KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-69994 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2010 Tallinnas Tsiviilasi E. K. hagi T. K. vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 21 150 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 01.04.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 13.04.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. K. (IK XXXXXXXXXXX elukoht: XXXXX, XXXX XX-XX) Kostja T. K. (IK XXXXXXXXXXX elukoht: XXXXX XXXX, XXX, XXXXX X) RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 01.04.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-69994 tühistada osaliselt tütre E. K. ülalpidamiseks elatise väljamõistmise tähtaja osas, ja sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon selles osas järgmiselt. Välja mõista T. K.lt (i.k. XXXXXXXXXXX) E. K. (i.k. XXXXXXXXXXX) kasuks elatis E. K. (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 2175 kr. kuus alates 01.09.2008 kuni 03.01.2010 (välja arvatud veebruar 2009, millise kuu eest on elatis tasutud). Ülejäänud osas jätta maakohtu otus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte mingil juhul pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud E. K. esitas 24.10.2008 Pärnu Maakohtule hagi T. K. vastu elatise saamiseks. Poolte abielust on sündinud neli last, kellest kaks on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks. Alates 2007 elavad pooled lahus ja alaealised lapsed E. K. (sünd XX.XX.XXXX) ning M. K. (sünd XX.XX.XXXX) on elanud koos hagejaga. Lahkuminekul lepiti kokku, et kostja maksab hagejale laste ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, mida kostja kuni 2008 veebruarini ka tegi. Mõneks ajaks loobus hageja elatist nõudmast, kuid 2008 septembris pöördus sooviga lastele elatist saada kostja poole. Viimane elatist maksma ei asunud, soovitades hagejal kokkuhoidlikumalt elada. Hageja ei tööta, kuna terviseprobleemide tõttu on tal raske sobivat töökohta leida. Hageja taotles igakuise elatise väljamõistmist kostjalt mõlemale lapsele seaduses ettenähtud määras, millele tuleb lisada tulumaksu osa. Samuti taotles hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 01.09.2008 alates. Kostja tunnistas oma kohustust lastele elatist anda, kuid ei ole suuteline hageja poolt nõutud summat tasuma. Kostja töötasu ühes kuus oli 6000-5000 krooni. Viimased kaks nädalat on kostja olnud sundpuhkusel, kuna tööandjal ei ole tööd anda. Mis firmast edasi saab, ei ole teada. Abielu ajal võetud pangalaenu igakuine tagasimakse on 3400 krooni. Laen oli võetud elamu renoreerimiseks, milline käesoleval ajal on koduks ka kahele vanemale tütrele. Kostja hinnangul on ta võimeline hagejale elatist maksma mitte rohkem kui 2000 krooni kuus ja sedagi raskustega. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja E. K. ülalpidamiseks igakuise elatisraha 2175 krooni alates 01.09.2008 kuni tütre täisealisuseni (v.a veebruar 2009, millise kuu eest on elatis tasutud) või kui E. K. täisealiseks saades jätkab õpinguid gümnaasiumis, siis õpingute lõpuni, ning M. K.e ülalpidamiseks igakuise elatisraha 2175 krooni alates 01.09.2008 kuni poja täisealisuseni (v.a veebruar 2009, millise kuu eest on elatis tasutud). Kohtule esitatud palgatõendist nähtuvalt oli kostja kuupalk perioodil september 2008 kuni veebruar 2009 5884 krooni. Seega on kostja ametlik sissetulek lähedane summale, mida ta PS § 61 lg 4 kohaselt on kohustatud kahele endast lahus elavale alaealisele lapsele elatisena maksma ning enda elatamiseks, samuti perekonna huvides võetud pangalaenu tasumiseks kostjale vahendeid ei jääks. Aktsepteeritav ei ole, et füüsiliselt terve mees, kellel on kohustusi mitme lapse ees, rahuldub sissetulekuga, milline ei kata tema enda vajadusigi. Seega puuduvad PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolud, millised võimaldaksid elatise väljamõistmist alla seaduses ettenähtud alammäära. Kostja on kohustatud vabatahtliku tasumise korral andma kummalegi lapsele elatist 2175 krooni kuus. Kui hageja on sunnitud elatise nõude sundtäitmisele pöörama, tuleb väljamõistetud elatisele lisada tulumaksusuosa, sest lapsed peavad nende kasuks väljamõistetud elatise tervikuna kätte saama. Vaidlus puudub selles, et 2008 veebruarist alates ei ole kostja hagejale esialgselt kokkulepitud elatist maksnud. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt põhjendatud. Kuna 2009 veebruaris täitis kostja poolte vahel 14.01.2009 2
(4)sõlmitud kompromissis kokkulepitud kohustust, tuleb nimetatud kuu eest lugeda elatis tasutuks. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega vähendada elatise summat, mõistes E. ja M. K.e ülalpidamise eest elatisena välja kokku 2000 krooni (kummagi lapse ülalpidamiseks 1000 krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on teadlik, et PKS § 61 lg 4 kohaselt peab igakuine elatisraha lapse kohta olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuid leiab, et esinevad asjaolud, mis tingivad PKS § 61 lg 6 p 3 alusel nõutava elatise vähendamise alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud alammäära. Pooltel on kokku neli ühisest abielust sündinud last. Lisaks E.e ning M. on ühised lapsed veel H. (sünd XX.XX.XXXX) ning A. (sünd XX.XX.XXXX). Seejuures H. elab kostja juures ning on tema ülalpidamisel, kuna tal puudub kindel sissetulek. Seni elas kostja juures ja oli tema ülalpidamisel ka A., kes praegu viibib Kuala-Lumpuris, Malaisias, töötades seal lapsehoidjana. Ka hageja juures elavad E. ning M. viibivad (s.h ööbivad) tihti kostja juures. Kostja ei ole kunagi keeldunud kõigi ühise laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ning on tasunud ka laste huvialakulusid (näiteks ujula piletid jms). Kostja hoolitseb pidevalt laste eest ning on alati valmis tasuma laste mõistlikud ning vajalikud ülalpidamiskulud, vastavalt oma rahalistele võimalustele. Kostja töötab OÜ-s T. ning tema palga suuruseks ühes kuus on 5000-6000 krooni. Igakuiselt on kostja kohustatud seejuures tasuma pangale laenu 3400 krooni, mis on võetud poolte abielusuhte ajal eluaseme renoveerimiseks, kus pooled varem ühiselt koos elasid. Käesoleval hetkel on nimetatud eluase lisaks kostjale ka H. (varasemalt ka A.) koduks, samuti viibivad nooremad lapsed kostja juures. Maakohus jättis ülaltoodud asjaolud täielikult tähelepanemata ja hindamata, tehes otsuse, mida kostjal ei ole oma rahaliste võimaluste juures kuidagi võimalik täita. Kohtu selline otsus raskendab lisaks kostjale ka poolte ühise lapse H. K. seisukorda, kes elab kostja juures ja on täielikult tema ülalpidamisel. Tänases majandusolukorras on paljud isikud, s.h kostja sattunud majanduslikult keerulisse seisu, kus isikute varasemalt võetud kohustuste täitmine on väga raske ja koormav, arvestades isikute sissetulekuid. Arvestades, et kostja töötab ehitusvaldkonnas, on majanduslanguse mõjud eriti tugevad, sest vajadus ehitusteenuse järele on varasemaga võrreldes oluliselt vähenenud. See on tinginud ka karmistunud konkurentsi ja hindade vähenemise ehitusturul, mis esmasena avaldub töötajate palkade vähendamises. Viimasel ajal on mitmel korral ka juhtunud, et tööandjal ei ole töötajatele üldse tööd pakkuda. Kostjal on käesoleval ajal väga raske leida teist tööd, mis võimaldaks tal senisest rohkem teenida. Loomulikult teeb ta omalt poolt kõik võimaliku, et maksta lastele igakuist elatist piisaval määral, kuid tal ei ole võimalik maksta elatist rohkem kui 1000 krooni kuus kummalegi lapsele. Kostja on võimaluste piires kogu aeg lastele elatist maksnud ning on seda teinud ka kohtuasja menetlemise ajal (mitte ainult 2009 veebruari eest, nagu viitab kohus oma otsuses). Elatis on makstud sularahas, mistõttu pangakonto väljavõtet selle kohta esitada ei ole, kuid elatise maksmist tõendavad poolte ühise lapse H. K. ütlused. Elatise maksmisega 3
(4)seotud asjaolusid kohus kohtuistungil üldse ei uurinud, mistõttu ei saanud kostja ka vastavaid tõendeid esimese astme kohtule esitada. Kohtuotsus, millega mõisteti elatis välja tagasiulatuvalt, on seetõttu kostjale täiesti üllatuslik ning ei põhine kohtuistungil arutatule. Kostjal puuduvad endal kohased õigusalased teadmised, mis võimaldanuks tal kohtu eelistungil aru saada, et on vajadus taotleda täiendavate tõendite lisamist asja juurde. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu istung Istungil avaldas E. K., et tütar E. jättis õpingud pooleli ja hageja soovib tema jaoks kostjalt elatist kuni jaanuarini
- Samuti avaldas ta, et ta on asunud elama ja tööle XXXXX novembrist 2009, kus teenib 30 000 kr. kuus, ning et poeg M. elab õe A. juures, kellele kuulub pool maja koos kostjaga, ja et poeg on õe A. ülalpidamisel. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kostja ei ole põhjendanud ega põhistanud oma võimetust leida tööd ja saada sissetulekut ulatuses, mis võimaldaks tasuda kahe lapse jaoks elatist seaduses ettenähtud minimaalsuuruses. Samas seoses muutunud olukorraga tuleb elatise maksmise tähtaega E. K. ülalpidamiseks täpsustada. Kuivõrd poolte tütar E. sai 03.01.2010 täisealiseks ja ta ei jätka õpinguid PkS §-is 60 lg.2 osundatud õppeasutuses, tuleb tema ülalpidamiseks elatis välja mõista kuni 03.01.
- Kolleegium märgib, et kui poolte poeg M. on asunud kostja juurde elama ja kostja tõendab, et poeg on tema ülalpidamisel, siis on tal õigus esitada nõue hageja vastu poja jaoks väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Mare Merimaa 4
(4)