TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-392 Otsuse kuupäev 29.04.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vadim Poslavski kaebus Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 31.12.2009.a käskkirja nr 1-4/1973 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine 09.04.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vadim Poslavski; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 22.06.2009.a käskkirjaga nr 1-4/932 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Vadim Poslavskit kartserisse paigutamisega 5 (viieks) ööpäevaks ning karistuse täitmisele pööramine lükati edasi 6 (kuue) kuulise katseajaga Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.6 nõuete süülise rikkumise eest. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 31.12.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1973 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Vadim Poslavskit noomitusega Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.6 nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 03.12.2009.a Tartu Halduskohtu istungil kandis V.Poslavski teisele kinnipeetavale kuuluvate pikkade varrukatega soojapesu särki ja vangla vormi jopet. 15.01.2010.a esitas V.Poslavski vaide Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 31.12.2009.a käskkirja nr 1-4/1973 peale. 15.02.2010.a. vaideotsusega nr E5 14 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. 16.02.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Vadim Poslavski kaebus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 31.12.2009.a käskkirja nr 1-4/1973 tühistamise nõudes. 08.03.2010.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja selgitab, et ta vaidlustab käesoleva kaebusega Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 31.12.2009.a käskkirja nr 1-4/1973 põhjusel, et sellega pöörati täitmisele 22.06.2009.a käskkirjaga nr 1-4/932 tingimisi määratud 5-ööpäevane kartserikaristus. Kaebaja ei ole nõus 31.12.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1973 ning talle määratud distsiplinaarkaristusega, kuna ta leiab, et see on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne, samuti ei vasta see ilmselgelt oma eesmärkidele, ehk vangistusseaduse (VangS) § 6 lõikele
- Kaebaja selgitab, et vaidlustatava käskkirja andmise asjaolud olid järgmised. 2.detsembril 2009.a toimus kaebajal Tartu kohtumajas halduskohtu istung asjas nr 3-09-
- Kohtuistung kestis 2 päeva, sest esimesel päeval ei saanud vastustaja Tartu Vangla esitada kohtule vajalikke tõendeid oma positsiooni kinnituseks. Kaebaja selgitab, et kohtuistungil arutati sooja aluspesu kriteeriume puudutavat küsimust, ehk seda kas see ettekujutus vastab vastustaja omale ja vastab kaebaja pesu kriteeriumitele, mida vangla keeldus kaebajale välja andmast. Vastustaja viitas sellele, et kaebajale kuuluv ja laos olev pesu ei vasta oma otstarbele. Kaebaja märgib, et kohus tegi 02.12.2009.a toimunud kohtuistungil ettepaneku anda võrdluseks ja tuvastamiseks soe pesu, mida vangla lubab kinnipeetavatel kanda ja mis on vastustaja arvates klassikaline soe aluspesu. Vastustaja selgitas, et tal pole sellist „võrdlusmaterjali“ ja ta ei saa kohtule midagi võrdlemiseks esitada. Istung lükati edasi järgmisele päevale, s.o. 3.detsember 2009 eesmärgiga esitada kohtule laos olevad kaebaja asjad, mida vangla ei pea soojaks aluspesuks, et kohus saaks anda omapoolse hinnangu. Kaebaja märgib, et peale 2.detsembril 2009.a toimunud kohtuistungit viidi kaebaja tagasi Tartu Vanglasse umbes kella 17.00 ajal ja samal õhtul kell 18.00 läks kaebaja jalutama. Kaebaja selgitab, et sellel päeval sadas väljas vihma, mida on võimalik ka kontrollida ning kaebaja vatijope sai väljasoldud tunni jooksul läbimärjaks. Kaebuse kohaselt tuli järgmisel päeval, s.o 3.detsembril 2009 konvoi kell 7.30 hommikul kaebajale järele, sest kohtusse etapeerimiseks viiakse kinnipeetavad ära varahommikul, peale hommikusööki, aga kindlasti enne loendust. Kaebaja selgitab, et hommikuks ei olnud tema vatijope veel ära kuivanud ja ta oli sunnitud kohtusse sõitmiseks küsima vatijopet teiselt kinnipeetavalt. Kuna vanglaametnik kontaktisik E.Rubel polnud selleks ajaks, kell 7.00-7.30 veel tööle tulnud ja teda polnud oma kabinetis, polnud kaebajal muud valikut, kui ilma administratsiooni teavitamata ja tema heakskiiduta kasutada võõraid asju. Samuti polnud kaebajal õigust keelduda kohtusse sõitmast. Kuna vastustaja ei saanud kohtule esitada lubatud sooja pesu komplekti, siis kaebaja küsis teiselt kinnipeetavalt, et kohtu tööd kergendada ja kasutades õigust, et kaebaja võib esitada kohtule tõendeid, sooja pesu komplekti ülemise osa, s.t. pikkade käistega maika, et esitada see 3.detsembril 2009 kohtus võrdlemiseks kaebaja pesuga. Kaebaja selgitab, et ka selles olukorras ei saanud ta kedagi administratsiooniametnikest, s.t. kontaktisikut hoiatada või neilt luba küsida ametnikekontaktisikute puudumise tõttu, kuna oli väga varajane kellaaeg, kui kaebaja kohtusse etapeeriti. Kaebaja märgib, et peale seda, kui kohus lahkus 03.12.2009.a toimunud kohtuistungil saalist, küsis vastustaja esindaja kaebaja käest, kelle käest ta sai sooja pesu komplekti maika. Kaebaja vastas, et see inimene soovis, et kaebaja ta nime ei nimetaks, sest kartis, et vangla administratsioon hakkab teda jälitama. Siis ütles vastustaja esindaja kaebajale, et ta saab niikuinii teada, kes see inimene on ja kaebaja veel kahetseb seda. 2 Kaebaja leiab, et juristil isiklikult polnud õigust tema kohta raportit kirjutada, vaid oleks pidanud sellest teatama vangla vastuvõtuosakonna ametnikele. Edasi sai vastustaja esindaja teada, et kaebajal on katseajaga tingimuslik karistus, katseaeg oleks pidanud lõppema 21.detsemberil 2009.a. Kaebaja usub, et vastustaja esindaja maksis kaebajale teadlikult suurest vihast kätte, et tema kui vangla esindaja kohtumenetluse asjas 3-09-1792 kaotas, juhindudes ehtnaiselikult emotsioonidest ja tema isiklikust suhtumisest kaebajasse. Kaebaja leiab, et selle distsiplinaarmenetluse otsuse tegemisel ei arvestanud vangla administratsioon asjaoludega ja suhtus otsuse tegemisse ebamõistlikult, ilma mõistmata, ei järginud võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse printsiipi, mis ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §107 lõikele
- Kaebaja märgib, et lähtuvalt tema poolt kaebuses esitatud asjaolude tähtsusest, samuti, arvestades seda, et ta oli sunnitud tegema toimingu, millele järgnes Tartu Vangla kodukorra ebaoluline rikkumine, kuid selle rikkumisega ei kaasnenud mingit tahtlikku, tõsiste tagajärgedega kahju. Arvestades seda, et kaebaja tegevus, kui ta esitas kohtule tõendiks sooja pesu komplekti ülemise osa, millega ta kergendas kohtu tööd, ei olnud vastuolus nende õigustega, mis kaebajale olid kohtu poolt antud, ja sellega järgiti seadust. 09.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et oli kõnealusel ajal E hoone 4 sektsioonis kambris
- Uksed avatakse esimest korda hommikul umbes kell 6.00, pannakse kinni ainult toidu jagamise hetkeks. Hiljem avatakse pärast hommikusööki. Kaebaja selgitas, et kuna kuivatuskapis, mis asub sektoris, ei olnud vaba kohta, siis pani kaebaja oma jope kuivatuskapi peale kuivama. Õhtusel loendusel kaebaja oma probleemist valvurile ei rääkinud, et jope on märg ja et ta annaks kaebajale kuiva jope, kuna kaebaja ei pidanud seda vajalikuks. Kaebaja lootis, et jope kuivab hommikuks ära. Hommikusöök oli 6.30 ja kohe pärast seda kaebaja viidi ära. Hommikusest loendusest, mis toimus kell 8.00 kaebaja osa ei võtnud. Hommikul suhtles kaebaja toidujagajaga ja see oli kinnipeetav. Toidujagamist valvas valvur. Kaebaja pöördus valvuri poole, öeldes, et tal on jope endiselt märg, aga valvur ütles, et see ei ole tema pädevuses ja ta ei saa kaebajat aidata. Valvur ütles, et kaebaja peaks inspektor-kontaktisiku poole pöörduma. Kaebaja selgitas, et ta etapeeriti Tartu Vanglast kohtumajja
- dets. 2009 kell 9.
- Vatijope oli vist kinnipeetav Veeberi oma, kes on kaebaja sektsiooni kinnipeetav, aga kõrval asuvast kambrist. Kui valvur tuli
- dets. hommikul kaebajale järele, siis kaebaja küsis Veeberi käest jopet ja kohe pärast istungit pidi ta selle tagasi andma. Oma jope andis Veeber kaebajale vabatahtlikult, sest tol momendil ta ei töötanud ja ta ei vajanud jopet ning tal ei olnud vaja ka kusagile minna. Pikkade varrukatega soe aluspesu oli samuti kinnipeetava Veeberi oma, mille kaebaja võttis Veeberi käest samuti hommikul. Kaebaja selgitas situatsiooni, et pärast kohtuistungit toob kohe tagasi ja peseb puhtaks. Võõras aluspesu oli kaebajal vaja selga panna võrdluseks. Seoses sellega, et kaebajal endal ei olnud samasugust särki, võttis kaebaja teise kinnipeetava oma, selleks, et kohtus võrrelda, et laost toodud pesu ja see, mis kaebajal seljas, oli täiesti ühesugused esemed. Kaebaja selgitas, et kui talle tuldi järgi, siis tal ei olnud aega kirjutada, et jope on märg. Valvur ei tule sisse. Valvur, kes tuleb sektsiooni kinnipeetavale järele, et viia kinnipeetav etapeerimiskambrisse, seisab sektsiooni trellide taga ja sealt küsib, kas oled valmis või mitte. Siis pani kaebaja ennast riidesse ja läks selle valvuri juurde. Kaebaja koputas kontaktisiku uksele just selleks, et talle ütelda, et kaebajal on võõrad asjad, kuid inspektor-kontaktisikut veel kohal ei olnud ja uks oli kinni. Seetõttu ei saanud kaebaja sellest kirjalikult teatada, vaid ta teatas suuliselt. Kaebaja sooritas mittesüülise teo, eesmärgid olid olemas. Kaebaja ei tunnista oma süüd, sest eesmärk oli põhjendatud, tal oli vaja viibida kohtus. Karistuse valikul peab hindama situatsiooni. Kaebaja teadis, et võõraste asjade kasutamisega rikkus ta Tartu 3 Vangla kodukorda, kuid selles olukorras oli rikkumine õigustatud, kuid ei olnud kavatsetud süüliseks. Kaebaja ei üritanud inimeselt asju ära võtta ning seetõttu oli kaebaja arvates karistus määratud ebaproportsionaalselt. Antud situatsiooni arvestades, arvab kaebaja, et otsus oleks pidanud piirduma maksimaalselt vestlusega. Kaebajal oli mõjuv põhjus, kuna tema riided ei olnud ära kuivanud ja sel ajal oli veel seagripp ka ja kaebaja ei tahtnud haigestuda. Kaebaja selgitas, et distsiplinaarmenetlus algas mõni aeg hiljem, umbes nädala või kahe pärast. Inspektor-kontaktisik Ruubel püüdis siis kaebajat veenda selles, et 6.30 hommikul oli ta töö juures, et kaebaja oleks võinud tema poole pöörduda, selgitada talle situatsiooni ja küsida tema käest luba aga see ei olnud tõsi. Kõik oli juba varakult planeeritud ja kaebaja karistamise küsimus oli juba otsustatud. Lähtuvalt eeltoodust palub V.Poslavski tühistada Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 31.12.2009.a käskkiri nr 1-4/
- VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Vadim Poslavski kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 31.12.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1973 määrati Vadim Poslavskile distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.6 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Vadim Poslavski distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et ta laenas 03.12.2009.a Tartu Halduskohtusse istungile minekuks teisele kinnipeetavale kuuluva sooja pesu ja võttis ajutiselt kasutamiseks teisele kinnipeetavale kuuluva vormijope, mis Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.6 kohaselt on kinnipeetavale keelatud. 15.02.2010.a Tartu Vangla direktori vaideotsusega nr E5 15 jäeti V.Poslavski vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt pani V.Poslavski distsiplinaarsüüteo toime teadlikult, tal oli võimalus paluda vanglaametnikelt endale kuiva jopet kohtuistungile minekuks ning kui V.Posalvaksi vajas kohtuistungi jaoks asitõendeid, mida tal endal ei ole, pidi ta sellest kohut teavitama ning kohus oleks vajadusel kohustanud neid vanglat esitama. Vastustaja leiab, et kaebajale karistuse määramisel on arvestatud tema selgitusi, miks ta distsiplinaarsüüteo toime pani ja kaebajale määrati kõige kergem distsiplinaarkaristuse liik noomitus. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud selgituste ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta soovib vastustaja märkida järgmist. Kaebaja väidab, et kuna haldusaja nr 3-09-1792 raames 02.12.09.a toimunud kohtuistungil lükati asja arutamine edasi põhjusel, et vastustaja ei saanud esitada kohtule vanglas lubatava sooja pesu näidist. Vastustaja märgib, et see väide ei vasta tõele ning seda saab kohtuistungi protokollist järele vaadata. Asja arutamises tehti vaheaeg põhjusel, et vastustaja tooks kohtule esitamiseks kaebaja riided, mille kandmiseks loa andmise üle vaidlus halduskohtus käis ja vastustaja ei ole väitnud, et ta ei saa esitada kohtule vanglas lubatava sooja pesu näidist. Kaebaja väidab, et peale 03.12.2009.a toimunud kohtuistungit ähvardas Tartu Vangla esindaja jurist Marju Altsaar, et kui kaebaja ei avalda, kelle käest kaebaja istungile kaasa võetud riideesemed sai, siis ta veel kahetseb seda. Kaebaja arvates käitus vastustaja esindaja selliselt isiklikust vihast ja ehtnaiselikust emotsioonist kaebaja vastu, kuna vangla kohtuprotsessi kaotas. Vastustaja märgib, et nimetatud väide ei vasta tõele. Kuna vastustaja esindaja on vangla teenistuja, ta on teadlik sellest, et kinnipeetavatel on keelatud üksteise asju laenata ja kasutada, siis teostas ta kaebajat küsitledes oma teenistusülesannetest tulenevat kohustust ning püüdis välja 4 selgitada, kas kaebajal on olemas luba teises kinnipeetava riiete kandmiseks. Kuna kaebaja ei avaldanud, kelle riideid ta kannab ning kas tal selleks ka vastav luba on, oli jurist Marju Altsaar vangistusseaduse § 133 tulenevalt kohustatud sellest vangla direktorit teavitama. Pealegi vajas selgitamist, kas kaebaja on teisele kinnipeetavale kuuluvad asjad ainult laenanud või omandanud, kuna arvestades, et kaebaja juurest on ka varasemalt ära võetud asju ja esemeid, mis ei kuulu talle, oli see kahtlus põhjendatud. Täiesti arusaamatu on kaebaja väide, et vastustaja esindaja lähtus peale 03.12.2009.a kohtuistungit emotsioonist, mille põhjustas kohtuprotsessi kaotamine, kuna kohtuotsus kuulutati välja alles 22.12.2009.a. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et kuna teda toodi 03.12.09.a hommikul nii vara vanglast ära, ei olnud temal võimalik vanglaametnikke teavitada sellest, et ta läheb kohtuistungile teise kinnipeetava jope ning sooja pesu särgiga. Esiteks on väide vale juba seetõttu, et politsei konvoi ei võta kinnipeetavat kambrist välja, seda teeb vanglaametnik, kes saadab kinnipeetava vastuvõtuosakonda ning annab seal üle politsei konvoile. Teiseks väitis kaebaja oma distsiplinaarmenetluse käigus 18.12.2009.a antud seletuskirjas, et jope ja sooja pesu särgi andis temale kinnipeetav A.Veeber. Kinnipeetav Andres Veeber vabanes vanglast 11.12.2009.a. Kuupäevadel 02.12-03.12.2009.a viibis A.Veeber eelvangistushoone 4 osakonnas kambris nr
- Kaebaja viibis sama osakonna kambris nr
- Seega, kuna kaebaja väitis, et isegi vanglaametnikke ei olnud veel tööle tulnud, keda teavitada teisele kinnipeetavale kuuluvate asjade kandmisest, siis ei saanud kaebaja neid asju ka hommikul teises kambris viibivalt kinnipeetavalt laenata, sest kinnipeetavad viibisid veel lukustatud kambrites ning pidid seda teadlikult tegema juba eelmine päev. Kuna kaebaja 03.12.09.a hommikul ei saanud teiselt kinnipeetavalt jopet laenata, siis jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas sai ta 02.12.09.a teada, et tema enda jope järgmiseks hommikuks ära ei kuiva, kambris on radiaator, millel saab jopet kuivatada. Seega tegutses kaebaja teadlikult teise kinnipeetava asju võttes juba 02.12.2009.a, millal oli temal võimalus vanglaametnikelt vastav luba taotleda ning kaebaja valetab ning eksitab kohut esitades otsitud põhjendusi eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Vastustaja on seisukohal, et olenemata kaebaja poolt esitatud põhjendustest ning motiividest, miks ta teisele kinnipeetavale kuuluvaid asju laenas ja kandis, peab ka kaebaja järgima menetlusnõudeid ning toimima vastavalt õigusaktides kehtestatule. Kaebajal oli võimalus 02.12.2009.a kohtuistungil esitada oma menetluslikud taotlused s.h ka tõendite kohta käivad, mida aga kaebaja ei teinud. Kaebajal ei olnud õigust ainult enda isiklikest huvidest lähtuvalt toimida. Ta pidi arvestama sellega, et kaitstes oma õigusi seab ta ohtu kellegi teise õigused. Samal ajal kui tema viibib teise kinnipeetava asjadega kohtus, oleks võinud toimuda selle kinnipeetava juures, kelle asju ta laenas, läbiotsimine ning tuvastades, et kinnipeetava isiklike asjade hulgast on esemeid puudu või et kinnipeetaval ei ole temale vangla poolt väljastatud jopet, võis see teisele kinnipeetavale kaasa tuua distsiplinaarkorras karistamise. Samuti ei võinud kaebaja teada kaua temal 03.12.2009.a kohtuistungil aega läheb ning teine kinnipeetav võis jääda jalutuskäiguta, milleks tal õigus oli ja mis võis toimuda kaebaja vanglast äraoleku ajal. Seega ohustas kaebaja käitumine lisaks enda poolt toime pandud distsiplinaarsüüteole ka teist kinnipeetavat. 09.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja täiendavalt, et on arusaamatu, kuidas hommikul nii varajasel kellaajal, kui ei olnud veel vanglaametnikke tööl, said olla sektoris kõik uksed avatud, kõik said vabalt käia nagu tahavad, et kuidas siis teise kinnipeetava jope ja kinnipeetava sooja aluspesu saamine hommikusel ajal toimus. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil täiendavalt, et inspektor-kontaktisikute tööpäevad on graafikute järgi. Poslavskil 5 oli igal juhul võimalus teatada, et tal on võõrad riided ja asjad ka vastuvõturuumis, kus nende läbiotsimine teostatakse. See konkreetne vangla ametnik, kes talle järgi tuli ei pidanud teadma, mis kaebajale kuulub või mitte ja see ei ole tema ülesanne. Tema ülesanne oli kaebaja saata ühest kohast teise kohta. Hetkel ei ole tõestatud, et kuivatuskapi peal kuivanud kaebaja jope ei kuivanud ära. Kaebajal oli võimalus hommikul vastuvõtus rääkida sellest, et tal on võõrad asjad või et tal on märg jope. Praegusel juhul on kinnipeetava sõna selle vastu, mida vastustaja ütleb. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei küsinud ja ta ei teavitanud kedagi oma probleemist ja võõraste asjade omamisest. Kaebaja on märkinud, et kui ta minema viidi, siis oli nii varajane hommik, et tal ei olnud kellelegi võimalik midagi öelda. Vastustaja selgitas, et konvoi, kes toob kinnipeetava kohtusse ei lähe kinnipeetavale kambrisse järele. Kambrist võtab kinnipeetava välja vanglaametnik ja viib ta alla vastuvõtuosakonda, kus antakse kinnipeetav konvoile üle. Sellest, et kaebaja valvurit teavitas, ei ole kaebaja varem midagi rääkinud, seda ütleb kaebaja praegu, et ta vanglaametnikule rääkis oma probleemist. Teise kinnipeetava jope kasutamise rikkumise eesmärk oli tuua jope istungile. Kaebaja tuli istungile teise jopega, mitte sellepärast, et tema vatijope oli märg, vaid tahtis tõestada, et vangla vormiriietus on õhuke. Kaebajale oli väljastatud vatijope, mis väidete kohaselt sai märjaks eelmisel õhul. Seega kaebaja tuli istungile sellise vormijopega, nagu oli kõigil teistel, mille väljanägemist ja ilmastikutingimustele vastavust tahtis kohtule esitada. See on vastustaja esindaja versioon toimunust. Vastustajale jääb täiesti arusaamatuks kaebaja viide sellele, et vastustaja esindaja oli teadlik sellest, et kaebajal on katseajaga karistus all ja et ettekanne oli koostatud sihilikult, eesmärgiga, selleks, et kaebaja karistust täitmisele pööratakse. Peale selle on vastustaja üllatunud, ka sellest väitest, et vastustaja esindaja ähvardas kaebajat kohtuistungil. Sellist kaebaja väidet on kohtul võimalik kontrollida, kui suudetakse tuvastada sellel päeval kaebajaga kohtuistungil viibinud konvoi, kes võiksid vastustaja seisukohta kinnitada, et kaebaja ähvardamist ei ole toimunud. Nii nagu kaebaja väitis, oli õues külm ning ta võttis ära teiselt kinnipeetavalt nii sooja aluspesu, kui ka kuiva jope. Juhul, kui oleks sellel kinnipeetaval tekkinud vajadus vangla territooriumil liikuda, minna näiteks kasvõi vastuvõttu, siis seda kinnipeetav poleks teha saanud. Selliselt pani kaebaja ohtu teise kinnipeetava, tekitades olukorra, kus kaebajale esemeid laenanud kinnipeetav oleks võinud saada väga kergesti distsiplinaarkorras karistada. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et VangS § 63 ütleb, et käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade alusel võib süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla kodukorrakohaselt on kinnipeetavatele keelatud laenata ja kasutada teisele kinnipeetavale kuuluvaid esemeid. Selle keelu mõte on, et ei tekiks ebaseaduslikult esemete omandamisi, et mõni kinnipeetav ei jääks ilma enda varast ja ei omandataks teiste asju. Tegu on toime pandud ja kaebaja on seda tunnistanud. Kaebaja leiab, et tema karistus on liiga range. Vastustaja selgitas, et tavaliselt karistatakse sellise teo eest palju rangemini, kuna see on raske distsipliini rikkumine. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et antud juhul määratud karistus ehk noomitus ei ole range. Noomitus on distsiplinaarkaristustest kõige kergem, arvestades seejuures ka kaebaja seisukohti ja väiteid. Vastustaja jääb enda arvamuse juurde, et karistus on olnud õiguspärane, vajalik, eesmärgipärane ja proportsionaalne. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta V.Poslavski kaebus rahuldamata. 6 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja ei eita seda, et ta võttis jope ja sooja pesu ülemise osas kinnipeetav Andres Veeberilt ja käis sellega kohtuistungil. Ta selgitab oma käitumist sellega, et eelmisel päeval sai jalutades temale antud vangla jope märjaks ja see ei kuivanud hommikuks ära ja ta ei saanud minna märjas jopes kohtuistungile. Pesu ülemise osa võttis kaebaja selleks, et näidata ja võrrelda kohtus ja tõestada, et laost toodud tema seljas olev pesu on sarnane ja analoogne ja seega vangla keeldumine lubada laost talle oma pesu kambrisse, on seadusevastane. (Vangla keeldus kaebajale laost pesu andmast motiivil, et see ei ole pesu, vaid üleriie). Kohus leiab, et kaebaja käitumine ülalnimetatud motiivil ei tee olematuks tema rikkumist, kuid karistamise valikul peaks olema arvestatav. Tartu Vangla kodukorra p.7.1.1 kohaselt kinni peetav isik on kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorra ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla Kodukord p.7.2.6 kohaselt kinni peetaval isikul on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot või magnetofoni). Kaebaja ei eita, et ta oli teadlik nende kodukorra punktide sisust, kuid ta leiab, et tema rikkumine on vabandatav, sest tema eesmärk oli esitada kohtus võrdlusmaterjali õige otsuse tegemiseks pesu näol. Jope kohta tal ei olnud võimalust ette teatada vanglaametnikke, et tema jope on märg ja kaebaja seletas, et tal teist võimalust ei olnud olemaks õiguskuulelik. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega. Toimiku 3-09-1792 kohtuistungi protokollist on näha, et kaebaja omal initsiatiivil ja äranägemisel pani selga kambrikaaslase pesu selleks, et seda demonstreerida kohtus. Kaebajal oli võimalus seda sama võrdlust teha kohtule õigeaegse taotluse esitamise teel ja kohtu kaudu. Kohus ei ole teinud kohustuseks kaebajale pesu demonstreerimist kohtus ja kohtu arvates ei olnud vajadust selleks. Kaebaja pani omal riskil selga kambrikaaslase pesu ning demonstreeris seda kohtus, kohus fikseeris seda protokollis, kuid see ei tähenda, et on õigustatud kaebaja poolt õigusaktide ignoreerimine. Kaebajal oli võimalus 02.12.2009.a kohtuistungil esitada oma menetluslikud taotlused tõendite kohta, kuid ta ei teinud seda. Asja 3-09-1792 raames kaebaja mitte ühtegi korda ei ole teatanud, et ta tuli kohtusse kambrikaaslase vangla jopega seoses sellega, et tema jope oli märg. Kohtuistungil saalis kaebajad ei käi vangla jopega, see jääb kohtumaja I korruse ruumi, kuhu kinnipeetavad vanglast etapeeritakse. Seega jääb arusaamatuks, mis eesmärgiga kaebaja tõi kohtuistungile kambrikaaslase vangla jope, mis on välisriietus. Kohus järeldab, et kaebaja tõi kohtuistungile kambrikaaslase vangla jope demonstreerimaks, kui õhuke ta on, sest ta kaebas täiendavate soojade riiete mitteandmise peale. Kaebajale oli väljastatud vatijope ja kaebaja versiooni järgi vatijope sai märjaks ja seega oli põhjus seda kohtusse mitte tuua. Kohus selles osas kaldub vastustaja seisukohale. 7 Kohus leiab, et ei ole tõenäoline see, et kaebajal puudus võimalus teavitada vanglaametnikke, et tal on märg vangla jope selleks, et nad leiaks võimalust kaebajat kohtusse etapeerimiseks kuivas jopes. Kambrist võtab kinnipeetava välja vanglaametnik ja viib ta alla vastuvõtuosakonda ja selle aja jooksul, kui saatja ei saa lahendada kinnipeetava probleemi, teeb seda vangla korrapidaja, kes on ööpäevaringselt tööl. Seega kaebaja püüab viia eksitusse kohut selleks, et õigustada oma rikkumist. Kohus leiab, et mitte ükski kaebaja väide ei tee tema distsipliinirikkumist olematuks. Vastustaja määras distsipliinirikkumise eest noomituse, s.o kõige kergema karistuse. Kohus leiab, et see karistus on õiguspärane, eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohus ei nõustu kaebajaga, et see karistus on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne ja et see ei vasta ilmselgelt oma eesmärkidele. See, et kaebajal oli enne seda karistust määratud karistus katseajaga ja vaidlustatava karistuse pärast see viidi täitmisele, ei oma tähtsust käesolevas asjas. Kaebaja oli teadlik, et temale on määratud karistus 6-kuulise katseajaga ja ta pidi olema eriti ettevaatlik oma käitumise osas. Kohus ei leia, et Tartu Vangla jurist Marju Altsaar’e toiming, et ta teatas Tartu Vangla direktorile kaebaja rikkumisest, millest sai teada väljaspool vanglat ehk kohtuistungil, on vastuolus VangS §-ga
- Ülaltoodu aluse ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus jätab kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 8