lg 2 nõudeid, samas on vanglatöötaja lasknud dušši kasutada teisel kinnipeetaval.
lg 2 nõue on vanglale täitmiseks, et kinnipeetav saaks hoolitseda oma hügieeni eest ja täita sanitaarsed nõuded. Peale CPT Komisjoni külastamist Tartu Vanglas, keerati S sektoris kambrites olev kuum vesi kinni. 2. Tartu Vangla seletuste kohaselt on A. Dorožko paigutatud Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoonesse S 6 sektorisse, kus on kinnipeetaval võimalus käia duši all iga nädala teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuna A. Dorožko toimetati ühest vanglast teise ning ta paigutati sektsiooni, kus sai käia duši all juba järgmisel päeval pärast Tartu Vanglasse saabumist. Kaebajal on kambris olemas kogu aeg külm vesi, mida on võimalik veekeetjaga soojendada ja veekeetja on kaebajal olemas, mistõttu oli A. Dorožkol võimalus end ka samal päeval pesta.
lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. Nimetatud sektoris saavad kinnipeetavad aga dušši kasutada teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti, seega oluliselt rohkem kui miinimumnõuded ette näevad. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 13. novembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla rikkunud
lg 2, mille alusel vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, tuleb võimaldada kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kinnipeetava isikliku hügieeni küsimus on reguleeritud
§-ga 50, mille lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja lõige 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. A. Dorožko ei ole isik, kes on äsja vabadusest asunud karistust kandma, mistõttu ei laiene tema suhtes
lg 2 säte, et vanglasse vastuvõtmisel tuleb anda isikule sauna, vanni või duši kasutamise võimalus. Kaebuse esitaja on kinnipeetav alates novembrist 2002, mistõttu laieneb kaebajale säte, et tuleb tagada vähemalt üks kord nädalas sauna, duši või vanni kasutus. Kaebaja on paigutatud 11.06.2008 Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoone avatud sektorisse S 6 ning nimetatud sektori kinnipeetavad saavad dušši kasutada teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti, seega rohkem kui seadusesäte on vanglat kohustanud. Samuti on kaebaja kambris kasutamiseks külma vee kraan ning kaebajal on olemas veekeeduseade, millega saab ta ise vett soojendada, et täita esmaseid hügieeninõudeid. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on andnud Tartu Vanglale positiivse hinnangu pärast külastamist 2003. aasta septembris. Vangla poolt kaebajale duši kasutamise mittevõimaldamisel ei olnud tegemist vangla poolt
Kaebajal oli võimalus kasutada kambris külma vett või seda veekeeduseadmega soojendada ning järgmisel päeval oli kaebaja elusektoris kinnipeetavatel dušši kasutamise võimalus. Kinnipeetavatele, keda toimetatakse ühest vanglast teise ei pea koheselt vanglasse vastuvõtmise päeval võimaldama sauna, vanni või dušši. Samuti ei ole tõendatud, et kaebajal oleks erivajadused pesemisvõimaluste järele. Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes
lg 2 nõudeid ega alandanud kaebaja inimväärikust seoses asjaoluga, et kaebaja ei saanud koheselt Tartu Vanglas Tallinna Vanglast etapist tulles dušši kasutada. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 2 on mõeldud selleks, et tagada eelkõige vanglas viibijate puhtus, inimväärikuse austamine, eneseaustamine ja seega vangla kohustus kaasa aidata kinnipeetaval täita hügieeninõudeid ja hoolitseda enda eest. Sellest seadusesättest ei ole väljaloetav, et duši kasutamine on võimaldatud ainult sellele kinnipeetavale, kes esmalt vanglasse saabub.
lg 1 kohustab kinnipeetavat hoolitsema enda isikliku hügieeni eest ja vangla on kohustatud seda igati soodustama, et inimene tunneks ennast vanglas väärikalt. Vangla ei lähtunud kohustustest järgida hea halduse tavasid ja ei võimaldanud dušši all pesemist.. Nii vangla poolt duši kasutamise mittevõimaldamisega kui ka kohtu poolt isiku õiguste kaitsmata jätmisega alandati apellandi inimväärikust.
5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellatsioonkaebus tuleks jätta menetlusse võtmata ja apellandile tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg 3 p 5 alusel, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Apellant esitas kaebuse halduskohtule preventiivsel eesmärgil, et edaspidi ei rikutaks Tartu Vanglasse saabumisel tema
lg 2 tulenevat õigust käia duši all igakordselt peale ühest vanglast teise etapeerimist. Vastustaja on täitnud apellandi suhtes
lg-st 2 tulenevat nõuet võimaldada kinnipeetavatele vähemalt kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. Tartu Vangla poolt on kõigile kinnipeetavatele tagatud kaks korda nädalas duši kasutamise võimalus. Vanglasse vastuvõtmise all mõistetakse vabadusest vanglasse karistuse kandmisele saabumist vastavalt
§-le 13.
Kuna apellant ei saabunud Tartu Vanglasse vabadusest, vaid paigutati ühest vanglast teise, ei pidanud ta saama vanglasse saabumisel koheselt vanni, dušši ega sauna. Kaebus ei kuulu rahuldamisele eeldusel, et apellatsioonkaebuses toodud väited on õiged. Apellandi huvi kaebuse esitamiseks on ära langenud, kuna ta vabanes vangistusest
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vähemalt kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna apellant ei ole isik, kes vabadusest tulnuna asuks karistust kandma, siis ei olnud vanglal 3 kohustust anda talle
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.