Obsah (6)

§ 29§ 3§ 49§ 115§ 45§ 1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2600 Otsuse kuupäev 22.06.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi AS GoBus kaebus Viljandi maavanema 25.09.2009 kor

§ 29lg 3 p 6 alusel hankemenetluse nr 113110 kehtetuks. Go

Bus AS esitas 07.10.2009 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. VAKO 02.11.2009 otsusega nr 223-09/113110 jäeti GoBus AS vaidlustus rahuldamata. AS GoBus esitas 09.11.2009.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 02.11.2009.a. otsuse nr 223-09/113110 ning Viljandi maavanema 25.09.2009 korralduse nr 576 tühistamiseks. 05.03.2010..a. määrusega andis Tallinna Halduskohus haldusasja nr 3-09-2600 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Toimik saabus Tartu Halduskohtusse 07.04.

1. Kohus võttis haldusasja nr 3-09-2600 menetlusse 14.04.2010 määrates vastustajaks Viljandi maavanema. Menetlusosaliste määratlemisel lähtus halduskohus Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-11-
2. Nimetatud otsuses halduskolleegium leiab, et vaidlustuskomisjon ei ole halduskohtumenetluses menetlusosaline. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb tühistada Viljandi Maavanema 25.09.2009 korraldus nr 576 ning Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 02.11.2009 otsus nr 223-09/113110 Kaebaja on seisukohal, et korraldus nr 576 on õigusvastane ning tuleb tühistada, kuna vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust ning puudub alus hankemenetluse lõpetamiseks tuginedes

§ 29

lg 3 p 6.

§ 29

lg 3 p 6 kohaldamise sisulised eeldused

§ 29

lg 3 p 6 rakendamise sisuliste eelduste küsimus seondub ennekõike probleemiga, mis tuleneb seadusandja poolt hankijale jäetud äärmiselt laiast otsustamisvabadusest määratlemata õigusmõiste sisustamisel ning sellega seonduva diskretsiooni teostamisel, kuna seadusandja on piiritlenud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise hankija enda poolt vaid mõistega „põhjendatud vajadus“. Samas on selge, et hankija ei tohi teha ühtegi meelevaldset otsust, mistõttu peab hankija suutma igal konkreetsel juhtumil oma seisukohti põhjendada.

§ 29

lg 3 p 6 sisustamisel tuleb ennekõike lähtuda

§ 3

sätestatud riigihanke põhimõtetest ning samuti sellest, et konkreetne otsus oleks kooskõlas ülejäänud

regulatsiooniga. Hankemenetluse lõpetamine hankija algatusel saab olla erandiks, mitte reegliks, kuna juhtumeid, kui selline tegevus on kooskõlas riigihanke põhimõtetega, saab olla vaid äärmiselt piiratud arv. Esiteks kujutab see nii hankija kui pakkujate ajalise ning rahalise ressursi raiskamist, kuna riigihangetes osalemine ning nende korraldamine kujutab endast üldjuhul arvestatavat kulu. Seega peaks esinema mingi hankijast sõltumatu väline faktor, mis kaalub üles nii avalike vahendite raiskamise kui ka pakkujatele kahju tekitamise. Hankemenetluse lõpetamine ilma hankelepingut sõlmimata mõjutab negatiivselt vaba konkurentsi, kuna potentsiaalsed pakkujad on teadlikud teiste pakkujate poolt pakutavast hinnatasemest.

§-s 29 lg 3 p 6 sisalduva diskretsioonotsuse tegemise võimaluse pahauskne kasutamine hankija poolt võib põhjustada pakkujate ebavõrdset kohtlemist ning sellega seotud vaba konkurentsi moonutamist. Kaebaja peab siinkohal silmas olukorda, kus parima pakkumuse teinud pakkuja ei ole hankijale niivõrd meelpärane, kui mõni teine pakkujatest. Sellisel juhul saab hankija anda endale meelepärasele pakkujale uue võimaluse selle näol, et olemasolev hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks ning välja kuulutatakse uus. Antud käitumine kujutab endast parima pakkuja ebavõrdset kohtlemist, rikub hankemenetluse kontrollitavuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning seab kahtluse alla avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise.

§-s 29 lg 3 p 6 sisu piirab ja täpsustab

§ 49

lg 1 p 2, mis näeb ette võimaluse kõik pakkumused tagasi lükata, kui täitunud on hankedokumentides ette nähtud objektiivne ja mittediskrimineeriv kriteerium. See tähendab, et hankijal on võimalus juba ette sätestada talle hanke väljakuulutamisel ette nähtavatest takistustest tulenevad alused, mis tähendavad 2 lõppkokkuvõttes hankemenetluse lõppemist ilma hankelepingut sõlmimata. Seega on kõigi pakkumuste tagasilükkamise võimalus nähtud ette nendeks juhtumiteks, mis on hankijale ettenähtavad ja tulenevad ennekõike hankijast endast. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija enda poolt saab tuleneda hankijale ettenähtamatust asjaolust, mille esinemist hankija ei saa mõjutada. Kaebaja hinnangul pole vastustaja käesoleval juhul suutnud esitada veenvaid põhjendusi hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta. Korralduses nr 576 toob vastustaja nende asjaoludena, mis kujutavad vastustaja hinnangul põhjendatud vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks vastustaja enda poolt, esile alljärgneva:

1. pakkumuste lisast 5 “Liinikilomeetri maksumuse ja riigieelarve sihtotstarbelise toetuse aluseks olnud tulude ja kulude aruande vorm” nähtuvalt erinevad pakkumised oluliselt eelmiste perioodide reisijate arvu ja kohalike omavalitsuste toetuse statistilistest andmetest, milline teave oli kõigile pakkujatele vastustaja poolt enne pakkumuste esitamist edastatud;
2. pakkujad on pakkumuse esitamisel erinevalt arvestanud hankelepingu kehtivuse ajal piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuse muutuse ja/või piletihinna tõusuga, mistõttu esitatud pakkumused on oma olemuselt esitatud erinevatel alustel ja eeldustel, mille tulemusel ei ole pakkumused võrreldavad ega võimalda pakkujal välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust ega saavutada riigihanke eesmärki ning järgida riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kaebaja leiab, et sisuliselt on vastustaja jätnud korralduse nr 576 andmisel täitmata oma otsuste põhjendamiskohustuse, mis on juba iseenesest aluseks korralduse 576 kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja esitas oma 15.10.2009 vastuses kaebaja vaidlustusele täiendavaid põhjendusi selle kohta, miks vastustaja otsustas hankemenetluse kehtetuks tunnistada, kuid ka neid põhjendusi ei saa lugeda asjakohasteks, sest Riigikohus on oma praktikas välistanud selle, et haldusorgan ise või vaidlust lahendav organ (VAKO või kohus), saaks haldusakti põhistavat osa tagantjärgi täiendada. Vastustaja poolt esile toodud asjaolud ei saa olla mingil viisil seotud pakkumuste hindamise võimatusega, kuna isegi kui sellised asjaolud esineks, ei mõjuta need hankedokumentide punktis 11 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaima pakkumuse leidmist. Kuna hankemenetluse eesmärgiks on vastustaja jaoks soodsaima pakkumuse leidmine vastavalt hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumitele, siis ei saa mingil moel olla ohus ka riigihanke eesmärgi saavutamine. Vastuolul kohta riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega pole vastustaja mingeid sisulisi põhjendusi esitanud. Vastustaja kohustus kõiki oma otsuseid põhistada tuleneb

§ 3p 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest.

Samamoodi tuleneb haldusorgani poolt otsuste põhistamise kohustus hea halduse tavast. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et eriti oluline on isikuid koormavate otsuste põhistamine ning toodud põhjendused peavad olema loogiliselt seotud ja arusaadavad. Haldusakti põhjendamise osas on Riigikohtu seisukohad kokkuvõtvalt riigikohtu seisukohtades järgnevad: a. mida ulatuslikum on diskretsiooniruum, seda põhjalikum peab olema otsuse põhjendus; b. veelgi põhjalikumalt peab põhistama diskretsioonotsust, mis on tehtud isiku kahjuks; 3 c. põhjenduses peavad olema teineteisega loogiliselt seotud faktilised asjaolud ja õiguslikud alused ning see peab haldusakti adressaati ning kohut veenma diskretsiooni teostamise õiguses; d. vastustaja ei saa kohtumenetluse käigus esitada vaidlustatud otsusele täiendavaid põhjendusi. Riigihangete kontekstis on oluline pidada silmas ka HMS § 2 lg 2 regulatsiooni, mis otsesõnu välistab riigihankemenetlusele HMS regulatsiooni, sh HMS § 58, kohaldamise. Riigihangetega seonduvate vaidluste puhul kuulub kohaldamisele üksnes

ja konkreetsel juhul selle §-s 3 p 2 sätestatud hankemenetluse kontrollitavuse ja läbipaistvuse põhimõte, mis ei võimalda vastustajal hakata põhistama otsuseid tagantjärgi vaidlustus- või kohtumenetluses. Riigihangete puhul on selline eriregulatsioon põhjendatud juba seetõttu, et võrreldes tavapärase haldusmenetlusega, mille puhul 30 päevane kaebetähtaeg jätab haldusakti adressaadile piisavalt aega akti sisu analüüsimiseks ning vajadusel juristi või haldusakti andjaga konsulteerimiseks, kehtivad riigihangetega seoses oluliselt lühemad kaebetähtajad. Seega on põhjendatud, et pakkujate suhtes kehtivatele lühendatud kaebetähtaegadele vastab hankija suhtes kehtiv rangem kohustus hankemenetluse käigus tehtud otsuseid põhistada. Järelikult ei ole riigihangetega seonduvalt võimalik puudulikku vastustaja otsuse põhistamist käsitleda väheolulise menetlusveana, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ja pole seega aluseks vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamisele. Pakkumuste hindamiseks puuduvad takistused Ainsa korralduses nr 576 toodud sisulise põhjendusena saab kaebaja analüüsida vastustaja väidet, et pakkumused pole võrreldavad, mistõttu ei ole võimalik edukat pakkumust välja selgitada. Väidete kohta, et riigihanke eesmärki pole võimalik saavutada või et riigihankega edasiminek oleks vastuolus riigihanke põhimõtetega, ei saa kaebaja midagi sisulist öelda, kuna vastustaja pole mitte mingil moel neid väidetavaid tagajärgi sidunud enda poolt välja toodud faktiliste asjaoludega. Kaebaja märgib, et korralduses nr 576 toodud põhjenduste pinnalt jääb arusaamatuks millist hanketeate või hankedokumentide punkti on pakkujad rikkunud ja millist vastustaja poolt edastatud teavet mitte järginud, mille lõpptulemuseks on vastustaja väitel erinevad piletitulu, kohaliku omavalitsuse toetuse muutuse ja/või piletihinna tõusu arvutused. Juhul, kui vastustaja arvates pole pakkumuste koostamisel hanketeates või hankedokumentides esitatud nõudeid järgitud, oleks vastustaja pidanud pakkumused tagasi lükkama. Kõik pakkumused on aga vastustaja poolt vastavaks tunnistatud, millest tuleb järeldada, et pakkumused vastasid kõigile vastustaja poolt esitatud nõuetele. Kaebaja rõhutab, et vastustaja poolt viidatud piletitulu, kohaliku omavalitsuse toetuse muutuse ja/või piletihinna tõusu kalkulatsioonid ei oma pakkumuste hindamise seisukohalt mingit tähtsust. Kõik, mis puudutab pakkumuste hindamist, on sätestatud hankedokumentide p-s 11 ning kõik mis puudutab hilisemat hankelepingu täitmist (sh teenuse hinna muutmist) on sätestatud hankelepingu projektis. Pakkujate poolt tehtud arvutised on vaid informatiivse sisuga materjal, mille nõudmise põhjendatus on juba iseenesest küsitav. Vastustaja jaoks on oluline siiski teenuse osutamise hind ja tingimused, mitte see, kuidas pakkuja poolt pakutav hind kujuneb. Kokkuvõttes on see pakkuja äririskiks, kas ta suudab pakutud hinnaga kokkulepitud teenust osutada ning hinnakujundusmehhanismid ei oma hankija ja pakkuja omavahelistes suhetes tähendust. Siinkohal tuleb märkida, et kui vastustaja arvates pole pakkujad võimelised pakutud hindadega tellitavat teenust osutama, siis oleks ta pidanud pakkumused tagasi lükkama 4 põhjendamatult madala maksumuse tõttu, kuid ka seda poel tehtud, mis on mõistetav, kuna pakutud hinnad vastavad turuolukorrale. Mis puutub pakkumuste hindamise kriteeriumitesse, siis hankedokumentide p 11.3 sätestab neid kolm:

1. riigieelarvelise sihtotstarbelise toetuse vajadus – on esitatud konkreetse numbrina hankedokumentide lisas 3 toodud vormil, mistõttu ei oma seost hankedokumentide lisas 5 sisalduva tabeliga;
2. liinikilomeetri maksumus – on esitatud konkreetse numbrina hankedokumentide lisas 4 toodud vormil, mistõttu ei oma seost hankedokumentide lisas 5 sisalduva tabeliga;
3. piletimüügisüsteemi ja kontrollsüsteemi toimivus – jaguneb omakorda kolmeks tehniliseks alamkriteeriumiks, mis ei oma hankedokumentide lisaga 5 mingit seost. Eeltoodust tuleneb, et isegi kui vastustaja poolt esile toodud väide erinevatest eeldusest lähtuvate arvutuste kohta vastab tõele, ei oma see fakt mingit seost pakkumuste hindamisega. Kõik pakkumuste hindamiseks vajalik on esitatud kas konkreetsete arvandmetega või on seotud hoopis puhtalt tehniliste küsimustega. Seega puudub pakkumuste hindamiseks objektiivne takistus ning vastustaja poolne viide pakkumuste võrreldamatusele on väär. Erinevad statistilised prognoosid on objektiivselt põhjendatud Lisaks sellele, et pakkumustes sisalduvad erinevad statistilised prognoosid ei saa põhimõtteliselt olla selleks aluseks, mis muudaks pakkumuste võrdlemise võimatuks, on nende statistiliste prognooside erinevus mitte anomaalia, nagu vastustaja seda käsitleb, vaid võistlevate pakkumuste puhul loomulik. Olukorras, kus vastustaja poolt pakkujatele edastatud varasemad andmed olid vaid informatiivseks materjaliks ning neid ei pidanud pakkumuste koostamisel üksühele aluseks võtma, viitaks võimalikele probleemidele hoopis see, kui erinevused prognoosides oleks ebaloomulikult väikesed, kuna selle taga võiks olla pakkujate vaheline kokkulepe. Kaebaja kordab siinkohal kokkuvõtlikult üle AS GoBus ja AS Sebe poolt vaidlustusmenetluses esitatud põhiseisukohad erinevate statistiliste prognooside osas.
4. Senise vedaja poolt esitatud varasemate perioodide statistilised andmed ei peegelda mitte objektiivset tõde, vaid üksnes konkreetse vedaja poolt hankijale edastatud andmeid. Bussivedudega kursis olevate isikute hulgas on üldteada probleemiks, et bussides sularahaga arveldamise puhul on oluliseks probleemiks see, et kogu piletitulu ei jõua hankijani ebaausate bussijuhtide tõttu. Selle probleemiga võitlevad nii bussifirmad ise kui ka hankijad korraldades kontrollreide. Parima lahendusena selle probleemiga võitlemiseks on üksmeelselt nimetatud sularahaga arveldamise kaotamist bussides, kuna siis kaob võimalus nö raha kõrvale panemiseks bussijuhtide poolt. Kaebajale teadaolevalt toimib hankeobjektiks olevatel bussiliinidel käesoleval ajal ka paberrahaga arveldamine. Kaebajaga hankelepingu sõlmimise puhul sularahaga arveldamine bussidest kaoks, mistõttu ei seisneks sellest tulenev reisijate arvu suurenemine mitte selles, et reaalselt rohkem inimesi hakkaks bussiga sõitma, vaid selles , et rohkem müüakse pileteid. Lisaks on kaebaja veendunud, et kasutades moodsamaid busse, piletimüügisüsteemi ning kaasajastades muul moel klienditeeninduse taset tõuseb ka tegelik bussiga sõitjate arv, kuna ühistranspordi kasutamise harjumustega seoses läbi viidud küsitluste osas on 5 teenuse kvaliteet oluliseks kaalukeeleks, mis kallutab uusi sõitjaid ühistranspordi kasuks otsustama.
5. Kohalike omavalitsuste toetuste osas on võimalik lahendada olukord lepinguõiguslikult kahel erineval moel, millest ühe puhul tuleb tasuda käibemaksu ning teise puhul mitte. Valdavalt on Eestis seni rakendatud esimest moodust, so tasutakse teenuse eest. AS GoBus kavatseb rakendada aga teist moodust, mille puhul käibemaksu tasumise kohustust ei teki.
6. Üldise märkusena statistiliste andmete väidetavalt liiga suure erinevuse kohta pakkumustes toob kaebaja esile, et vastustaja peab suutma põhjendada ka seda mis põhjusel ja mis piirist alates on statistilised erinevused “liiga suured”. Viide vastustaja subjektiivsele hinnangule ei ole selles osas aktsepteeritavaks põhjenduseks.
7. Seoses piletihinna ja kohalike omavalitsuste toetuste muutuse küsimusega tuleb arvestada, et taas saab olla tegemist vaid pakkujate prognoosidega ning lõppkokkuvõttes kannavad sellega seonduvat äririski üksnes pakkujad ise. Kaebaja arvates on ülemaailmset ja ka Eesti praktikat silmas pidades mõistlik eeldada mõõdukat piletihinna tõusu nii pika hankelepingu vältel. Samas on selge, et selline prognoos ei saa olla kunagi 100 % täpne, kuna ka majandusanalüütikud ei näinud ette näiteks tänast majanduskriisi. Juhul, kui ei esine objektiivset asjaolu piletihinna tõusuks, on selge, et hanke võitnud isikul puudub ka alus piletihinna tõusu eeldada. Samas kuna tulenevalt hankedokumentidest on vastustaja nõus sõlmima siduvat kokkulepet hinna osas üksnes ühe aasta kohta, on nii tulenevalt sellest sättest kui ka üldisest praktikast mõistlik eeldada, et hankelepinguga seotud hinnad hankelepingu ajal läbirääkimiste tulemusena muutuvad.
8. Kõik ülaltoodud erinevused pakkumustes ei saa olla hankemenetluste kehtetuks tunnistamise aluseks ka seetõttu, et pakkujad peaks nimetatud prognoosid tegema igal juhul ka uue hankemenetluse puhul ning ka siis oleks nende prognooside tõelevastavus puhtal pakkujate äririskiks. Vastustaja ei soovi (ja seda ei ole temalt ka mõistlik eeldada) garanteerida pakkujatele minimaalset reisijate arvu, kohalike omavalitsuste toetust ning piletihinna muutust hankelepingu vältel, mis annaks aluse eeldada samadest statistilistest andmetest lähtumist.
9. Asjakohatu on ka vastustaja poolt vaidlustusmenetluse käigus esitatud väide, nagu oleks ebavõrdselt koheldud neid pakkujaid, kes prognoosisid piletitulu, reisijate arvu ja kohaliku omavalitsuse toetused madalamaks kui teised pakkujad. Tegemist on iga pakkuja personaalse äririskiga. Juhul, kui osade pakkujate poolt seatud kõrgemad ootused reisijate arvu, piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuse osas ei täitu, kannavad need pakkujad sellest tekkivad kahjud. Madalama maksumusega pakkumuse tegemine tähendab alati ka kõrgema äririski võtmist. Juhul, kui vastustaja arvates on mõni pakkujatest võtnud liiga suure äririski ja ei ole võimeline vastustaja hinnangul sellise hinnaga hankelepingut täitma, siis peaks vastustaja kohaldama

§-s 48 ette nähtud menetlust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse välja selgitamiseks, mitte tunnistama kogu hankemenetlus kehtetuks. Eelnevast tuleneb, et erinevused statistiliste prognooside osas on sisuliselt põhistatud ning viitavad hoopis puhtale konkurentsile. Vastuseks kohtu poolt 14.04.2010 esitatud küsimustele teatas kaebuse esitaja, et GoBus AS jääb kaebuse põhistamisel varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja märgib, et tühistamiskaebuse eesmärgiks on vaidlustatud haldusaktide tühistamise saavutamine. Seetõttu 6 jääb arusaamatuks, kuidas saaks see, kui hankelepingu sõlmimine poleks vaidlusaluse hankemenetluse tulemusena võimalik, mõjutada Viljandi Maavalitsuse hinnangul konkreetse kaebuse eesmärgi saavutamist. Ehkki HKMS § 6 lg 2 p 1 alusel esitatav tühistamiskaebus ei eelda põhjendatud huvi äranäitamist, on GoBus AS-l põhjendatud huvi kaebuse lahendamiseks isegi siis, kui hankelepingu sõlmimine ei peaks osutuma võimalikuks. Sellisel puhul soovib GoBus AS nõuda Viljandi Maavalitsuselt õiguste rikkumise eest kahju hüvitamist

§ 115alusel. Go

Bus AS on seisukohal, et hankelepingu sõlmimise võimalikkuse küsimus ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks ning see ei saa mingil moel mõjutada GoBus AS kaebuse lahendamist. Viljandi maavanema vastuväited kaebusele Vastustaja palub AS GoBus poolt esitatud kaebuse Viljandi maavanema 25.09.2009 korralduse nr 576 tühistamiseks jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et seoses pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumisega ei ole vaidlustajal võimalik tühistamiskaebusega saavutada kaebuse eesmärki – jätkata hankemenetlust pärast vaidlustatud korralduse tühistamist. Eesmärki jätkata haldusmenetlust hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise järel ei ole võimalik saavutada isegi siis, kui Viljandi maavanema 25.09.2009 korraldus nr 576 oleks õigusvastane. Kuivõrd vaidlusaluses hankemenetluses ei ole ühtegi pakkumust edukaks tunnistatud, siis on vastustaja seisukohal, et vaidlustajal puudub põhjendatud huvi ka vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Tulenevalt riigihangete seaduse § 29 lg 3 p 7 on käesoleva haldusasja menetlemise ajaks hankemenetlus lõppenud seoses kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega. Kõigi hankemenetluses esitatud pakkumuste jõusolek lõppes 24. novembril 2009. Riigihangete seaduse mõttes tähendab pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumine pakkumuste kehtivuse aegumist. Kuivõrd hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks 25.09.2009, millega hankemenetlus lõppes, ei olnud hankijal õigust ega võimalustki taotleda pakkujatelt esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamist. Tulenevalt

§ 45

lg 2 teeb hankija ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Hankemenetlus, mille raames vaidlustatud korraldus on vastu võetud (hanke viite nr 113110), oli aga võimaliku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku esitamise ajaks lõppenud. Tulenevalt

§ 45

lg 2 saaks pakkuja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada üksnes ajal, mil pakkumus on veel jõus (kehtivad). Olukorras, kus kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaeg on lõppenud, ei ole hankijal enam võimalik pakkujatele pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut teha. Vastustaja jääb Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile esitatud seisukoha juurde ning leiab, et kaebus on põhjendamatu, vaidlustatud korraldus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud, selle motivatsioon koostoimes kohaldatavate õigusaktidega võimaldab akti adressaatidel (ja vaidlustuskomisjonil või kohtul) aru saada ja kontrollida hankija tehtud kaalutlusotsustust. Seega alus korralduse tühistamiseks puudub. Vaidlustatud korralduse õiguslikust motivatsioonist nähtub, et hankijal ei olnud riigihangete seaduse (edaspidi

) kõige olulisemaid sätteid – riigihangete korraldamise eesmärki ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid - rikkumata võimalik hankemenetlust jätkata 7 Hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks, sest: • hankemenetluse jätkamine oleks vastuolus riigihangete korraldamise eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine (

§ 1

) • hankemenetluse jätkamine oleks vastuolus seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (

§ 3

) Riigihanke eesmärk - kasutada riigi rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saada riigihanke objektiks oleva teenuse osas parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus - saab realiseeruda ainult olemasolevates konkurentsitingimustes esitatud konkureerivate pakkumuste võrdlemise teel. Hankemenetluses esitatud pakkumused aga ei olnud omavahel võrreldavad, mistõttu ei olnud võimalik hankemenetluse jätkamine (ja hankelepingu sõlmimine), vaid hankemenetlus tuli kehtetuks tunnistada nagu maavanem seda ka vaidlustatud korraldusega ka tegi. Vaidlustatud korralduse motivatsioonist nähtub, et hankija on otsustuse tegemisel kaalunud ja hinnanud kõiki hankemenetluses kogutud tõendeid kogumis – hankija on kaalunud kõiki riigihankes esitatud pakkumusi koosmõjus pakkujate poolt esitatud selgitustega nende pakkumuste kohta, hankija poolt kinnitatud hankedokumente koos muudatustega ning hankija poolt enne pakkumuste esitamist hankemenetlusest huvitatud isikutele antud selgitusi ja teavet. Hankijal, vaadanud läbi kõigis liinigruppides esitatud pakkumused, tekkis kahtlus, et pakkujad on hankedokumente mõistnud erinevalt. Seejuures ei olnud ükski hankedokumendid saanud isik hankedokumente enne pakkumuste esitamist vaidlustanud, küll aga paluti hankijalt korduvalt selgitusi hankedokumentide kohta osas, mis puudutas reisijate arvu ja piletitulu hankemenetluse esemeks olevatel avaliku liiniveo korras teenindatavatel maakonnaliinidel. Hankemenetlusest huvitatud isikutele oli enne pakkumuste esitamist edastatud teave avaliku liiniveo eelmiste perioodide reisijate arvu, piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuste kohta (Viljandi Maavalitsuse kirjad 22.06.2009 nr 4.2-3/748; 10.07.2009 nr 4.2-3/857; 17.07.2009 nr 4.2-3/876; 20.07.2009 nr 4.2-3/882). Esitatud pakkumused erinesid pakkujatele edastatud eelmiste perioodide statistilistest andmetest oluliselt. Sellest tulenevalt saadeti ka kõigile pakkujatele taotlused selgituste esitamiseks (Viljandi Maavalitsuse kiri 11.09.2009 nr 4.2-3/1137). Pakkujatelt paluti selgitada esitatud pakkumuste lisa 5 (Liinikilomeetri maksumuse ja riigieelarve sihtotstarbelise toetuse arvestamise aluseks olnud tulude ja kulude aruande vorm) märgitud reisijate arvu, piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuse näitajaid. Pakkujate selgitustest (AS Devori Reisid kiri 15.09.2009 nr 29, AS SEBE kiri 11.09.2009 nr 212, AS GoBus kiri 16.09.2009 nr GB/ , OÜ Automen kiri 16.09.2009, AS Mulgi Reisid kiri 16.09.2009 nr 1-7/26, AS Hansabuss kiri 16.09.2009 nr 195 ja AS ATKO Trans kiri 15.09.2009 nr 77) ilmnes, et piletihinna muutumine lepinguperioodi jooksul ei ole kõigile pakkujatele üheselt arusaadav, pakkujad on seadnud erinevaid ootusi ja eeldusi reisijate arvu, piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuse suurusele, mistõttu ei ole võimalik ka hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumite põhjal välja selgitada, milline pakkumine tagaks parima hinna ja kvaliteedi suhte hankelepinguga tellitava teenuse osas: 8 • • osad pakkujatest eeldasid pakkumuse esitamisel piletihinna tõusu hankelepingu kehtivuse ajal, teised tegid prognoosid ja esitasid pakkumuse arvestades hankija esitatud eelnevate perioodide andmeid ning piletihinna tõusu ette ei näinud; osad pakkujad arvestasid pakkumuse esitamisel kohaliku omavalitsuse toetuse jätkumisega samas mahus; teised eeldasid KOV toetuse tõusu; üks pakkuja arvestas, et KOV toetus tulevastel perioodidel väheneb. Pakkujate selgitustest järeldub üheselt, et pakkujad on esitanud pakkumused erinevatel eeldustel. Seejuures on erinevused eeldustes hankelepingu seisukohalt oluliste asjaolude kohta – avaliku liiniveo teenuse osundamisega seonduva tulu st piletihind, piletitulu, kohaliku omavalitsuse toetus ning reisijate arv. Oluline on ka siinkohal, et tegemist ei ole asjaoludega, mille muutus (ja muutmine) sõltuks üheselt ja ainult pakkujast. Eeltoodust tulenevalt ei ole pakkumused objektiivselt võrreldavad. Hankemenetluse jätkamine ja esitatud pakkumuste hindamine hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumite alusel tooks kaasa riigihangete korraldamise eesmärgi ja üldpõhimõtete, iseäranis isikute võrdse kohtlemise põhimõtte ja vaba konkurentsi põhimõtte, olulise rikkumise. Hankija on seisukohal, et hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumite alusel pakkumuste hindamine oleks diskrimineeriv pakkujate suhtes, kes esitasid pakkumused eeldusel, et piletihind, piletitulu ja kohalike omavalitsuste toetus lepinguperioodil ei kasva / ei muudeta. Piletitulu ja kohalike omavalitsuste toetuse näitajate meelevaldne suurendamine HD lisas 5 võimaldab matemaatiliselt automaatselt vähendada riigieelarve sihtotstarbelise toetuse vajadust (pakkumuse maksumust) ning annaks sellisel viisil pakkumuse esitanud pakkujatele põhjendamatu ja teisi pakkujaid diskrimineeriva eelise hindamisel. Pakkumust oluliselt mõjutatavate andmete (piletitulu, sõitjate arv) ja hankija poolt pakkujatele hankemenetluse käigus enne pakkumuste esitamise tähtaega esitatud eelnevate perioodide statistika vahel erinevuste kohta pakkujate poolt esitatud selgitused (nii hankemenetluses kui vaidlustusmenetluses) olid paljasõnalised. Vaidlustaja viitas „moodsamatele bussidele ja piletimüügisüsteemile ning klienditeeninduse taseme kaasajastamisele, millega tõuseb tegelik bussiga sõitjate arv“. Hankijal olid otsuse tegemisel olemas eelmiste perioodide võrdlusandmed avaliku teenindamise lepingute alusel teostatavate vedude ja riigieelarve sihtotstarbelise toetuse kohta Viljandi maakonnas ja samuti kõigi maakondade lõikes riigis. Hankija esindaja rõhutas ka vaidlustusmenetluses, et riigieelarve sihtotstarbelise toetuse osakaal Viljandi maakonnas on aastaid olnud riigisiseselt kõigi maakondade lõikes madalaim (45% veo teostamise maksumusest), piletitulu aga riigisiseselt kõigi maakondade lõikes kõige kõrgem (moodustades 43% teenuse maksumusest). Seega puudusid Viljandi maakonnas eeldused piletitulu ja reisijate arvu hüppeliseks kasvuks põhjendustel, mida pakkujad hankemenetluse raames hankijale esitasid (esimese astme kohtu otsus 25.02.2003, kohtuasi T-4/01, Renco [2003] ECR II-171 lõiked 7475). Eelnimetatud asjaolusid kaalunud ja hinnanud, võttis maavanem õigustatud ja põhjendatult vastu vaidlustatud korralduse. Vaidlustatud korralduse andmisel on täidetud

§ 29

lg 3 p 6 sätestatud eeldused – hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija oma algatusel põhjendatud vajaduse korral Hankija analüüsinud esitatud pakkumusi, pakkujate poolt esitatud selgitusi, hankija poolt pakkujatele enne pakkumuste esitamist antud selgitusi ja teavet ning kontrollinud täiendavalt hankedokumentides ja selle lisades esitatud tingimuste põhjalikkust, täielikkust ja üheselt mõistetavust, asus seisukohale, et hankedokumentides ei ole piletitulu, piletihinna ja kohaliku omavalitsuse toetuste muutumise mehhanism üheselt kirjeldatud. Hankija ei ole 9 hankedokumentides fikseerinud piletihinna muutmise mehhanismi, samas ei ole hankedokumentides ka otseselt välistatud piletihinna muutmist - sellest tulenevalt ei oleks piletihinna tõusu eeldanud pakkujate pakkumuste mittevastavaks tunnistamise õigustatud. Kui hankija hankemenetluse käigus selgub, et hankedokumentides esitatud tingimused on mingil põhjusel ebaselged, võimaldavad erinevat mõistmist ning ei võimalda hankijal menetluse tulemusena saada selliste omaduste ja tingimustega teenust, mida hankija vajab, siis ei saa sundida hankijad hankemenetlust lõpule viima. Sellise sisuliselt ebaõige tulemuseni viiva hankemenetluse jätkamist ei saa õigustada ka pakkujate ootused. Ka Euroopa Liidu esimese astme kohus on rõhutanud, et asjaolu, et pakkumus loeti hankedokumentidele vastavaks, ei vabasta hankijat kohustusest kontrollida pakkumise hindu, kui pakkumiste läbivaatamise käigus ja pärast esialgset vastavuse hindamist tekib hindade usaldusväärsuses kahtlusi (esimese astme kohtu otsus 25.02.2003, kohtuasi T-4/01, Renco [2003] ECR II-171 lõige 76). Ka Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon on varasemates lahendites asunud seisukohale, et kui hankija jõuab hankemenetluse kestel järeldusele, et hankedokumendid võimaldavad erinevat mõistmist, mistõttu Hankija soovitud tulemust ei ole hanke raames võimalik saavutada, on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine lubatav (VAKO 01.12.2008 otsus nr 150-08/105877). Viljandi maavanema 25.09.2009 korraldus nr 576 „Riigihanke Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning ükski kaebuse esitaja poolt esitatud väide ega põhjendus ei anna alust nimetatud hankija korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on õiguspärane ja põhjendatud Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjoni 02.11.2009 otsus nr 223-09/113110 ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja esitanud taotlused tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 02.11.2009 otsus nr 223-09/113110 ning Viljandi maavanema 25.09.2009 korraldus nr 576. Tartu Halduskohus võttis Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse järgi üle antud kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Viljandi maavanema. Menetlusosaliste ringi määratlemisel lähtus halduskohus Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-1110. Nimetatud otsuses halduskolleegium leiab, et vaidlustuskomisjon ei ole halduskohtumenetluses menetlusosaline. Seetõttu lahendab kohus käesolevas asjas Viljandi maavanema 25.09.2009 korralduse nr 576 tühistamiseks esitatud nõude. Viljandi maavanema 25.09.2009 korraldusega nr 576 on vaidlusalune hankemenetlus nr 113110 tunnistatud kehtetuks lähtudes

§ 29lg 3-st 6.

Vastavalt

§ 29

lg 3 p-le 6 hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega Ameti otsusega või hankija enda otsusega Ameti ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetlus lõpeb. Vastustaja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et kaebajal ei ole tühistamiskaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki – hankija poolt vastu võetud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise järel jätkata haldusmenetlust. Seda põhjusel, et tulenevalt riigihangete seaduse § 29 lg 3 p-st 7 on käesoleva haldusasja menetlemise ajaks hankemenetlus lõppenud seoses kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega. 10 Vastuseks kohtu täpsustavatele küsimustele selgitas kaebuse esitaja, et see asjaolu ei oma tähtsust, kuna tühistamiskaebuse eesmärgiks on üksnes vaidlustatud haldusakti tühistamise saavutamine. Asjaolu, et hankelepingu sõlmimine poleks vaidlusaluse hankemenetluse tulemusena võimalik, ei saa mõjutada konkreetse kaebuse eesmärgi saavutamist. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tühistamiskaebuse esitamise eesmärgiks saab olla lihtsalt huvi saavutada haldusakti tühistamine. Tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise eesmärgiks saab kohtu arvates olla rikutud õiguste kaitse nt haldusakti andmise eelse olukorra taastamisega (antud juhul hankemenetluse jätkamisega) või endise olukorra taastamise võimatuse korral hüvitusnõude esitamise võimalus. Kohus nõustub vastustajaga selles, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise järel ei ole antud juhul võimalik hankemenetlust jätkata. Seda põhjusel, et kõigi hankemenetluses esitatud pakkumuste jõusolek lõppes 24.11.2009 (pakkumuste jõusoleku tähtaeg 120 päeva pakkumuste esitamisest, pakkumused esitati 27.07.2009) ja pakkumuste jõusoleku tähtaegu ei ole pikendatud. Seega, vaatamata sellele, kas kohus tühistab või ei tühista Viljandi maavanema 25.09.2009 korralduse nr 576, on hankemenetlus nr 113110

§ 29lg 3 p 7 järgi ikkagi lõppenud. Kaebaja märgib, et Go

Bus AS-l on põhjendatud huvi kaebuse lahendamiseks isegi siis, kui hankelepingu sõlmimine ei peaks osutuma võimalikuks. Sellisel puhul soovib GoBus AS nõuda Viljandi Maavalitsuselt õiguste rikkumise eest kahju hüvitamist

§ 115alusel.

Nimetatud sätte kohaselt pakkujal ei ole õigust nõuda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumuse ettevalmistamise ja hankemenetluses, ideekonkursil või ehitustööde kontsessiooni andmisel osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Käesoleva asja raames saab kohus hinnata üksnes seda, kas hankija rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid või mitte, kohus ei saa käesolevas asja raames lahendada küsimust, kas hankelepingu sõlmimine kaebajaga oleks väidetavate rikkumisteta olnud tõenäoline. Kuna riigihangete seadus annab võimaluse teatud tingimustel nõuda tehtud kulutuste hüvitamist, tuleb kohtul AS GoBus tähtaegselt esitatud tühistamiskaebus sisuliselt lahendada. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 ja § 26 lg 1 p-le 1 peab halduskohus tühistama tähtaegse ja lubatava kaebusega vaidlustatud haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Nagu eelnevalt märgitud sätestab

§ 29

lg 3 p 6 hankemenetluse lõppemise alusena hankemenetluse kehtetuks tunnistamise Ameti otsusega või hankija enda otsusega Ameti ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et

§ 29lg 3 p 6 rakendamiseks peab esinema hankijast sõltumatu väline faktor.

Kohus on seisukohal, et

§ 29

lg 3 p 6 alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib põhjendatud vajadus olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev. Antud juhul on asjaolu, et pakkumused ei ole objektiivselt võrreldavad, kohtu veendumusel piisav argument põhjendamaks vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks

§ 29lg 3 p 6 alusel.

Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et hankija ei ole korralduse nr 576 andmisel täitnud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud korraldust põhjendatakse sellega, et 1) pakkumuses esitatud reisijate arv ja kohaliku omavalitsuse toetuse suurus erinevad oluliselt eelmiste perioodide statistilistest andmetest, milline teave oli hankija poolt enne pakkumuste esitamist edastatud ning 11 2) pakkujad on erinevalt arvestanud hankelepingu kehtivuse ajal piletitulu, kohaliku omavalituse toetuse muutumisega ja/või piletihinna tõusuga, mistõttu on esitatud pakkumused oma olemuselt esitatud erinevatel alustel ja eeldustel, mille tulemusel ei ole pakkumused ega võimalda hankijal välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumustega saavutada sellega riigihanke eesmärki ning järgida riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (tl 148). Kohtu arvates on korralduses toodud piisavad ja veenvad põhjendused, miks maavanem peab vajalikuks tunnistada riigihange nr 113110 hankija algatusel kehtetuks. Pakkujate poolt esitatud lisa 5 ei olnud mitte informatiivne materjal, vaid pakkumuse osa. Seetõttu ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, et piletitulu, kohaliku omavalitsuse toetuse muutus ja piletihinna tõusu kalkulatsioonid ei oma pakkumuste hindamisel tähtsust. Hankemenetlusest huvitatud isikutele oli enne pakkumuste esitamist edastatud teave avaliku liiniveo eelmiste perioodide reisijate arvu, piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuste kohta. Kuna esitatud pakkumused erinesid pakkujatele edastatud eelmiste perioodide statistilistest andmetest oluliselt, saadeti ka kõigile pakkujatele taotlused selgituste esitamiseks (Viljandi Maavalitsuse kiri 11.09.2009 nr 4.2-3/1137 ( tl 171). Pakkujatelt paluti selgitada esitatud pakkumuste lisas 5 (liinikilomeetri maksumuse ja riigieelarve sihtotstarbelise toetuse arvestamise aluseks olnud tulude ja kulude aruande vorm) märgitud reisijate arvu, piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuse näitajaid. Pakkujate selgitustest ilmnes, et piletihinna muutumine lepinguperioodi jooksul ei ole kõigile pakkujatele üheselt arusaadav, pakkujad on seadnud erinevaid ootusi ja eeldusi reisijate arvu, piletitulu ja kohaliku omavalitsuse toetuse suurusele (tl 172-178). Õige on vastustaja seisukoht, et suuremat piletitulu ja suuremat kohaliku omavalitsuse toetust arvestades väheneb riigieelarvest makstava toetuse suurus, st et pakkumuses, kus on suurem piletitulu ja toetus kohalikust eelarvest, on väiksem toetuse vajadus riigieelarvest. Kui hinnatav näitaja (toetuse vajadus riigieelarvest) lähtub lisas 5 toodud andmetest ja need andmed on pakkujatel erinevad, siis ka pakkumused ei ole võrreldavad. Piletitulu ja kohalike omavalitsuste toetuse näitajate meelevaldne suurendamine hankedokumentide lisas 5 võimaldab vähendada riigieelarve sihtotstarbelise toetuse vajadust (pakkumuse maksumust) ning annaks sellisel viisil pakkumuse esitanud pakkujatele põhjendamatu ja teisi pakkujaid diskrimineeriva eelise hindamisel. Kohus nõustub sellega, et hankemenetluse jätkamine olnuks antud juhul vastuolus riigihangete korraldamise eesmärgi ja põhimõtetega tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et Viljandi maavanema 25.09.2009.a. korraldus nr 576 „Riigihanke Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 12