KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-60911 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Gaida Kivinurm, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2010 Tallinnas Tsiviilasi A. O. hagi K. M. (O.) vastu väljamõistetud elatusraha vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 29.03.2010 otsus Apellatsioonkaebuse hind 7 425 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. M. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja: A. O. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXX X. X-XXX XXXXX XXXXX) esindaja vandeadvokaat Paul Järve. Kostja: K. M. (endine perekonnanimi O., isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXX XXXXX), esindaja Anu Talu. Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu 29.03.2010 otsus.
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Muuta Pärnu Maakohtu 07.10.2008 määrusega tsiviilasjas 2-08-58717 väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista A. O.lt alates 18.10.2009 elatis K. M. kasuks 2 175 krooni kuus poeg S. O.. ülalpidamiseks kuni 12.07.
- Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 18.11.2009 esitatud hagis palus hageja vähendada Pärnu Maakohtu 07.10.2008 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-08-58717) kostja kasuks S. O.. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 3 000 krooni kuus ja mõista välja elatis 1 500 krooni kuus kuni kohustuste lõppemiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja raskustes elatise maksmisega. Käesolevaks ajaks on võlgnevused kustutatud ja seisuga 2009 november on elatis lapsele makstud. Kuna tööandjal ei jätku tööd endises mahus ja töötasu on viidud miinimumini, on hageja majanduslik olukord halvenenud. Elatise maksmiseks on hageja sunnitud võtma laenu oma emalt. Hageja kasutab emale kuuluvat elamispinda asukohaga XXXXXX XXXX X-XXX XXXXXX. Hageja ei tasu üüri, kuid maksab elamispinna kasutamisega seotud muud kulud, mis igakuuliselt moodustavad 2 021,70 krooni. Hageja peab ostma endale toitu ja riideid. Soovist säilitada töökohta (lootuses olude paranemisele tulevikus), pole hagejal võimalik võtta kõrvaltöid, sest tööandja sellist võimalust ei aktsepteeri. Hageja ei oma sellist sissetulekut, et tasuda pojale elatist 3 000 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja töötasu vähenemine ja elatustaseme oluline langus on PKS § 61 lg 6 p 3 kohaldamise aluseks. Hageja on töövõimeline meesterahvas, kellel ülalpeetavaid ei ole. Hageja pole põhjendanud ega tõendanud, mida ta on teinud selleks, et ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei usu, et hageja sissetulek oleks tegelikult sellises ulatuses vähenenud, nagu hageja väidab ja OÜ F. palgatõend ei kajasta hageja tegelikku sissetulekut. S. O.. igakuised vajadused pole vähenenud, vaid on suurenenud ning on keskmiselt 6 954 krooni kuus. Poolte ühise lapse ülalpidamiseks kuluva summa suurus on seoses hageja poolt poolte korteriomandi kaasomandisse soetamisel võetud laenu tasumata jätmisega suurenenud, kuna kostja tasub eluasemelaenu ainuisikuliselt. Kostja palus kohtul arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Seega jääb laekuvast elatisest lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2 479,34 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused 29.03.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus A. O. hagi osaliselt ja mõistis A. O.lt välja igakuulise elatusraha 2 175 krooni alates 18.10.2009 kuni lapse S. O.. täisealiseks saamiseni 12.07.
- Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus PKS § 61 lg 3 järgi elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta. OÜ F. palgatõendist perioodi 2009 jaanuar - 2009 november kohta tuleneb hageja sissetulekute oluline vähenemine. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei ole endise tööandjaga töösuhet lõpetanud, kuigi omab uut töökohta, kus palgatingimuseks on tulemustasu, millise suurust hageja kohtuistungiks ei teadnud. Antud tõendist tulenevalt on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatisraha määra vähendamist. Maksekorraldustest nr 99 ja 101 tuleneb, et hageja eest on elatusraha tasutud hageja ema E. O.. poolt summas 6 000 krooni. E. O.. konto väljavõttest Sampo Pangas tuleneb, et ta on hageja eest tasunud kohtutäiturile elatusraha võlgnevuse 21 630 krooni. Eeltoodust järeldub, et hagejal enesel polnud võimalik kohustust täita. Hageja konto väljavõttest AS-s 2
(5)Swedbank nähtub, et E. O.. on laenanud hagejale 15 000 krooni ja hageja on elatise võlgnevuse katteks maksnud 21 412,59 krooni kohtutäiturile viitega kohtuasjale, millega hagejalt elatis välja mõisteti. Tõend iseloomustab hageja soovi täita elatusraha maksmise kohustust hoolimata majanduslikust kitsikusest. KÜ K. on koostanud maksegraafiku võlgnevuse 10 109 krooni perioodiliseks kustutamiseks. Kostja väide, et hageja tekitas antud olukorra tahtlikult, pole tõendatud. P. tõendist tuleneb, et S. O.. õpib täiskoormusega XXXX eriala II kursusel. Arvestades üldteada olevat asjaolu, et suveperioodil on XXXXXX tuntav nõudlus XXXX erialaga isikute suhtes, pole kohtu arvates S. O..l töö leidmine raske. Lähtudes poolte seisukohtadest, kogutud tõenditest ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludest, vähendas kohus väljamõistetud elatusraha 2 175 kroonini. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid aluseks elatusraha määra suuruse vähendamiseks alla alammäära. Põhiliseks argumendiks elatusraha määra vähendamiseks oli kohtu arvates asjaolu, et laps on varsti täisealine, omandamas ametit, mis võimaldab ennast ise elatada. Lapse mõistlikud vajadused saavad kaetud elatise miinimummääraga. Apellatsioonkaebus K. M. palub tühistada Pärnu Maakohtu 29.03.2010 otsuse osas, millega maakohus elatist vähendas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused on vasturääkivad. Kohus pole hinnanud mitte poolte ühise lapse vajadusi, vaid ühe vanema majanduslikku olukorda. Kohus on väljamõistetud elatusraha vähendamisel asunud seisukohale, et hageja majandusliku olukorra muutumine halvemuse poole on tõendatud. Apellandi menetluses esitatud väited, et vastustaja poolt esitatud tõendid majandusraskuste kohta on kunstlikult loodud, on kohus jätnud tähelepanuta. Apellant esitas enda väited lähtuvalt vastustaja poolt esitatud tõenditest ning märkis, et vastustaja võlgnevus kommunaalmaksete eest ja tasumata elatis tekkis ajal, kui vastustaja sai piisavalt sissetulekut. Seega olid apellandi väidet kinnitavad tõendid toimikus olemas ning kohus oleks pidanud põhjendama, miks kohtu arvates ei ole tegemist kunstlikult loodud tõenditega majandusraskuste tõendamiseks, kui maksed on jäetud maksmata ja kohustused tekitatud ajal, kui töötasu oli piisav. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas on elatise vähendamise aluseks vastustaja uue (täiendava) tasuvama töökoha leidmine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja omandis on sõiduauto ning laenu seoses ühisvaraga tasub apellant. Seega on vastustaja omandis rohkem vara kui apellandil. Kohus, asudes seisukohale, et lapse mõistlikeks vajadusteks on piisav elatisraha miinimummääras 2 175 krooni, jättis arvestamata kostja poolt esitatud tõendid ja kulutuste nimekirja, kuna asus seisukohale, et tegemist on kostja majanduskuludega, kus pole võimalik eristada, kas need on tehtud poolte ühise lapse huvides või mitte. Apellant leiab, et arvestades tema poolt poolte ühise laenu, mis oli võetud korteriomandi soetamiseks, tasumist ka hageja eest ja lapse vanust, on mõistlik ja õiglane arvestada lapsele minevad majanduskulutused võrdeliselt apellandiga. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väite, et apellant tasub elatiselt tulumaksu ja apellandile jääb tegelikult lapse ülalpidamiseks 2 479,34 krooni. 3
(5)Kohus on rahuldanud hagiavalduse osaliselt ja mõistnud igakuise elatisraha välja alates 18.10.2009. Apellant on seisukohal, et elatise vähendamise hagi ei saa rahuldada tagasiulatuvalt ega hagi esitamise seisuga. Kohtuotsuse tagasiulatuvus saab tuleneda ainult seadusest. Arvestades perekonnaseaduses sätestatud põhimõtet, milline seab lapse huvid esikohale, saab väljamõistetud elatist vähendada alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 2 järgi seoses menetlusõiguse normide rikkumisega ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega. Kolleegiumil on võimalik asjas teha uus otsus. Poolte poeg S. O.. (sünd XX.XX.XXXX) elab kostja juures ja hagejalt on kostja kasuks Pärnu Maakohtu 07.10.2008 maksekäsu kiirmenetluse määrusega tsiviilasjas nr 2-0858717 välja mõistetud elatis 3 000 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja esitas maakohtule hagi elatise vähendamiseks, mille lahendamisel tuli kohtul kaaluda, kas on olemas alused elatise vähendamiseks või mitte ja teha otsus selle nõude kohta. Maakohus on aga vaidlustatud otsusega välja mõistnud elatise, kuigi on hinnanud, kas on olemas asjaolud, mis annavad aluse elatise vähendamiseks. Eeltoodud viisil tehtud otsus on vastuolus TsMS §-ga 439, kuna kohus on ületanud nõude piire, tehes otsuse nõude kohta, mida kohtule esitatud ei olnud. Kolleegium selgitab, et pärast elatise väljamõistmist on võimalik ainult väljamõistetud elatist vähendada või suurendada või selle maksmise lõpetada. Teistkordselt elatise väljamõistmisel tekib olukord, kus on olemas kaks otsust elatise väljamõistmise kohta sama lapse ülalpidamiseks sama isiku kasuks ja mõlemad otsused on täitemenetluses sundtäidetavad. Seega elatise vähendamise asemel tuleks kohustatud isikul tasuda hoopis elatist kahe otsuse järgi. Elatise vähendamist reguleerib PKS § 61 lg 3, mille kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitis hagiavalduses, et tema varaline seisund on pärast elatise väljamõistmist muutunud oluliselt halvemaks, kuna töötasu on vähenenud miinimumtasuni ja tasuvamat töökohta ei ole hageja leidnud. Kolleegium leiab, et vanema töötasu langus võib olla PKS § 61 lg 3 järgi asjaoluks, mis tingib väljamõistetud elatise vähendamise. Elatis oli hagejalt välja mõistetud Pärnu Maakohtu 07.10.2008 maksekäsu määrusega ja sellest ei tulene andmeid, milline oli hageja sissetulek elatise väljamõistmise ajal. Hageja on esitanud kohtule palgatõendi OÜ-st F. (lk 7), mille kohaselt on hageja töötasu oluliselt vähenenud (2009 jaanuaris oli hageja töötasu 14 228 krooni ja 2009 novembris 2 045 krooni). Hageja on esitanud dokumendid, mis tõendavad elatise võla tasumist hageja ema E. O.. poolt ja samuti seda, et hagejal on võlg kommunaalkulude osas. Eeltoodu tõendab hageja majanduslikku kitsikust. Kostja väited, et hageja on ise sellise olukorra loonud, et mitte elatist tasuda, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja selgitas kohtuistungil, et tal on olemas uus töökoht, kuid selle palga suurust ta ei tea. Seega ei anna ka eeltoodud teave alust järelduseks, et kostja majanduslik olukord võiks lähemal ajal paraneda. Kostja väitis, et KÜ-le K. on hagejal võlg tekkinud ajal, kui hageja omas korralikku sissetulekut. KÜ K. õiendi (lk 12) järgi on hagejal tekkinud võlg alates 2009 augustist. See 4
(5)on ajast, kui hageja töötasu oluliselt vähenes. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid võla tekkimist varasemal perioodil ja seda, kas võlg on perioodil 2008 kuni 2009 lõpp suurenenud või mitte. Kuna kostja põhiline sissetulekuallikas on töötasu, siis leiab kolleegium, et töötasu oluline vähenemine on aluseks PKS § 61 lg 3 järgi elatise vähendamiseks. Maakohus on leidnud, et elatis tuleb välja mõista miinimummääras, see on 2 175 krooni. Kolleegium nõustub, et kostja töötasust lähtudes, mis
- aasta talvel on olnud alla miinimumpalga, ei ole võimalik suuremat elatist välja mõista, kuna vastasel juhul võib hageja jääda olukorda, kus ta ei suuda pärast elatise maksmist katta oma elementaarseid vajadusi. See, et hagejal on sõiduauto ja talle kuulub ühisomandina osa korteriomandist, ei ole asjaoluks, mis annab alust suurema elatise väljamõistmiseks. Vaidlust ei ole, et ühisomandiks olevas korteris elab kostja koos poolte lapsega ja auto on tarbeese, mille realiseerimisvõimaluste kohta puuduvad kohtul andmed. Kaebaja väitis, et maakohus ei tuvastanud, kas väljamõistetud elatis vastab lapse vajadustele. Maakohus on elatise vähendanud kuni seaduses sätestatud miinimummäärani, mille puhul saab lugeda, et see on piisav lapse vajaduste katteks. Juhul kui kostja leidis, et lapse vajadused olid suurenenud, siis pidi ta esitama kohtule andmed, kui palju kulus lapse vajaduste katmiseks elatise väljamõistmisel ja milline on nende kulutuste muutmine. Eeltoodud asjaolusid ja neid põhistavaid tõendeid kostja esitanud ei ole. Kaebaja väide, et ta tasub korteri soetamiseks hagejaga ühiselt võetud laenu üksi, ei ole aluseks, et tuvastada lapse vajaduste katteks kuluva suurenemine. Juhul kui pooled on võtnud laenu ühiselt ja hageja oma kohustust ei täida ning kostja tasub ka hageja eest, on kostjal õigus esitada vastav nõue hageja vastu. Õige on kaebuse väide, et väljamõistetud elatist ei saa vähendada tagasiulatuvalt. Maakohtule on hagi esitatud 18.11.2009, kuid maakohus on elatise välja mõistnud (elatist vähendanud) alates 18.10.
- Elatist saab vähendada alates hagi esitamisest, see on 18.11.
- Ebaõige on aga apellandi käsitlus, mille kohaselt saaks elatist vähendada alates kohtu sellekohase otsuse jõustumisest. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. Margo Klaar Gaida Kivinurm Tiit Kollom 5
(5)