) §-is 234 lg 2 sätestatud nõuetele. N.M. registrikoodiga nr 10662375 ja alates 12.04.2005 äriregistrisse kantud N.M. LM registrikoodiga nr 11090621 on üks ja sama füüsiline isik, kelle õigused ja kohustused jäävad samasugusteks, olenemata, millal ja millise registrikoodiga nad äriregistrisse on kantud. Sellest tulenevalt on vastutaja (02.08.2005 saadetud kirjas nr 1.2-25/3023) seisukoht, et kaebuse esitaja õigused vaba metsamaa erastamiseks lõppesid registrikande kustutamisega 05.01.2005, ebaõige ega tulene seadusest. Kaebuse esitaja täitis vastutaja poolt toodud nõudmise omada kehtivat äriregistri kannet nii avalduse esitamise kui ka lepingu sõlmimise ajal. Vastutaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele õigusaktile, millest lähtuvalt on vastutajal õigus keelduda erastamise toimingute läbiviimisest.
§-iga 234 lg 2 ja
² lg 4 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid
§-is 22² lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Seega otsustab maa erastamise maavanem. Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine”, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine” ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine” väljendatud seisukohad vastavad nii seaduse sättele ja mõttele. HALDUSKOHTU LAHEND
sätetest ja Korrast tulenevalt on erastamise korraldajaks, s.o lõpliku otsustuse tegijaks, maavanem. Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsus nr 47/4 „01.03.2004.a. otsuse nr. 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine“ ei ole kooskõlas
§-iga 234 lg 2 ja
§-is 222 sätestatu kohaselt korraldab maade erastamist maa asukoha järgne maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Tulenevalt Korra §-ist 2 lg 1 korraldab maavanem või tema volitatud isik või asutus vaba metsamaa erastamist ja lg 2 sätestab, et kohalik omavalitsus teostab vaba metsamaa erastamisel maareformiseaduses ja Korras sätestatud eeltoiminguid. Korra § 6 lg 1 sätestab, et pärast katastripidaja poolt Korra §-is 5 lg 2 nimetatud dokumentide saamist kontrollib erastamise korraldaja veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust
§-is 233 lg 2 ja §-is 234 lg 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja
§-is 234 lg 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Tulenevalt
§-ist 234 lg 7 pidi vallavolikogu kinnitama metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 2004 1. aprilliks ja isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates.
² lg 4 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid
§-is 22² lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Sonda Vallavalitsus tegi vaidlustatud maa erastamise eeltoimingud, ta ei otsustanud selle maa erastamise küsimust. Seega otsustab maa erastamise maavanem ja kuni erastamise otsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et nad on erastajad. Erastajate nimekirja tuleb käsitleda kui ühte võimalikku paljudest erinevatest erastamise eeltoimingutest, millel ei saa aga üldjuhul lõppresultaadi suhtes pöördumatut tähendust olla. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. N.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et apellandi õigused vaba metsamaa erastamiseks lõppesid registrikande kustutamisega 05.01.2005. N.M. on kantud
§-is 234 lg 7 sätestatud aja jooksul Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 alusel vabade metsamaade erastamise nimekirja ning nimetatud haldusakti jõustumisel tekkis apellandil õigus erastada vaba metsamaa. Eelnimetatud haldusakti alusel tekkinud õigust ei saa muuta ega tühistada äriregistri kande kustutamine. Füüsilisest isikust ettevõtja õigusvõime ei lõpe äriregistrist kustutamisega. N.M. , registrikoodiga nr 10662375, ning alates 12.04.2005 äriregistrisse kantud N.M. LM, registrikoodiga nr 11090621, on üks ja sama füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmine omab erinevalt äriühingute registreerimisest mitte konstitutiivset, vaid üksnes deklaratiivset tähendust, kuna füüsiline isik omab õigusvõime, sealhulgas õiguse olla ettevõtja, mitte registrikande tegemisest, vaid juba elusalt sündimisega. Seega sõltumata erinevatest registrikoodidest on tegemist ühe ja sama füüsilise isikuga, mistõttu ei oma erinevad registrikoodid tähtsust käesolevas vaba metsamaa erastamise protsessis; 2) ei ole õiguspärane seisukoht, et Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsus nr 47/4 „01.03.2004.a. otsuse nr. 19/7 "Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine“ ei ole kooskõlas
§-iga 234 lg 2, 7, kuivõrd tegemist on viidatud õigusnormiga kooskõlas oleva otsusega ning samuti ei ole vastavat haldusakti tühistatud, mistõttu on tegemist täitmiseks kohustusliku, 4 kehtiva haldusaktiga; 3) on jäetud tähelepanuta, et vastustaja on rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta. Käesoleval juhul on apellant erastatava metsamaa katastrimõõdistamise tellinud, selle eest tasunud, seega on apellandil tekkinud õiguspärane ootus vastava erastamismenetluse lõpuleviimiseks. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-68-02 tuleneb, et kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Kogu erastamismenetluse jooksul on faktilised ja õiguslikud asjaolud olnud samad, nii ajal, mil apellant kanti erastajate nimekirja, kui ka siis, mil vastustaja keeldus apellandile vaba metsamaa erastamisest, mistõttu tuleb vastustaja-poolset käitumist käsitleda kui diskretsiooniõiguse kuritarvitamist; 4) on paljasõnaliselt leitud, et vastustaja 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine“ väljendatud seisukohad vastavad nii seaduse sättele kui mõttele.
lg 7 teine lause sätestab - isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. N.M. kanti Sonda Vallavolikogu poolt 01.03.2004 otsusega nr 19/7 kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja, seega tekkis tema õigus vaba metsamaad erastada alates 01.03.
§-iga 234 lg 7 pidi vallavolikogu kinnitama metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt
§-is 234 lg 2 sätestatud kõikidele tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal.
lg 4 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid
§-is 222 lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Seega otsustab maa erastamise maavanem ja kuni erastamisotsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et nad on erastajad. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt ei olnud N.M. füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud ajavahemikus 05.01.2005 kuni 12.04.2005 ega ka ajavahemikus 19.04.2005 kuni 06.07.2005 (andmed Ida-Virumaa Tööhõiveameti 29.11.2005 kirja nr 17.3/1025 põhjal). Seega, nii Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirja nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal Sonda Vallavolikogule (koopia N.M. le) kui ka 27.04.2005 kirja nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal N.M. vastuväidetele (koopia Sonda Vallavolikogule), ei olnud N.M. reaalselt kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse, mis tähendab, et Ida-Viru maavanem ei oleks ka kõige parema tahtmise juures saanud vaba metsamaa erastamise otsust vastu võtta ega erastamislepingut sõlmida. Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine“ väljendatud seisukohad vastavad seaduse sättele ja mõttele, Ida-Viru maavanem on õigesti kohaldanud seadus- ja määrusandja tahet ning maa erastamise korralduse andmisest keeldumine on põhjendatud ja õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsus muutmata. 6 Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ebaõige on apellandi seisukoht, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Vastavalt
§-ile 234 lg 2 on vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt Eesti kodanik; vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses või metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-is 11 sätestatud metsa uuendamise kohustust. Seadusandja sätestas vaba maa erastajale konkreetsed tingimused eesmärgil, et nõuetele mittevastaval isikul ei oleks võimalik erastada vaba metsamaad. Vaba metsamaa erastamist tuleb vaadelda ühtse tervikliku menetlusena, mille kohaselt need isikud, kes teatud menetluse etapis ei vasta enam seaduses sätestatud kriteeriumitele, kaotavad automaatselt õiguse osaleda edasises menetluses. Üheks tingimuseks on seaduses kehtestatud, et isik oleks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. Vaba metsamaa erastaja pidi vastama
§-is 234 lg 2 sätestatud kõikidele tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka Korra § 6 lg 1, mille kohaselt kontrollib erastamise korraldaja pärast katastripidaja poolt § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamist veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust «Maareformi seaduse» § 233 lõikes 2 ja § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja «Maareformi seaduse» § 234 lõigetes 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Järelikult, kui äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kustutab end registrist mistahes erastamise etapis, tähendab see sisuliselt seda, et isik ei vasta enam
§-is 234 lg 2 sätestatule ning kaotab subjektiivse õiguse erastada vaba metsamaad. Asjas ei ole vaidlust selles, et avalduse esitamise ajal ning Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 tegemise ajal vastas kaebaja
§-is 234 lg 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omavale isiku tingimusele. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt oli N.M. füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrist kustutatud 05.01.2005. Kustutades end äriregistrist kui füüsilisest isikust ettevõtja, pidi N.M. aru saama, et selle toimingu tulemusena ei vasta ta enam
§-is 234 lg 2 sätestatud tingimustele ja kaotab õiguse erastada vaba metsamaad. Asjakohatu on apellandi väide, et kuna füüsiline isik omandab õigusvõime, sealhulgas õiguse olla ettevõtja, sündimisega, mitte aga registrikande tegemisega, siis on registrikandel üksnes deklaratiivne tähendus ja seetõttu registrikande kustutamine ei lõpetanud kaebaja õigust vaba metsamaa erastamiseks. Seadusandja on sidunud isiku subjektiivse õiguse erastada vaba metsamaad vastava kandega äriregistris, mitte aga füüsilise isiku õigusega olla ettevõtja. Füüsilise isiku kandmine äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole mitte formaalne toiming, vaid füüsilisest isikust ettevõtja staatuse omandamisega deklareerib isik, et ta on asunud tegelema ja tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega, mis on tema püsivaks tegevuseks ja mille eesmärgiks on tulu saamine. N.M. , kustutades end vabatahtlikult füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrist, deklareeris sellega üheselt, et ta ei tegele enam ettevõtlusega, s. h metsamajandusega. 7 Põhjendamatu on ka apellandi seisukoht, et halduskohus on rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis ning jätnud kaebuse rahuldamata.
lg 7 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid
§-is 222 lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Maa erastamise otsustab maavanem ja kuni erastamisotsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et nad on erastajad. Isiku erastajate nimekirja kandmine ei ole lõplik haldusakt ning selle alusel ei toimu veel vahetult maa erastamist. Eelnevalt juba viidatud Korra § 6 lg 1 kohaselt kontrollib erastamise korraldaja veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust «Maareformi seaduse» § 233 lõikes 2 ja § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja «Maareformi seaduse» § 234 lõigetes 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Seega on maavanemal õigusaktidest tulenev kohustus kontrollida enne ostu-müügilepingu sõlmimist muuhulgas on erastaja vastavust
§-is 234 lg 2 sätestatud tingimustele ning vaatamata sellele, et on olemas kehtivad eelhaldusaktid (antud juhul Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsus nr 19/7 ja selle14.06.2005 muutmise otsus nr 74/4), ei saa maavanem käituda õigusvastaselt ning erastada vaba metsamaad isikule, kes ei vasta seaduses sätestatud tingimustele (kuigi eelhaldusaktide tegemise ajal vastas). Maavanemal on õigus keelduda vaba metsamaa erastamisest olenemata sellest, kas eelhaldusaktid on kehtivad või mitte. Antud juhul puuduks näiteks alus Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 kehtetuks tunnistamiseks, sest selle vastuvõtmise ajal kaebaja vastas
§-is 234 lg 2 sätestatud tingimustele. Alusetu on kaebaja väide selle kohta, et on rikutud tema õiguspärast ootust. Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud haldusaktid ei anna reeglina isikule veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse vaba metsamaa ostu-müügileping. Samas võib volikogu poolt nimekirja kinnitamisest tekkida nimekirja kantud isikul ootus, et ta on loetud erastamise õigust omavaks ja ilma kaaluka põhjuseta taotleja nõuetele vastavuse küsimust uuesti ei otsustata. Asjaolu, et tegemist on eelhaldusaktiga, usaldusele tuginemist iseenesest ei välista. Kui isik käitub ise õiguspäraselt, siis võib ta usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta talle soodsaid eelhaldusakte ümber vaatama ei hakata. Käesoleval juhul on kaebaja enda käitumine toonud kaasa selle, et kuigi talle soodsad eelhaldusaktid on kehtivad, reaalselt talle lubatut ei täideta, s. o ei erastata talle Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 alusel talle tema poolt soovitud vaba metsamaad. Kuna kaebaja enda käitumine on põhjustanud selle, et eelhaldusakte ei ole võimalik täita, siis ei ole rikutud ka tema õiguspärast ootust. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka kaebaja väide, et ta on juba tellinud metsamaa katastrimõõdistamise ja selle eest tasunud. Tema poolt tehtud kulutustel ei ole asjas määravat tähtsust, sest need kulutused on väikesed võrreldes erastada soovitava vaba metsamaa väärtusega ning samuti tuleb arvestada asjas avalikku huvi. Ülekaalukaks avalikuks huviks on see, et avalikku võimu teostataks seaduslikkuse põhimõtteid järgides ning, et maareformi seadusest tulenevaid soodustusi saaksid kasutada isikud, kellele need on mõeldud. Seega oleks avalikes huvides pigem võimaliku varalise kahju hüvitamine kui vaba metsamaa erastamine isikule, kes ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud N.M. füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud ajavahemikus 05.01.2005 kuni 12.04.2005 ega ka ajavahemikus 19.04.2005 kuni 06.07.2005 (andmed Ida-Virumaa Tööhõiveameti 29.11.2005 kirja nr 1-7.3/1025 põhjal). Seega, nii Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirja nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal Sonda Vallavolikogule (koopia N.M. le) kui ka 27.04.2005 kirja nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal N.M. vastuväidetele (koopia Sonda Vallavolikogule), ei olnud N.M. reaalselt kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse. Asjaolu, et alates 06.07.2005 on kaebaja kantud registrisse füüsilisest isikust ettevõtjana, ei tähenda seda, et alates sellest ajast ta 8 vastab uuesti seaduses nõutud tingimustele ja seetõttu oleks pidanud maavanem talle erastama vaba metsamaa. Seega on Ida-Viru maavanem õiguspäraselt keeldunud vaba metsamaa erastamise otsust vastu võtmast ja erastamislepingut sõlmimast. Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine“ väljendatud seisukohad vastavad seadusele ja tema maa erastamise korralduse andmisest keeldumine on põhjendatud ja õiguspärane. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.