3-06-24 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2006, Tartu Haldusasja number 3-06-24 Hal

põhiseadusele mittevastavaks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu

1. aprilli 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2006 Menetlusosalised Apellant J.T. Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindajad Kärt Rebane ja Angelika Tõnsing RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
4. novembrist
5. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. J.T. esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 31.10.2005 pindalatoetuse avalduse, millega taotles ebasoodsamate piirkondade toetust seitsmele põllule. PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 lisa punktiga 817 jäeti J.T. taotlus rahuldamata, kuna kohustuse jätkamist on kinnitatud pärast taotluse esitamiseks sätestatud tähtpäeva (määruse nr 49 § 4 lg 2). J.T. palus halduskohtul PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 tühistada ja tunnistada põhiseadusele mittevastavaks põllumajandusministri 20.04.

. Kaebaja ei vaielnud vastu asjaolule, et oli teadlik sellest, et avaldusi võetakse vastu

1. maini. Kaebaja esitas taotluse suure hilinemisega põhjusel, et unustas ära päevade lugemise. Üle-eestiline 0,3 ha künnis ei ole pindalatoetuse rakendamisel õigustatud. Kuna toetusi makstakse välja tagant järele, ei ole see kasutatav jooksva aasta hooldustöödel.
2. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise peamiseks põhjuseks oli põllumajandusministri 20.04.

§ 4lg 2.

Kaebajal oli võetud 2004 ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus ning seega oli ta toetuse saamiseks kohustatud taotluse esitama hiljemalt 27.05.2005. Kaebaja esitas taotluse 31.10.2005, s.o ilmselgelt hilinemisega. Lisaks on taotlusel esitatud üks põld (0,33 ha), mis ei asu ebasoodsamas piirkonnas, mis on samuti käskkirjas fikseeritud. Kuna kaebaja ei esitanud õigeaegselt toetustaotlust ning ei kinnitanud 2004 võetud kohustuste jätkamist, siis rakenduvad kaebaja suhtes põllumajandusministri 20.04.

§ 14lg 3 sätteid.

HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis kaebuse 13.04.2006 otsusega rahuldamata. Otsuse kohaselt põllumajandusministri 20.04.

„Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 4 lg 2 sätestab, et kohustuse võtmise aastale järgneval neljal kohustuseaastal esitab toetuse saaja ajavahemikus

1. maist kuni
2. maini PRIA-le lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi. Sama määruse sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui taotleja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse Euroopa komisjoni määruse 796/2004EÜ artikli 21 lõikes 1 sätestatut. Nimetatud artikkel 21 lg 1 sätestab, et kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus mittevastuvõetavaks. Põllumajandusministri 20.04.

§ 14

lg 3 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab põllumajandusmaa pindala, millele ta kohustuse võtmise aastal võttis § 2 lõikes 6 nimetatud kohustuse, üle 30%, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu. Kui toetuse saajalt nõutakse eelmistel aastatel makstud toetus tagasi, lõpeb tema võetud kohustus ja ta ei saa kohustuste jätkuva täitmise eest toetust taotleda. Kaebajal oli võetud

1. a ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus ning seega oli ta toetuse saamiseks kohustatud taotluse esitama hiljemalt 27.05.2005, kuid kaebaja esitas taotluse 31.10.2005, seega 156 kalendripäeva hiljem. Kuna kaebaja esitas taotluse ilmselgelt suure hilinemisega, siis loeti tema avaldus õigesti mittevastuvõetavaks. Kaebaja ei esitanud õigeaegselt toetuse avaldust ning ei kinnitanud
2. a võetud kohustuste jätkamist ja seetõttu ei saanud vastustaja teha ka teistsugust otsustust. 2 Alusetu ja põhjendamatu on kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusele mittevastavaks põllumajandusministri 20.04.2004 määrus nr 49, kuna halduskohtul puudub seaduslik alus ja võimalus iseseisva nõudena tunnistada nimetatud määrust põhiseadusega vastuolus olevaks. HKMS § 25 lg 5, 6 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 sätestavad, et halduskohus jätab kohaldamata iga seaduse ja õigustloova akti, kui see on vastuolus põhiseadusega, ning teeb oma otsuse teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, misjärel käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus juhul, kui põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigusakt on olnud halduskohtu otsusega seadusvastaseks tunnistatud haldusakti väljaandmise aluseks. Põllumajandusministri 20.04.2004 määrus nr 49 ei kuulu HKMS § 4 järgi selliste haldusaktide loetelusse, mida saab halduskohtus otse vaidlustada, mistõttu kohus jättis taotluse kontrollida nimetatud määruse vastavust põhiseadusele läbi vaatamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. J.T. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning PRIA peadirektori 17.11.2006 käskkirja nr 1-3.13-5/20 ning põllumajandusministri 20.04.2005 määruse nr 49 arutamist ringkonnakohtus või asja tagasisaatmist halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt eksis halduskohus menetlussätete vastu, keeldudes oluliste tõendite vastuvõtmisest ning nende võrdsest arvestamisest otsuse tegemisel, mistõttu on valesti kajastatud põhjus ja tagajärg. Eesti põllumaade arvestuse korrastamiseks asutati põllumassiivide register, mille koostamiseks sai aerofotode dešifreerimisel iga eraldiseisev põllumassiiv (põld, nurm, looduslik rohumaa) tunnusnumbri. Mitmeaastane istandik või puisniit, mida aerofotolt ei saanud dešifreerida, tuli 1:5000 väljatrükil eraldi piiritleda. Põllumaad maakasutusviisi järele deklareerida võis maavaldaja, kasutaja või muu asjassepuutuv isik. Põllumassiivid, mida keegi tähtaegselt ei deklareerinud, deklareerisid riik ja omavalitsused. Deklareeritud maade peale võis taotleda ühtset pindalatoetust, ebasoodsate piirkondade toetust ja muid toetusi. Kaebajale tagastatud XXX talu põllumassiivi 66341489220 viimane põllukultuur oli talinisu ristiku allakülviga, kuid metsamaterjali üleveo tõttu roosa ristik (meetaimena) hävis. Põld ei olnud
4. a maaparanduse objektiks, teetööde käigus suleti ka teekraav ning maa jäi korduvalt tulvavee alla, mis võimaldas selle viimast kasutamist ainult karjamaana ning mesilaste korjemaana.
5. a toetuse taotlemiseks kaebajale saadetud materjalidest selgus, et nimetatud põllumassiiv 66341489220 oli põllumassiivide registrist välja jäetud. Aluskaartide asukoht oli Tartu. Vaidluse tõttu oma elatusallika – hooldajatoetuse – saamise üle, puudusid kaebajal aeg ja raha Tartus käimiseks. Kuna kaebajale oli tähtsam põllumassiivi säilitamine kui
6. a pindalatoetus, toimis kaebaja heauskselt ainuvõimalikul moel, otsustades tahtlikult viivitada toetusavalduse esitamisega, et teda ei saaks karistada toetuse väljapetmises, kuid unustas taotluse esitada teiseks kuupäevaks. Kaebaja taotles kohtus PRIA peadirektori käskkirja arutamist ja muutmist, kuna põlumassiivi registrist väljaarvamiseks ei olnud õiguslikku alust ning käskkiri sisaldas kaebaja kohta laimavaid valeandmeid, mida vastustaja esindaja kohtuistungil ei suutnud kuidagi selgitada. Halduskohus rikkus kohtumenetluste norme, kuna kohtuvaidluse esemeks olnud taotlust põllumassiivi 66341489220 osas ei ole kajastatud ega motiveeritult tagasi lükatud. 3 Apellant taotleb põllumajandusministeeriumi kohtuvaidlusesse kaasamist ning asjassepuutuva ministri määruse muutmist. Põllumajandusministeerium oli teadlik, et ENSV ajal oli töölise maakasutuse piirmääraks 0,15 ha, mistõttu viljavahelduse tagamiseks Kagu-Eesti liigestatud maastikus on massiliselt väikepõlde, mille vastavusse viimiseks Euroopa Liidu nõuetele ei ole ministeerium andnud piisavalt aega. Põllumaa sihtotstarbe määramine ja kasutamine, sh õigus taotleda ühtset pindalatoetust või ebasoodsate piirkondade toetust, tugineb põhiseaduslikule õigusele oma vara vabalt kasutada ja käsutada, mida saab piirata üksnes seadmega, mitte aga ministri määrusega. PRIA suvaõigus piirdub toetuse määramisega või selle maksmisest keeldumisega. Põllumaa põllumaade registrist väljaarvamine on õigusevastane.
7. PRIA taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt oli kaebaja pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmine seaduspärane ning tulenes asjaolust, et kaebaja esitas oma taotluse suure hilinemisega. Põllumajandusministri 20.04.

§ 4

lg 2 sätestab, et kohustuse võtmise aastale järgneval neljal kohustusaastal esitab toetuse saaja ajavahemikus

1. maist kuni
2. maini PRIA-le lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi. Määruse § 4 lg 3 ütleb, et kui taotleja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid pärast sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse Euroopa komisjoni määruse 796/2004EÜ artikli 21 lõikes 1 sätestatut. Nimetatud säte ütleb, et kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus mittevastuvõetavaks ning antud juhul PRIA järgiski seda sätet. Taotluse tähtaegselt esitamata jätmise põhjendamine probleemidega põllumassiivide registris on asjakohatu. Kuna kaebaja ei esitanud õigeaegselt toetustaotlust ning ei kinnitanud
3. a võetud kohustuste jätkamist, siis rakendub kaebaja suhtes määruse nr 49 § 14 lg 3, mis ütleb, et kui kohustus väheneb kohustuse võtmise aastaga võrreldes üle 30%, nõutakse taotlejalt eelmistel aastatel makstud toetus tagasi. PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 p 817 kajastab kaebaja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse rahuldamata jätmist. Nimetatud haldusaktiga ei ole toimunud kaebaja põllumassiivide väljaarvamist põllumassiivide registrist. Seega on apellatsioonkaebus suures osas asjakohatu ning arusaamatu. Samuti on arusaamatu ja asjakohatu taotlus põllumajandusministri 20.04.

arutamise kohta ringkonnakohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu

1. aprilli 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Põllumajandusministri
2. aprilli

„Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 4 lg 2 sätestas sel ajal kehtinud redaktsioonis, et kohustuse võtmise aastale järgneval neljal kohustuseaastal esitab toetuse saaja ajavahemikus

1. maist kuni
2. maini 4 PRIA-le lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi. Sama määruse sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui taotleja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse Euroopa komisjoni määruse 796/2004EÜ artikli 21 lõikes 1 sätestatut. Nimetatud artikkel 21 lg 1 sätestab, et kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus mittevastuvõetavaks. Seega J.T. , kellel oli 2004 aastal võetud ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus, oli kohustatud taotluse esitama hiljemalt
3. mail
4. Tema poolt esitati taotlus alles
5. oktoobril 2005, 156 kalendripäeva hiljem. Seega on PRIA vaidlustatud käskkirja p 817 õiguspärane ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei oma tähtsust antud asja lahendamisele ja ei pea vajalikuks neile vastata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et põllumajandusministri
6. aprilli

põhiseadusega vastuolevaks tunnistamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist ei ole haldusaktiga HKMS § 4 mõttes. HKMS § 19 lg 7 ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. J.T. kaebusest on võimalik aru saada, et ta taotleb põllumajandusministri 20.04.

põhiseaduspärasuse kontrollimist ja selle kohaldamata jätmist, kuna nimetatud õigusakt oli aluseks tema taotluse rahuldamata jätmisel. Samas ei ole see rikkumine aluseks otsuse tühistamisele, kuna ringkonnakohus saab ise anda hinnangu selle taotluse põhjendatusele. J.T. on küll sellise taotluse esitanud, kuid samas ei ole ta motiveerinud, millistel alustel on see põhiseadusevastane ja ei kuulu kohaldamisele. Kindlasti ei muuda seda põhiseaduse vastaseks asjaolu, et põllumaa minimaalne suurus peab olema 0,3 ha. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi