TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-261 Otsuse kuupäev 31. mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Karksi-Nuia Soojus OÜ kaebus Karksi Vallavalitsuse t

§ 32on kohaldatav ainult vaidluse korral .

Antud juhul ei ole vaidemenetlust soojatootja ja vastustaja vahel, seega viide § 32 on alusetu. Kohaliku omavalitsuse töötajad peavad omama küllaldast ettevalimistust, et võtta seisukoht esitatud avalduse osas ilma konkurentsiameti abita. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse töötaja peab vajalikuks konsulteerida teiste vastava ala spetsialistidega, siis see peaks jääma seadusega määratud menetlustähtaja piiridesse ja konsulteerimine ei anna õiguslikku alust menetlustähtaja pikendamiseks. Vastustaja vastuväited

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et raske on ette kujutada lihtsamat ja vähem töömahukat kooskõlastusmenetlust, kui Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud. Karksi-Nuia 2 Soojus OÜ on
2. oktoobrist
3. a alates esitanud kohalikule omavalitsusele neli erinevat taotlust piirhinna kooskõlastamiseks, kus on muutnud hinnakomponente, kuid ei ole esitanud vallavalitsusele argumenteeritud põhjendusi hinna muutmise kohta. Karksi Vallavalitsus lähtus Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud piirhinna kooskõlastamise menetlemisel võrreldavatest andmetest, mida esitas AS Textuur soojuse piirhinna 906,12 kr/MWh kooskõlastamiseks, kes senini on tegelenud soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga KarksiNuia kaugküttepiirkonnas ning kes müüb jätkuvalt tarbijatele soojust kehtiva piirhinnaga 750 kr/MWh.
4. Ekslik on ka kaebaja seisukoht, et

-i § 32 on kohaldatav ainult vaidemenetluse korral soojatootja ja vastustaja vahel.

§ 32

lg 1 sätestab, et seaduse §-st 5 ja § 9 lõikest 3 tulenevate vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud soojusettevõtja või kohaliku omavalitsuse pädeva organi vastavasisulise taotluse alusel esitama asjas oma põhjendatud arvamuse. Kaebaja ei ole esitanud kohalikule omavalitsusele taotlust, et haldusorgan kontrolliks

1. detsembril
2. a haldusakti nr 552, millega vallavalitsus jättis Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt
3. oktoobril
4. a taotletud soojuse piirhinna 843,24 kr/MWh eest ja
5. detsembril
6. a täiendatud soojuse piirhinna 863,61 kr/MWh kooskõlastamata, õiguspärasust ja otstarbekust. Samas esitas kaebaja 3 päeva hiljem
7. detsembril
8. a uue taotluse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks, kus on korrigeerinud ainult kahte Karksi Vallavalitsuse poolt piirhinna kooskõlastamata jätmisel puudustena väljatoodud kümnest punktist. Samuti ei ole toodud vastulauseid ega selgitusi Karksi Vallavalitsuse poolt väljatoodud puuduste kohta. Vastustaja arvates on seadusandja näinud sellise olukorra lahendamiseks vastava regulatsiooni, mis annab kohaliku omavalitsuse pädevale organile õiguse pöörduda Konkurentsiameti poole.
9. Ebaõige on ka kaebaja seisukoht, et vastustaja on põhjendamatult korduvalt pikendanud kaebuse esitaja avalduse läbivaatamise tähtaegu, lükates sellega põhjendamatult kooskõlastuse andmise edasi. Karksi Vallavalitsus on soojuse piirhinna kooskõlastamise menetlemisel nõudnud soojusettevõtjalt erinevaid andmeid ja dokumente, et Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas oleks soojuse piirhind kujundatud selliselt, et oleks tagatud kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ja läbipaistvuse põhimõtetele ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus. Soojusettevõtja tegevus piirhinna kooskõlastamise menetluses on olnud vastuoluline ja mitte usaldusväärne, väga lühikese perioodi jooksul on kaebaja esitanud erinevaid dokumente, sõlminud uusi lepinguid muutnud ja lõpetanud neid, põhjendamata oma tegevust.
10. Ebaõige on kaebaja hinnang, et vastustaja poolt kooskõlastuse tähtaja õigusvastane pikendamine tekitab kaebuse esitajale varalist kahju. Karksi Vallavalitsusele esitatud dokumentide alusel toodab, jaotab ja müüb soojust kaugküttepiirkonnas Karksi-Nuia Soojus OÜ, kuid tarbitud soojusenergia eest esitas arved tarbijatele
11. a detsembri ja
12. a jaanuari kuu eest AS Textuur. Vastavalt
13. novembril
14. a ASi Textuur ja Karksi-Nuia Soojus OÜ vahel sõlmitud lepingule on Karksi Vallavalitsusi esitanud Karksi-Nuia Soojus OÜle arveid kulude kohta, mida ettevõte on teinud soojuse jaotamisel.
15. Haldusmenetluse läbiviimisel lähtus kohalik omavalitsuse organ HMS § 5 lg 2 ja lg 4 põhimõtetest, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Peale
16. detsembril
17. a soojuse piirhinna mittekooskõlastamist esitas ettevõtja vaidlustamata eelnevat otsust, sisuliselt samade andmetega uue soojuse piirhinna taotluse
18. detsembril 3
19. a. Tegemist on neljanda soojuse piirhinna taotlusega, sealhulgas ei ole neist ühtegi kooskõlastatud viimase nelja kuu jooksul. Karksi Vallavalitsus leidis, et antud situatsioonis, kus ettevõtja ei arvesta ega selgita eitavas korralduses väljatoodud puudustega, on vallavalitsusele vajalik ekspertarvamus soojuse piirhinna kohta. Kokkuvõttes on Karksi Vallavalitsus arvamusel, et vallavalitsus on toiminud seaduslikult, kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
20. Karksi-Nuia Soojus OÜ taotles 01.veebruaril 2010 esitatud kaebuses Karksi Vallavalitsuse 11.jaanuari 2010 korralduse nr 12 tühistamist. Juhul kui kohus leiab, et 11.jaanuari 2010 korraldus nr 12 ei ole haldusakt, palus kaebaja tunnistada Karksi Vallavalitsuse tegevus (tegevusetus), mis seisneb Karksi-Nuia Soojuse OÜ poolt müüdava soojuse piirhinna kooskõlastusotsuse mittevastuvõtmises 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest, õigusvastaseks tunnistamist. Kohus märkis 9.veebruari 2010 määruses, et vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda, vaid menetlustoiminguga. Kohus leidis määruses samuti, et vaidlustatud menetlustoiming on antud asjas iseseisvalt vaidlustatav sõltumata menetluse lõpptulemusest. 9.märtsi 2010 määrusega võttis kohus menetlusse Karksi-Nuia Soojus OÜ kaebuse Karksi Vallavalitsuse tegevuse (tegevusetuse) õigusvastaseks tunnistamise nõudes.
21. Vaidluse all antud asjas on küsimus, kas vallavalitsus pidi müüdava soojuse piirhinna kooskõlastusotsuse vastu võtma 30 päeva jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest või oli vallavalitsusel õigus 30 päevalist menetluse tähtaega pikendada vastavalt vallavalitsuse 11.01.2010 korraldusele nr
22. Kaebuse esitaja põhjendustest järeldub, et vallavalitsuse tegevusetuse all ei mõelda tegevusetust selle sõna otseses tähenduses, vaid seda, et vastustaja ei võtnud kooskõlastuse kohta otsust vastu seadusega määratud 30 päeva jooksul. 13.

§ 9

lõikes 1 välja toodud juhtudel tuleb soojatootjal kooskõlastada müüdava soojuse piirhind Konkurentsiametiga. Kuna Karksi-Nuia Soojus OÜ ei ole soojatootja, kes vastaks

§ 9

lõikes 1 toodud tingimustele, toimub tema poolt müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamine kohaliku omavalitsus organi, antud juhul Karksi Vallavalitsuse poolt, nagu näeb ette

§ 9lg 3.

Sama sätte kohaselt on piirhinna kooskõlastamisel kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis on konkurentsiametil. Vallavalitsuse suhtes kohaldub ka

§ 9

lg 5, mille kohaselt teeb konkurentsiamet, seega ka vallavalitsus, piirhindade kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale. Vallavalitsuse 11.01.2010 korraldusest ei nähtu, et tähtaja pikendamine oleks toimunud just seetõttu, et tegemist oli eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisega, vaid asjaoluga, et vallavalitsus on pöördunud arvamuse saamiseks Konkurentsiameti poole, kes ei olnud aga selleks ajaks oma arvamust esitanud. Tulenevalt korraldusest ja vallavalitsuse esindaja seletusest, tingiski tähtaja pikendamise olukord, kus vallavalitsusel ei olnud võimalik oma otsust teha 30 päeva jooksul, arvates hinnataotluse esitamisest. 4 14. Kohus on seisukohal, et

§ 9

lg 5 kohaldub olukorras, kus valla- või linnavalitsus teeb piirhinna kooskõlastamise otsuse ilma Konkurentsiametisse pöördumata. Sel juhul tuleb otsus teha 30 päeva jooksul, eriti keeruka ja töömahuka taotluse puhul saab linna- ja vallavalitsus ise menetluse tähtaega pikendada, teatades sellest taotluse esitajale. Konkurentsiameti arvamuse saamist reguleerib

§ 32, mitte § 9.

Konkurentsiameti poole arvamuse saamiseks on soojusettevõtjal või kohaliku omavalitsuse organil õigus

§ 32

lg 1 kohaselt pöörduda juhul, kui on tekkinud vaidlus

§ 5

ja § 9 lõikest 3 tulenevalt.

§ 32lg 2 kohaselt esitab Konkurentsiamet kirjaliku arvamuse 30 päeva jooksul.

Seejuures ei ole seaduses märgitud, millest alates 30 päevaline tähtaeg

§ 32lg 2 puhul arvestamisele tuleb.

Kuid arvestades

§ 9

lõikes 5 sätestatud regulatsiooni, on loogiline, et ka Konkurentsiameti arvamus peaks olema esitatud 30 päeva jooksul, arvates taotlust läbivaatavale organile, ehk Konkurentsiametile taotluse esitamisest. Seega olukorras, kui soojusettevõtja või kohalik omavalitsus on pöördunud Konkurentsiametisse arvamuse saamiseks, ei kohaldu

§ 9lõikes 5 märgitud 30 päevaline menetlemise tähtaeg.

Mõistetav on, et kohalikul omavalitsuse organil ei ole võimalik Konkurentsiametisse pöördumisel otsust teha 30 päeva jooksul, arvates soojatootja taotluse esitamisest, kuna Konkurentsiametil endal on õigus arvamust esitada 30 päeva jooksul arvates temale taotluse esitamisest. Lisaks on Konkurentsiametil õigus pikendada arvamuse andmiseks ettenähtud tähtaega. 15. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuse esitaja ja vastustaja vahel oli piirhinna kooskõlastamises sisuliselt tekkinud vaidlus, mis andis aluse taotluse esitamiseks Konkurentsiametisse arvamuse saamiseks. Vallavalitsus jättis 14.detsembri 2009 korraldusega nr 552 rahuldamata kaebuse esitaja taotluse, tuues välja 10 põhjendust, miks vallavalitsus piirhinda ei kooskõlasta. 17.detsembril 2009 esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ uue taotluse, kus oli muudetud 3 hinnakomponenti (kiri Konkurentsiametile tlk.74). Kuna poolte vahel olid tekkinud eriarvamused hinnavalemi komponentides ning taotluse esitaja ei olnud vallavalitsuse märkustega arvestanud, oli poolte vahel sisuliselt tekkinud vaidlus, mille puhul oli põhjendatud Konkurentsiametisse taotluse esitamine.

§ 32

lg 1 ei ole kohaldatav ainult sel juhul, kui soojatootja on esitanud eelnevalt vaide haldusmenetluse seaduse regulatsioonist tulenevalt.

§ 32lg 1 võimaldab taotlusega Konkurentsiametisse pöörduda ka soojatootjal endal.

Konkurentsiamet ei ole vallavalitsuse taotlust läbi vaatamata jätnud, vaid on 9.veebruaril 2010 esitanud vallavalitsusele oma põhjendatud arvamuse. 15.veebruaril 2010 jättis Karksi Vallavalitsus korraldusega nr 50 kaebuse esitaja 17.detsembri 2009 taotluse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks rahuldamata. Karksi Vallavalitsuse 15.veebruari 2010 korraldus nr 50 on Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt Tartu Halduskohtus vaidlustatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Karksi Vallavalitsus on kaebuse esitaja soojuse piirhinna taotluse läbivaatamisel toiminud vastavalt Kaugkütteseaduse regulatsioonile. Vallavalitsuse tegevus ei ole kaebuse esitaja õigusi rikkunud. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kaebuse esitaja enda kanda. Eda Muts kohtunik 5 6