3-10-993/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-993 Otsuse kuupäev 10.juuni 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Madis Naudi kaebus Tartu Vangla vastu Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Madis Naudi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 10.juunist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 12.juulil 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav Madis Naudi esitas 08.02.2010 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis füüsiliste- ja psüühiliste kannatuste tekitamise eest moraalse kahju hüvitamist summas 200 000 krooni. M.Naudi väidete kohaselt ei ole vangla teadlikult ja tahtlikult talle alates 01.06.2009 osutanud korralikku arstiabi ning ei ole midagi ette võtnud tema tervisliku olukorra parandamiseks. Kogu selle aja on ta pidanud kannatama tugevat valu ning leiab, et selline käitumine vangla poolt on kinni peetava isiku piinamine ja alandamine. 08.04.2010 jättis Tartu Vangla M.Naudi kahjunõude rahuldamata, leides, et Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt ja süüliselt kahju põhjustanud, samuti ei ole M.Naudile kahju tekkinud. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 19.04.2010 esitas M.Naudi kohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittemateriaalse kahju nõudes ja leiab, et Tartu Vanglas ei ole temale osutatud piisavat arstiabi, mis seisneb selles, et teda ei viidud 01.06.2009 jala operatsioonile, kuigi operatsiooni toimumise aja oli eelnevalt kindlaks määranud SA Tartu Ülikooli ortopeed dr A.Pintsaar. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks Tartu Vanglat sooritama järgnevad toimingud: võimaldama koheselt talle uuringuid ja sellele vastav ravi seoses tema peavaluga, võimaldama koheselt ravi või korralik taastusravi seoses jala vigastusega, selgitaks välja isikud, kes on süüdi selles, et teda ei viidud 01.06.2009 operatsioonile, hüvitaks talle füüsiliste ja psüühiliste piinade tekitamise, mis on käsitletav inimväärikuse alandamisena, eest 200 000 krooni ja et süüdlased vabandaksid kaebaja ees ametlikult. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebaja väited, et talle ei ole osutatud piisavalt arstiabi ja ei ole võimaldatud jalale plaanilist operatsiooni ning taastusravi, on aluseta Vastustaja vastuväidete kohaselt konsulteerisid nad M.Naudi operatsiooni vajalikkuse üle eriarstiabi osutajaga, kes ei pidanud operatsiooni koheselt vältimatult vajalikuks ning hiljem leidis, et operatiivne ravi ei ole enam näidustatud ning piisab taastusravist, mida talle ka anti. Vastustaja väidab, et kaebajale on seoses tema peavaluga osutatud adekvaatset ravi, mida kinnitab ka Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni hinnang. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Seega tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajadusel suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kaebaja taotlus, et talle võimaldataks koheselt uuringud ja sellele vastav ravi seoses peavaludega, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt viibib Madis Naudi Tartu Vanglas alates 01.06.2009, tal on olnud 1996.aastal autoavarii ja 2000.aastal peavigastus. Kaks kuud enne vahistamist on talle tehtud peapiirkonna kompuutertomograafiline uuring, mis mingit haiguslikku muutust ei näidanud. Tartu Ringkonnakohus on oma 22.02.2010 otsuses nr 3-09-448 märkinud, et ehkki VangS § 52 lg 2 ja § 53 lg 2 reguleerivad eeskätt meditsiinilise raviga seonduvat, on need kohaldatavad ka meditsiiniliste uuringute suhtes. Neist sätetest tuleneb, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda suhtes meditsiiniliste uuringute läbiviimist vastavalt enda soovile ja äranägemisele. Kinnipeetava meditsiinilise ravi ja uuringute läbiviimise vajaduse otsustab arst, kui kinnipeetaval esinevad selleks vajalikud näidustused. Kohus nõustub vastustajaga, et Tartu Vangla on M.Naudile seoses tema peavaluga osutanud adekvaatset ravi, mida kinnitab raviteenuse osutamise üle järelevalvet teostav Sotsiaalministeeriumi juures asuv Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon, kes andis M.Naudi enda taotlusel hinnangu Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt temale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile (tl 15). Kohtu arvates asja materjalidest nähtuvalt ei ole M.Naudil esinenud Tartu Vanglas viibides selliseid näidustusi, mis oleksid tinginud vajaduse seoses peavaludega tema täiendavatele uuringutele eriarsti juurde suunamist. 2 Kaebaja taotlus, et talle võimaldataks koheselt ravi või korralik taastusravi seoses jala vigastusega, ei ole põhjendatud. Kaebusest nähtuvalt pöördus kaebaja 2009.aasta märtsikuus oma jala vigastusega perearsti poole. Tehti röntgeniülesvõte ja dr A.Pintsaar leidis, et näidustatud on operatiivne ravi ning operatsioonipäevaks määrati 01.06.2009. Kuid 29.05.2009 võeti kaebaja vahi alla ja 01.06.2009 etapeeriti Tartu Vanglase. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et 01.06.2009 võttis Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P.Paap koheselt ühendust Tallinna vangla Haigla juhatajaga ja TÜK Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliinikuga, et selgitada, kuivõrd kiireloomuline on vajadus operatsiooniks. Kuna dr A.Pintsaar oli puhkusel, siis vaatas traumatoloog-ortopeed A.Kukner röntgeniülesvõtted üle ja leidis, et erakorralist operatsiooni vaja ei ole, soovitas kanda hüppeliigest fikseerivat elastiksidet ja vajadusel planeerida operatsioon uuesti pärast M.Naudi vabanemist. Järelikult ei olnud kohtu arvates Tartu Vanglal võimalik kohustada teisi eriarste operatsiooni tegema. 13.10.2009 viidi M.Naudi vangla poolt jälle dr A.Pintsaare vastuvõtule, kus tehti kontrollülesvõtted, millest nähtus, et murd on täielikult konsolideerunud. Dr A.Pintsaar ei pidanud operatsiooni enam vajalikuks ning soovitas rakendada ravivõimlemist. 16.10.2009 viibis kaebaja taastusravi arsti Lia Lasni juures konsultatsioonil, kus teda nõustati ja õpetati tegema taastusravi harjutusi ette antud skeemi kohaselt. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et Tartu Vangla on talitanud M.Naudi puhul VangS § 53 lg 2 sätestatut järgides õigesti – vastustaja konsulteeris M.Naudi operatsiooni vajalikkuse üle eriarstiabi osutajaga, kes aga ei pidanud operatsiooni koheselt vältimatult vajalikuks ning hiljem leidis, et operatiivne ravi ei ole enam näidustatud ning piisab taastusravist, mida M.Naudile ka Tartu Vanglas anti, õpetades vastavaid harjutusi tegema. Kaebaja jala vigastusega osutatud ravi kvaliteedile andis hinnangu ka Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Eksperdikomisjon, kes ei tuvastanud, et Tartu Vangla oleks M.Naudi suhtes raviteenuse osutamist puudutavaid nõudeid rikkunud ja leidis, et Tartu Vangla meditsiiniosakond on suhtunud M.Naudisse väga tähelepanelikult, tema hulgalistele kaebustele on reageeritud adekvaatselt, antud on vajalikke ravimeid ning M.Naudil ei ole objektiivset alust Tartu Vangla meditsiiniosakonna peale kaebamiseks. Kaebaja taotlus, et kohus selgitaks välja isikud, kes on süüdi selles, et teda ei viidud 01.06.2009 operatsioonile, on ilma seadusliku aluseta. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui haldusorgan on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna võimalike süüdlaste väljaselgitamine ei puuduta M.Naudi enda subjektiivseid õigusi, siis kohus ei saa Tartu Vanglat kohustada sellist toimingut sooritama, mistõttu see kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigivastutuse seadus § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus asub käesolevas asjas seisukohale, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes tervishoiuteenuseid osutades õigusvastaselt käitunud, mistõttu puudub alus nõuda vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist ja seega jätab kohus Madis Naudi kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3 4