2-09-49658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2010. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja

§ 162lg 1, § 407 lg 1, § 415, § 422, § 468 lg 1 p.2 1.

Rahuldada OÜ Sandauto hagi solidaarselt T T ja S T vastu.

1. Välja mõista solidaarselt T T ja S T’lt OÜ Sandauto kasuks põhivõlg 16 333.32 krooni ja kahjuhüvitis 8666.68 krooni, kokku võlgnevus summas (25 000.00) kakskümmend viis tuhat krooni.
2. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
3. Toimetada kohtuotsus kostjatele kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
4. Jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt T Tja S T kanda.
5. Välja mõista T T’lt ja S T’lt solidaarselt OÜ Sandauto kasuks menetluskuluna riigilõiv summas (5100.00) viis tuhat ükssada krooni ja õigusabikulud summas (1752.00) üks tuhat seitsesada viiskümmend kaks krooni. Edasikaebamise kord Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 28 1

§ 187

lg 6 alusel) lisada sellele kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja rentnik T T ja kaasrentniku S T’ga 01.08.2008.a rendilepingu, millega hageja andis kostjate kasutusse ja valdusse sõiduki Opel Sintra 1999 väljaostu lepingust ja selle lisadest tulenevatel tingimustel. Kostjad pidid tasuma kokkulepitud osamakseid maksegraafiku kohaselt, kuid ei suutnud seda, jätsid osamaksed summas 16 333.32 krooni (sisaldas intressi) maksmata, tagastasid sõiduki ning leping lõpetati. Peale sõiduki tagasi saamist avastas hageja sõiudkil puudusi, mis ei saanud tekkida asja normaalse kulumise käigus. Remondikalkulatsioonide järgi puuduste likvideerimise maksumus moodustab kuni 29 926.23 kr, hageja vähendab sõiduki amortisatsiooni jms asjaolusid arvestades kahjunõuet 8666.68 kroonini. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tasumata rendimaksed summas 16 333.32 krooni ning sõiduki remondivajadusest tingitud kahjuhüvitise summas 8666.68 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning välja mõista riigilõivud summas 5100 kr ja õigusabikulud summas 1752 krooni. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuivõrd hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kostja Kostjatele on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 12.03.2010 ja kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjatele on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas

§ 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja põhivõla, viivise, intressi ja võla sissenõude kulude nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostjad ei ole täitnud kapitalirendilepingust ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi, mida hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1. Hagejal on õigus nõuda ka VÕS § 127 ja § 128 lg. 3 kohaselt hagejale tekitatud kahju. Kuna kostjatele toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes

§ 455lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg.1 jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti.Seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt T T ja S T kanda. 2

§ 173

, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes asja vähest keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute menetluskuludena kokku 6852 kr, s.o. hageja kantud riigilõivud hagi esitamiselt 5000.- kr ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiselt 100.- kr ning õigusabikulud summas 1752.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a.

juhul, kui asja menetlus taastatakse.

§ 178lg.

1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Ivika Sillaots Kohtunik 3