Obsah (6)

§ 113§ 8§ 76§ 23§ 100§ 102

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 29.juuni 2010.a Paide 2-10-19411 Swedbank AS-i hagi Tiina Meier’ vastu võlgn

§ 113g 1 sätestatud määras.

1. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-19411 kannab Tiina Meier täies ulatuses.
3. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 1200.00 krooni riigilõivu.
4. Tiina Meier peab maksma AS-ile Swedbank 1200.00 (üks tuhat kakssada) krooni menetluskulu hüvitamiseks.
5. Välja mõista Tiina Meier’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (1200 krooni) alates menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Tiina Merier ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Tiina Meier võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandus-ministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
6. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Tiina Meier vastu 13 414.74 krooni määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07-143584CC tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Tsiviilasi nr 2-10-19411 Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 23

lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 102

kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust.

§ 113

lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 26.07.2007.a sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07-143584-CC tulenevate võlgnevuste kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi võlgnevuse liikide osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1200kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tulenevad seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2