) § 2 lg 3 saab AS E. ja OÜ P.P. käsitleda ühe ettevõtjana, mistõttu nende poolt esitatud taotluste maht ületab põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused (edaspidi Määrus nr 36) § 7 lg 9 ühe ettevõtja kohta sätestatud piirmäära. AS E. käskkirjaga ei nõustunud ja esitas vaide, mille PRIA jättis 25.11.2005 vaideotsusega nr 11-22/20 rahuldamata. AS E. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA peadirektori kt 06.10.2005 käskkirja nr 1-3.12/1464 ja 25.11.2005 vaideotsuse nr 11-22/20 tühistada ning kohustada PRIA-t AS E. 28.03.2005 avaldust nr 0105650010 uuesti läbi vaatama. Kaebuse kohaselt ei ole alust käsitleda AS E. ja OÜ P.P. ühe ettevõtjana. Ettevõtja mõistele
Väljaspool konkurentsiseaduse reguleerimisala tuleb ettevõtja mõiste sisustamisel lähtuda äriseadustikus kui üldnormis sätestatust. PRIA on rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid.
Ühte kontserni kuuluvad kaks ettevõtjat taotlevad kokku 4 693 890 krooni toetust ühe ja sama objekti mõtteliste osade rekonstrueerimiseks, seega on loodud olukord, kus sisuliselt üks taotleja (kontsern) saab võimaluse läbi äsja sõlmitud kasutusvalduse lepingu taotleda ühele investeeringuobjektile toetust kahekordses maksimummääras, ületades Määruse nr 36 § 7 lg 9 lubatud piirmäärasid (ühe ettevõtja kohta 2 346 990 krooni kalendriaastas) ja rikkudes taotlejate võrdse kohtlemise printsiipi. 2
lg 3 kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende vahel puudub konkurents. OÜ P.P. äriprojekti kohaselt kasvatab OÜ P.P. AS-st E. ostetud põrsaid ja müüb need AS-le E. lepinguliste nuumseakasvatajate jaoks.
lg 1 kohaselt loetakse riigiabiks Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi EÜ AL) art 87 lg 1 sätestatud abi. EÜ AL art 87 lg 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Antud juhul oleks abi andmise näol loodud põhjendamatu konkurentsieelis kontsernile kui ettevõtjate ühendusele, olenemata sellest, et äriseadustik ei defineeri kontserni kui ettevõtjat, kuid äriseadustik ei käsitle ettevõtjaid ka riigiabi andmise kontekstis. Kohtus ei leidnud tuvastamist, et PRIA oleks rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid – kaalutlusõiguse, asjakohase teabe saamise õiguse, uurimispõhimõtte, põhjendamiskohustuse ja seaduslikkuse põhimõtet. Nii käskkirjast kui vaideotsusest nähtub AS E. taotluse mitterahuldamise põhjus. Kaebaja taotles lauda rekonstrueerimiseks 1 950 000 krooni ja sõnnikulaoturite ostmiseks 396 990 krooni, kokku 2 346 990 krooni, millest rohkem tal ei olekski Määruse nr 36 alusel olnud õigust taotleda ja midagi vähendada või muuta poleks taotluse puhul olnud võimalik. Kuna investeeringuobjektiks on ühe ja sama sigala rekonstrueerimine kontserni poolt, ei ole oluline, kas vähendada mõlema taotleja poolt objektile taotletud maksimumsummat või rahuldada ühe kontserniettevõtja avaldus sellele objektile toetuse saamiseks. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt puudus PRIA-l vajadus taotlejalt lisaandmete saamiseks, mistõttu otsustused tehti esitatud materjalidest lähtuvalt. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. AS E. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning AS E. rahuldamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: kaebuse 1) kaebaja samastamine OÜ-ga P.P.
Kaebaja ja OÜ P.P. organid, varad, kohustused ja tegevused (sh tegevused, millele toetust taotleti) on teineteisest selgelt eristatavad ja tegemist on kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata valdkonda reguleerivad erinormid: struktuuritoetuse seaduse ja Määruse nr
§-d 34 lg 1 ja 54 lg 1. Seetõttu ei ole õiguslikult korrektne lahendus, mille kohaselt meede 3.1 ise on EÜ AL art 87 lg 1 kooskõlas ja komisjoni poolt aktsepteeritud, kuid selle meetme alusel antav üksiktoetus rikub EÜ AL art 87 lg 1 ning ei ole kooskõlas EL ja siseriiklike konkurentsireeglitega. Kui siseriiklikul kohtul tekib kahtlus, et selline toetus on ühisturuga kokkusobimatu ja liikmesriikide vahelist kaubandust kahjustav, peaks kohus pöörduma uurimispõhimõtte kohaselt ise selles küsimuses komisjoni poole. Isegi, kui asja lahendamisel oleks kohane lähtuda EÜ AL artiklist 87 lg 1, siis vaidlustatud haldusaktide ja kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, et art 87 lg 1 järgi nõutavad tingimused oleksid antud juhul täidetud. Siseriiklikult loetakse
lg 3 kohaselt üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents. 4 Kaubaturu küsimus on jäetud asja lahendamise vältel tähelepanuta, mistõttu
Lisaks ei ole PRIA oma põhimäärusest tulenevalt pädev analüüsima konkurentsiolukorda ja kohaldama konkurentsiõigust reguleerivaid norme. Kui haldusakt on antud pädevust ületades, siis saab seda käsitleda ka tühise haldusaktina HMS § 63 lg 2 p 3 alusel; 3) kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus ei ole põhjendanud otsust asjakohaste motiivide ja tõenditega. Analüüsides
investeeringutoetuse äriprojektile, millel ei ole tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Otsusest ega haldusaktidest ei nähtu, et PRIA ja kohus oleksid tähelepanu pööranud nendele dokumentidele, mida kaebaja PRIA-le esitas. Samuti ei saa nimetatud äriprojektist teha järeldust, et kaebaja ja OÜ P.P. vahel puudub konkurents ning et nad tegutsevad
SAPARD-i programmiga seotud küsimused ei ole asjassepuutuvad, sest tegemist ei ole selle programmi raames taotletava toetusega. Seetõttu ei ole kohane ka kohtu viide komisjoni ametniku Paul Webbi poolt PRIA-le antud (mitteametlikule) vastusele. Uurimata ja tuvastamata on jäetud konkurentsiõiguse normide kohaldamiseks vajalikud eeldused ja tingimused. Uurimisprintsiipi on rikkunud nii vastustaja kui halduskohus. Kohus on üllatuslikult kaebajale ette heitnud kasutusvalduse seadmist sigala ½ mõttelisele osale. Kuna vaidlust reguleerivate õigusaktide alusel ei saa asuda seisukohale, et kasutusvalduse leping annab aluse kaebaja avalduse rahuldamata jätmiseks, siis ei ole kasutusvalduse küsimuse sidumine vaidluse lahendamisega õige. Lisaks ei ole käskkirjas viidatud sellele, et avaldus jääb rahuldamata kasutusvalduse lepingu tõttu. Kui PRIA leidis, et kasutuvalduse seadmine on problemaatiline ja selle tulemusena jääb avaldus rahuldamata, pidanuks ta kaebajat sellest haldusmenetluse kestel teavitama ning võimaldama tal oma käitumist (sh esitatud avaldust) muuta. Asjas ei ole tõendeid, et PRIA oleks täitnud HMS § 36 sätestatud selgitamiskohustust ja taganud kaebajale HMS § 40 järgi nõutava ärakuulamisõiguse, sh konkurentsiõiguse ja kasutusvalduse seadmise küsimustes. Kohus on PRIA rikkumised vaikivalt heaks kiitnud.
lg 3 kohaldamise osas on haldusaktid nõuetekohasel viisil motiveerimata ning kaebajal puudub võimalus kaitsta end konkurentsiõiguslikes (sh kaubaturuga seotud) küsimustes. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kohtu seisukoht, et PRIA ei ole rikkunud kaebaja avalduse menetlemisel haldusmenetluse üldpõhimõtteid.
Tegemist on riigipoolse soodustuse andmisega ettevõtjatele ja abi andmine ühele isikute grupile mitmekordses maksimummääras läbi erinevate juriidiliste isikute ei ole õigustatud; 6) OÜ P.P. äriprojekt omab tähtsust, kuna tegemist on kontserniga. OÜ P.P. ja AS E. kui ema- ja tütarettevõtja vahel on tihe seos. OÜ P.P. äriprojektist ja majandusaasta aruandest nähtuvad nii turustuskanalid kui lihatootmise skeem kontsernis, kahe ettevõtja omavaheline seotus läbi tootmistsükli. See on ka üheks tõendiks selle kohta, et nende vahel tegelikult puudub konkurents, mida niikuinii kontserniettevõtjate vahel olla ei saa. Apellant ei maini, millistele tema esitatud tõenditele tähelepanu ei pööratud; 7) kohus ei ole kaebajale "ette heitnud“ kasutusvalduse seadmist sigala mõttelisele osale, vaid seda on arvestatud kaebuse lahendamisel. Kasutusvalduse leping on lubatud, kui seda pole sõlmitud selleks, et lepingu abil viia ennast taotlejale esitatavate nõuetega vastavusse. Arusaamatuks jääb, kuidas oleks vastustaja pidanud kaebajal võimaldama oma käitumist muuta, kui kontsern on otsustanud teha investeeringu just sellele objektile, millele toetust taotleti. Kuna PRIA käsitles taotlejat ühe ettevõtjana, siis oli taotletav toetussumma lisa 1 p 1 või 6 nimetatud tegevuste kohta ületatud. Menetlustähtaegu oli PRIA sunnitud pikendama seoses Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi vastuse viibimisega. Tõendite täiendav kogumine ei tähenda seda, et lõpptulemus oleks taotleja jaoks pidanud olema positiivne. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21. märtsi 2006 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus selles osas on põhjendamatu. Apellatsioonkaebuses on väidetud, et AS E. ja OÜ P.P. samastamine
lg 3 alusel ei ole seaduslik, sest nende organid, varad, kohustused ja tegevus on teineteisest selgelt eristatavad ja tegemist on kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. Struktuuritoetuse seaduse ja Määruse nr 36 eesmärk on siiski taotleja põllumajandusega seotud investeeringute toetamine. Eesti riikliku arengukava aastateks 2004-2006 kohaselt rakendatakse meedet 3.1 Nõukogu määruse nr 1257/1999 alusel, see on riigiabi. Nõukogu määruse nr 1257/1999 art 51 lg 1 kohaselt kohaldatakse liikmesriikide maaelu arengu toetusmeetmetele antava abi suhtes asutamislepingu artikleid 87-89 kui selle jaotises ei ole sätestatud teisiti. Asutamislepingu art 87 lg 1 kohaselt kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega lähtuvalt asutamislepingu art 87 lg 1 riigiabi ei tohi kahjustada või ähvardada kahjustada konkurentsi ning seetõttu on PRIA õigesti lähtunud ettevõtja mõiste sisustamisel
§-st 2. PRIA on õigesti toetunud
lg 3, mille kohaselt võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents. AS R.L. on AS E. emaettevõte ja OÜ P.P. ning OÜ K.S. on AS E. tütarettevõtted. Seega on AS E. ja OÜ P.P. puhul tegemist ettevõtetega
Selleks, et oleks võimalik saada toetusi ühele objektile, mis muidu poleks olnud võimalik, sõlmiti 24. jaanuaril 2005 kasutusvalduse seadmise ja asjaõigusleping. Selle lepingu eesmärgiks on ringkonnakohtu arvates eeldatavalt soov saada kahekordne toetus sama objekti rekonstrueerimiseks ja selle tõttu kokku hoida oma rahalisi vahendeid, mis kuluvad selle objekti täielikuks rekonstrueerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et puudub ka vaidlus selle üle, et mõlemad ettevõtted tegutsevad samal kaubaturul, kuna mõlemad tegelevad sealiha tootmisega. Selle momendi käsitlemata jätmine PRIA otsustes ja halduskohtu otsuses ei ole selline minetus, mis tingiks iseenesest kaasa otsuste tühistamise. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohtul puudus alus viidata komisjoni ametniku P. Webbi poolt antud mitteametlikule vastusele, kuna see on seotud SAPARD-i programmiga. Sisuliselt on tegemist EL poolt antavate analoogiliste toetustega. Seega on halduskohus õigesti toetunud ametniku selgitusele. Ringkonnakohus leiab, et PRIA poolt ei ole rikutud HMS § 40 sätteid. Tegemist on haldusorgani otsusega. HMS § 40 lg 3 p 2 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Pealegi on STS § 22 lg 1 ette nähtud otsuse vaidlustamiseks kord. Ka oli AS E. t informeeritud, et tema taotluse lahendamine oli edasi lükatud ja tal oli õigus ise pöörduda PRIA poole ja selgitada välja, millest on tingitud viivitus ning anda täiendavalt selgitusi ning nõuda enda ärakuulamist. 7 Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et PRIA käskkirjast ei nähtu, et selle andmisel on kaalutud kasutuslepingut. Kuna käskkirjas on kirjas, et taotlused antud meetme raames toetuse saamiseks ühe ja sama sigala eri osade rekonstrueerimiseks on esitanud OÜ P.P. ja AS E. , siis on PRIA sisuliselt vaaginud ka kasutuslepingu olemasolu oma otsuse tegemisel. Kõige eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Olemasolevate tõendite ja asjaolude teisiti tõlgendamisel tekiks olukord, kus emafirma oma tütarfirmade kaudu esitaks taotlused ühe objekti investeeringute finantseerimiseks ja selle kaudu kindlasti saavutaks eelise teiste konkurentide ees. Selline talitlusviis aga ei vasta EL struktuurifondide kasutuselevõtu eesmärkidele. Viivi Tomson Maili Lokk 8 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.