2-10-19229/13

(4)2-10-19229 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Sillamäe linn esita Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Avaldaja palub võtta ära E T lapse K T hooldusõigus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära asjast puudutatud isikud, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et E T on lapse isana märgitud lapse K T sünnitunnistusse. Avalduse kohaselt lapsendas E T K T

1. aasta veebruaris, kuid lapse kasvatamisega ei tegele, elab lapsest eraldi ja ei ole pikema aja kestel lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Alaealine laps elab alaliselt O T peres ja on tema ülalpidamisel. Avaldaja palub ära võtta E T vanema õigused lapse K T osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1, lg 3 ja lg 4 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Avaldaja sotsiaaltöötaja kodukülastuse aktist selgub, et laps K T oma isa E T juure ei ela, tema kasvatamise ja hooldamisega tegeleb O T. E T elukohas ei ole lapse K T isiklikke asju, E T väitel ei ole tal lapse vastu isalikke tundeid, ta on nõus, et laps kasvaks O T peres. E T on
2. jaanuaril 2009 esitanud Sillamäe linnale avalduse vanema õigustest loobumiseks K T suhtes. E T selgitas ärakuulamisel, et ta ei ole K T kunagi kasvatanud ning teda ei huvita, mis sellest lapsest saab ja ta ei soovi kunagi selle lapse eest hoolt kanda. Põhjuseks nimetab ta asjaolu, et laps sündis peale seda, kui lapse ema talle truudust murdis, s.o E T eeldab, et ta ei ole last eostanud, ning lapse emal oli tütart vaja sünnitada vaid raha saamiseks. Lapse sünnitunnistusele isa kohta kande tegemise avalduse esitas ta Sillamäe linna pealekäimisel, kuid sealjuures on veendunud, et ta ei ole lapse isa. E T märgib, et ta kasvatab poega samast kooselust, kelle suhtes ta on veendunud, et poeg on tema eostatud. O T selgitas ärakuulamisel, et K T elab tema juures juba kuus aastat (laps ise on kuue aastane) ning lapse isa E T ei tunne lapse vastu huvi, materiaalselt ei toeta. Lapse esindaja arvamusest selgub, et K T elab O T peres. Laps teab isa olemasolust, kuid ei suuda meenutada, millal isa teda viimati külastas; isa käis tema juures sünnipäevadel. E T kinnitas lapse esindajale, et ta ei ole kunagi lapse eest hoolitsenud ega osalenud lapse kasvatamises. Lapse 2

(4)2-10-19229 esindaja on seisukohal, et E T on vanema õiguseid kuritarvitanud ja sealjuures jätnud vanema kohustused täitmata, s.o tal puudub huvi lapse käekäigu vastu. Lapse emalt on vanema õigused ära võetud. Kuna laps on kuue aastane, ei pea kohus võimalikuks tead ära kuulata. Lisaks on kohus seisukohal, et lapse ärakuulamine võib kahjustada lapse huve ja vaimset ning hingelist seisundit, kuna laps ei ole teadlik, et O T ei ole tema tegelik ema. Kohus jõuab järeldusele, et lapse K T kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab vanema E T poolt lapse hooletussejätmine ning E T ei soovi ohtu ära hoida, kuna E T on kindlalt väitnud, et ei hakka lapse eest hoolt kandma. Lähtuvalt PKS § 135 lg 2, isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus jõudis veendumusele, et lapse K T isa E T ei kavatsegi lapse eest hoolt kanda ja teda kasvata. E T on seda väitnud kogu tsiviilasja menetluse jooksul ning seda kinnitavad ka tsiviilasjas kogutud tõendid. Kohus ei pea võimalikuks, et mõistlike abinõude rakendamisega saaks E T seisukohta muuta ja teda veenda last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Kohus leiab, et mõistlike vahenditega ei ole võimalik kõrvaldada ohtu lapse kehalisele, vaimsele või hingelisele heaolule, mida põhjustab lapse hooletussejätmine ja vanema soovimatus ohtu ära hoida. Kohus leiab, et E T tuleb täielikult ära võtta isikuhooldusõigus lapse K T suhtes. Vastavalt § 136 lg 1, üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Avalduse kohaselt E T ei täida lapse K T ülalpidamiskohustust, ei toeta last rahaliselt ja on ükskõikne lapse vajaduste suhtes. Last peab ülal O T. E T poolt lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmist kinnitas ka lapse esindaja oma arvamuses ning O T ärakuulamisel. Kohus leiab, et lapse vara on ohustatud, kuna lapse isa E T ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Lisaks on kohus seisukohal, et kuna E T ei tunne lapse vastu huvi ning ei osale tema kasvatamisel, ei ole ta võimeline otsustama lapse vara käsutamise, kasutamise ja valdamise üle. Kohus leiab, et E T tuleb täielikult ära võtta varahooldusõigus lapse K T suhtes. Vastavalt PKS § 120 lg 1, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. PKS § 145 lg 4 kohaselt, hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata. Lähtuvalt PKS § 143 lg 1 ja lg 2, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. 3

(4)2-10-19229 Kohus selgitab, et vanem, kellelt on lapse hooldusõigus täies ulatuses ära võetud, ei ole lapse seaduslik esindaja. Vaatamata hooldusõiguse äravõtmisele on vanemal õigus lapsega suhelda ja seda tingimusel, et ta suhtlemise käigus ei kahjusta lapse huve. Samuti on hooldusõiguseta vanemal otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Kuna avaldaja on ühtlasi ka lapse eestkosteasutus ja Sillamäe Linnavalitsus, on linnavalitsuse seisukoht väljendatud avalduses ning eraldi seisukoha küsimist ei pea kohus vajalikuks. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 28. juuni 2010 kohtumäärusega on Karina Torotškovale määratud eestkostja. Eestkostja määramisega on laps saanud seadusliku esindaja ja hooldusõiguse teostaja ning seega ei ole kohtul vajalik rakendada lapse huvide tagamiseks asjakohaseid abinõusid. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 3 ja lg 8, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. /---/. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. /---/. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, puudutatud isiku Karina Torotškova menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja puudutatud isiku Eduard Torotškovi menetluskulud tema enda kanda. Kohtumääruse saatmine Vastavalt TsMS § 5631, vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kohtumäärus tuleb saata 10 päeva jooksul peale jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Aarne Lõhmus Kohtunik 4