) § 2 lg 1 p 5 sätestab, et käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega ning lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lg 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Narva Linnavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud kahju suuruse kohta esitatud arvete põhjal võimalik kindlalt veenduda, et need on esitatud seoses kaebuse esitaja poolt viidatud kohtuasjaga. Ka kahju tekitaja süü, kahju tekitamise õigusvastasus ning põhjuslik seos ei ole kaebuses ära näidatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest ei nähtunud, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Tulenevalt HKMS §-st 5 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 432 ei saa kaebuse esitaja pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama vastustaja vastu samal alusel sama kaebuse eseme üle, kui menetlus on lõpetatud. Sisuliselt on kaebuse esitaja kaebus 09.03.2006 haldusasjas nr 3-05-1034 juba eelnevalt läbi vaadatud ning kohus on võtnud vastu otsuse menetluskulude väljamõistmata jätmise kohta. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 21. augusti 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu 09.03.2006 otsuses nr 3-05-1034 märgitud, et: „Kohtule esitatud arvetest ei nähtu, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Esitatud arvetel oli märgitud selgituseks vaid õigusabi. Õigusabikulu väljamõistmine summas 7788 krooni ei ole põhjendatud, kuna õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest ei nähtu, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud“. 2
lg 4 kohaselt, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Seega kohalduvad kahju hüvitamise puhul ka võlaõigusseaduse sätted. Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise nõude esitamisel on vaja tõendada tekitatud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü ning tulenevalt VÕS §-st 127 lg 4 ka põhjusliku seose kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise nõude esitamisel on vaja tõendada tekitatud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü ning tulenevalt VÕS §-st 127 lg 4 ka põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Eelkirjeldatud asjaolusid kaebuse esitaja tõendanud ei ole. Kahju suuruse osas on kaebuse esitaja küll lisanud kaebusele vastavad arved, kuid nimetatud arvete põhjal ei ole võimalik veenduda, et need on esitatud seoses kaebuse esitaja poolt viidatud kohtuasjaga. Ka kahju tekitaja süü, kahju tekitamise õigusvastasus ning põhjuslik seos ei ole tõendamist leidnud. Tartu Halduskohtu 09.03.2006 otsusega jäeti kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata kohtukulud summas 7788 krooni (käesolevas kaebuses 7080 krooni). Kohtukulud jäeti välja mõistmata põhjusel, et kulud ei olnud tõendatud – õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest ei nähtunud, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Kaebuse esitajal olid kõik seadusest tulenevad võimalused kohtukulude hüvitamiseks, kuid vastavate tõendite ebakorrektse vormistuse tõttu kulusid ei hüvitatud. Seega ei põhjustanud kahju tekkimist vastustaja tegevus, vaid kaebuse esitaja esindaja tegevus, kes vastavaid dokumente korrektselt ei vormistanud. Tulenevalt HKMS §-st 5 lg 1 ja TsMS §-st 432 ei saa kaebuse esitaja pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama vastustaja vastu samal alusel sama kaebuse eseme üle, kui menetlus on lõpetatud. Kaebuse esitaja kaebus menetluskulude väljamõistmise osas on juba eelnevalt läbi vaadatud ning kohus on võtnud vastu otsuse õigusabikulude hüvitamisest keeldumise kohta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED OÜ P.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21. augusti 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista Narva Linnavolikogult välja kahju summas 7080 krooni ning kohtukulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus otsuses viidatud õigusnormidele, mille alusel jõuti järeldusele kahju tekkimise põhjusliku seose puudumise kohta. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s. t tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Narva Linnavolikogu tegi ebaseadusliku otsuse, mille tõttu pidi apellant pöörduma kohtusse. Kaebuse koostamiseks pidi apellant kasutama juristi abi. Kui Narva Linnavolikogu ei oleks ebaseaduslikku otsust teinud, ei oleks apellant pidanud kohtusse pöörduma ja õigusabi eest tasuma. Halduskohus ei ole arutanud küsimust, kas kahju oleks tekitatud, kui Narva Linnavolikogu ei oleks teinud õigusvastast otsust. Samuti avaldas vastustaja õigusvastase otsuse massiteabevahendites, millega rikkus apellandi mainet.
lg 1 kohaselt isik, kelle 3 õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik - õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega ning lg 3 kohaselt käesoleva § lg 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Narva Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant tõendanud kahju tekkimist, kahju tekkimise õigusvastasust, kahju tekitaja süüd ega põhjuslikku seost kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Ka Riigikohtu praktika kohaselt on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmata jätmine juhul, kui õigusabi kulude väljamõistmist taotlev isik ei ole tõendanud nende kulude seotust konkreetse haldusasjaga. Apellandil olid kõik seadusest tulenevad võimalused kohtukulude hüvitamiseks, kuid vastavate tõendite ebakorrektse vormistuse tõttu kulusid ei hüvitatud. Antud juhul on tegemist uue kaebusega sama vastustaja vastu samal alusel, mistõttu tulenevalt HKMS §-st 5 lg 1 ja TsMS §-st 432 ei saa kaebuse esitaja pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama vastustaja vastu samal alusel sama kaebuse eseme üle, kui menetlus on lõpetatud, kuivõrd isik on pöördunud uuesti kohtusse, nõudes samade kulude hüvitamist, mille hüvitamisest on ühe kohtuotsusega juba keeldutud. Tähendust ei oma asjaolu, et apellant on varasema halduskohtumenetluse käigus nõudnud õigusabikulude hüvitamist, kuid käesolevas kaebuses nimetab seda summat endale tekitatud kahjuks. Tegemist on ühe ja sama nõudega, millele apellant on andnud erinevates menetlustes erineva õigusliku kvalifikatsiooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21. augusti 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud nende asjaolude esinemist (kahju tekkimine, kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü, põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel) mis annaksid aluse
Asja materjalidest nähtuvalt nõutakse Narva Linnavolikogu vastu suunatud kaebuses
alusel kahjuna OÜ P.K. õigusabikulude (7080 kr) väljamõistmist, mille Tartu Halduskohus on Narva Linnavolikogult jätnud kaebaja kasuks välja mõistmata jõustunud 09.03.2006 otsusega varasemas haldusasjas nr 5-05-1034. Viidatud otsuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus kaebuse esitaja kasuks vastustajalt õigusabikulud välja mõistmata põhjusel, et halduskohtule esitatud õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest ei nähtu, millise haldusasjaga seoses on kaebuse esitajale õigusabi esitatud. Halduskohtu 09.03.2006 otsust kumbki pool vaidlustanud ei ole ja see otsus on jõustunud 20.03.2006.
järgi sätestab nimetatud seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju 4 hüvitamise alused ja korra.
lg 1 alusel isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, s. o haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudega, toimingu lõpetamise nõudega või haldusakti andmise/toimingu sooritamise nõudega. Nii halduskohtu vaidlustatud otsuse tegemise ajal kui ka praegu sätestab HKMS, et poolte poolt kantud õigusabikulud on kohtu- e. menetluskulud ja nende väljamõistmine või mitteväljamõistmine poole kasuks otsustatakse konkreetses kohtuasjas tehtava lahendiga – kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Antud juhul on seda tehtud halduskohtu 09.03.2006 otsusega, mida OÜ P.K. ei ole vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust ja
§-de 1 ning 7 lg 1 sisust leiab ringkonnakohus, et kohtuotsusega vastustajalt väljamõistmata jäetud menetluskulud ei saa olla kaebajale tekkinud varaliseks kahjuks
mõttes, mida oleks pärast menetluskulude jagamist puudutava kohtulahendi jõustumist võimalik teiselt menetlusosaliselt täiendavalt välja nõuda
alusel. Kui OÜ P.K. leidis, et tema kaebuse rahuldamisel on tema poolt kantud õigusabikulud jäetud põhjendamatult teiselt poolelt välja mõistmata, siis oleks tulnud tähtaegselt vaidlustada vastav kohtulahend, s. o halduskohtu 09.03.2006 otsus. Seda, et ühe haldusasja menetluses jõustunud kohtuotsusega kaebaja kasuks välja mõistmata jäetud menetluskulusid ei saa selles menetluses osalenud pool hiljem teiselt poolelt nõuda
või VÕS alusel kinnitab ringkonnakohtu arvates näiteks ka TsMS § 174 lg 5, mille järgi menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. TsMS nimetatud sättest tulenevat põhimõtet on ringkonnakohtu arvates võimalik rakendada ka halduskohtumenetluses HKMS § 5 lg 1 alusel. Kuna ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluses tekkinud ja jõustunud kohtuotsusega väljamõistmata jäetud menetluskulud ei saa olla varaliseks kahjuks, mis on tekitatud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes (
) ja seega ei saa neid ka
alusel vastustajalt välja mõista, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida oma otsuses neid apellandi väiteid, mis puudutavad põhjusliku seose mõiste sisustamist ja Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-149-05 ning seda, et Narva Linnavolikogu 06.10.2005 otsuse (tühistatud halduskohtu 09.03.2006 otsusega) avalikustamisega massiteabevahendites kahjustati apellandi mainet. Arvestades seda, et esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Agu Timmi Viivi Tomson 5 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.