162 päeva (10.05.-14.10.2007). Kostja viivise kogusuurus ületab lepingus kokku lepitud viivise maksimaalset määra, seega on põhjendatud viivise suuruseks 63 000 krooni. Hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Hageja nõuab leppetrahvi lepingu p 11.3 alusel, s.o ülesütlemise eest alusel, mille eest töövõtja ei vastuta. Kostja ütles lepingu üles hageja poolse lepingu rikkumise tõttu, seega ei ole põhjendatud ka leppetrahvi nõudmine. Kostja on oma vastuväidetes teatanud, et on hageja nõuded tasaarvestanud lepingust AT-5 tuleneva oma nõudega. Tasaarvestuse tegemisel ei pea kostja esitama vastuhagi, vaid tasaarvestusele saab hagi rahuldamisele kuuluvas osas tugineda ka vastuhagi esitamata. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei saanud tasaarvestust teha, sest hageja saab esitada tasaarvestusele vastuväite. Tasaarvestus on
lg 1 ja § 198 järgi ühepoolne kujundusõigus, mille kasutamine ei sõltu vastaspoole nõusolekust. Sellega mittenõustumisel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohtu abil. Vastuväitena
Tasaarvestuse kehtivuse hindamisel tuleb kaaluda, kas tasaarvestuse vormi ja sisunõuded on täidetud. Kostja 15.10.2007 kirjast hagejale nähtub, et kostja on teinud tassarvestuse avalduse. Hageja ei ole eitanud, et sai kostja 15.10.2007 kirja kätte, seega on tahteavaldus tehtud ja saaja selle kätte saanud. Tasaarvestuse vorminõuded on sellega täidetud. Tasaarvestuse sisulise kehtivuse tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kostjal oli olemas nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Töövõtulepingust AT-5 nähtub, et pooled leppisid kokku selles, et hageja teostab kostjale ehitustöid EV Kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse ehitamisel, kus kostja oli alltöövõtjaks. Hageja pidi ehitustööd kostjale üle andma 31.01.
lg 1 järgi tuleb töövõtjal teostada lepingus kokku lepitud tööd ning
lg 1 järgi tuleb lepingu kohaseks täitmiseks lugeda valmis töö üleandmaist tellijale. Hageja kohustused keskpolügooni teeninduskeskuse ehitusel on nimetatud lepingu lisades, mis täpsustavad iga objekti puhul konkreetsete tööde loetelu. Oto Ehitus OÜ arvetest a-1589, a-1613, a-1609, teostatud tööde aktist nr 1, Tommel Projekt arvetest nr 6, 2 ja 10, 12 ning lepingust 05-02, Ramirent AS arvetest nr 61104495, 61104079, 60213730, 61104283 ja AS Cramo Estonia arvest nr 1701194, OÜ Baltehitus arvest nr 17, Rifa Fassaadid OÜ arvetest nr 078 ja 088 ning arvete tasumise kohta esitatud kostja kontoväljavõtetest nähtub, et kostja tasus keskpolügooni ehitustööde eest nimetatud äriühingutele. Kõrvutades äriühingute poolt teostatud töid ja hageja kohustuseks olnud tööde loetelu, selgub, et tööde nimetused kattuvad. Seega hageja poolt teostamata tööd tellis kostja teistelt äriühingutelt. Hageja hinnapakkumist ning töid teostanud äriühingute arveid kõrvutades selgub, et kostja on tasunud tööde eest rohkem kui algselt kavandatud. Hageja lahkus ehitusobjektilt töid lõpetamata, kuid ütles lepingu ühepoolselt üles alles 17.09.2007, seega jättis hageja oma kohustused täitmata ning kostja poolt ehitustööde lõpuleviimiseks tehtud kulutusi tuleb käsitleda otsese kahjuna
lg 3 mõttes.
lg 1 p 1 järgi on võlausaldaja õigustatud eelkõige nõudma kohustuse täitmist, kuid
lg 5 ja 6 mõttest tulenevalt võib võlausaldaja kasutada täitmise asemel muid õiguskaitsevahendeid. Käesoleval juhul on võlausaldaja
lg 2 seda nõuab, siis vastavalt lg-le 3 ei või tellija hiljem lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seiskohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis tingib otsuse tühistamise ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on tuvastanud asjaolusid, mida kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada. Hageja pöördus kohtusse töövõtulepingust tuleneva tasu nõudega: hagiavalduse kohaselt oli kostja jätnud neljas arves nõutud summad tasumata. Kostja nõustus kahe arve – nr 23a ja 28 – järgse võlgnevusega, kuid ei nõustunud arvete nr 36 ja 76 alusel nõutud summadega, seda peamiselt põhjusel, et ta olevat selleks ajaks juba lepingu üles öelnud. Maakohus, tuginedes eelkõige kostja juhatuse liikme M. M. seletusele, leidis, et kostja poolne lepingu ülesütlemine on tõendatud ja kehtiv, mistõttu kahe viimase arve järgi ei ole hagejal õigus tasu nõuda (need on esitatud pärast lepingu lõpetamist). Kohus viitas seejuures ka poolte tegevusele, mis kinnitavat, et hageja asus töid teostama otse tellijale ning et tööd, mille eest kahes viimases arves on tasu nõutud, on tasustatud tellija poolt (otsuse kohaselt piiritles kostja lepingu ülesütlemise kuni 30.04.2007 teostatud töödega). Maakohus ei käsitlenud seejuures hageja vastupidiseid väiteid ega hinnanud sellekohaseid tõendeid. Hageja väitel on arvetel nõutud tasu tööde eest, mis on tema poolt lepingu alusel teostatud, kusjuures lepingu ütles üles tema, mitte kostja, tehes seda septembris 2007 põhjusel, et kostja jättis oma kohustused täitmata (tasu maksmata). Vastuseks hageja töövõtulepingu lõpetamise teatele on kostja 21.09.2007 ja 27.09.2007 kirjades vastanud (tl 203, 205, I köide), et ei nõustu võlgnevust tasuma, soovib saada nõude detailset kirjeldust ning et hagejal ei ole õigust lepingut üles öelda (kuna teade ei sisalda põhjendusi ning eksimusi pole tõendatud). 8 Lisaks eelnevale on kohtule esitatud rida tõendeid selle kohta, et 2007.a sügisel oli poolte vahel suuri erimeelsusi töövõtulepingute lõpetamisega seonduvate asjaolude ja lepingutest tulenevate kohustuste (s.h võlgnevuse) suhtes (näiteks hageja vastus kostja vastusele töövõtulepingute lõpetamise kohta – tl 213-214, I köide; kostja 15.10.2007 ettepanek lepingute nr 9-1, AT-6 ja AT-5 vaidluste lahendamiseks – tl 215-217, I köide jne). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud maakohtul alust järeldada, et pooltevaheline leping AT-6 oli maist 2007 lõppenud. Pealegi olid pooled töövõtulepingus otsesõnu kokku leppinud, et lepingut saab üles öelda vaid kirjalikult (motiveeritud teatega), edastades teate tähitud kirjaga teisele poolele (lepingu p 11.4). Seetõttu ei olnud kohtul ka alust lähtuda eelneval põhinevast järeldusest, et hageja tegi seejärel töid otse tellijale. Kuna maakohus lähtus eeldusest, et arved nr 36 ja 76 olid esitatud ajal, mil töövõtuleping oli lõppenud, jaotas ta tõendamiskoormise poolte vahel ebaõigesti. Kui kostja väitis, et hageja ei teinud vaidlusaluseid töid töövõtulepingu AT-6 alusel ega ole neid töid ka kostjale üle andnud, tuli temal oma väiteid tõendada. Hageja nõue põhines kehtival töövõtulepingul ja sellest tuleneval kostja kohustusel maksta tehtud töö eest tasu.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Tööde üleandmist reguleeris lepingus p 10. Lepingu kohaselt kohustus tellija 5 tööpäeva jooksul ehitustöö üle vaatama. Kui kostja väitis, et hageja tehtud töö eest on teine isik tasu maksnud, tuli temal seda tõendada. Kostja tasaarvestatava nõude sisulise kehtivus osas on maakohus lähtunud vaid kostja esiletoodud asjaoludest ja leidnud, et hageja on töövõtulepingut AT-5 (EV Kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse ehitus, kogumahuga 4 288 595 krooni) rikkunud, jättes oma lepingujärgsed kohutused täitmata. Kohus, tuginedes kostja poolt arvete tasumise kohta esitatud kontoväljavõtetele, leidis, et kostja on tasunud keskpolügooni ehitustööde eest mitmetele äriühingutele ning et tegemist on töödega, mida oleks lepingu kohaselt pidanud tegema hageja. Kohus asus seisukohale, et hageja poolt teostamata tööd tellis kostja teistelt äriühingutelt, kusjuures hageja hinnapakkumist ja arveid kõrvutades leidis, et kostja on tasunud tööde eest rohkem kui algselt kavandatud. Maakohus tegi eelnevast järelduse, et hageja jättis oma kohustused täitmata, mistõttu tuleb kostja poolt ehitustööde lõpuleviimiseks tehtud kulutusi käsitleda otsese kahjuna
lg 3 mõttes.
lg 1 p 1 järgi on võlausaldaja õigustatud eelkõige nõudma kohustuse täitmist, kuid
lg-te 5 ja 6 mõttest tulenevalt võib võlausaldaja kasutada täitmise asemel muid õiguskaitsevahendeid (
Maakohtu eeltoodud järeldused on meelevaldsed ega põhine kohtule esitatud tõenditel. Kohus jättis täielikult kõrvale hageja väited lepingu lõpetamise asjaolude kohta ja selle, et lepingu AT-5 puhul oli tegemist alltöövõtulepinguga (töid teostati suuremahulisel objektil, kus tegutses mitmeid töövõtjaid). Eeltoodud põhjustel ei vasta kaevatav kohtuotsus TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kuna maakohus on jätnud esitatud tõendid hinnanguta ning otsuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaevatava otsuse tühistamisel teha uut otsust. Sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid, mida esimese astme kohus pole hinnanud ega tuvastanud. Faktiliste asjaolude esmakordne tuvastamine apellatsiooni- 9 menetluses piiraks ebaproportsionaalselt isikute kaebeõigust. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt vaidluse lahendamise tulemusele. Ü. Jänes G. Kivinurm K. Paal 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.