Obsah (5)

§ 49§ 60§ 61§ 70§ 72

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-62827 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 09. juuni 2010. a K

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

Vastavalt

§ 61

lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61

lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 3 Hageja palub lapsele elatist 5 500 krooni, kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 7) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 11 005,97 krooni, sh kulutused toidule 2000 krooni; prillide valmistamiseks 416,67 krooni, ravimitele 100 krooni; rõivad, jalatsid 1662,51 krooni; hügieenivahendid 314 krooni; koolitarbed 83,33 krooni; kommunaalmaksed, küttepuud 3300,47 krooni; lapse autoga kooli viimine 620 krooni; autohooldus 500 krooni; väljasõidud, kooliraha 125 krooni; repetiitor 1000 krooni; suvevaheaja sisustamine 325 krooni; sidevahendid 559 krooni. Seega jääks ühele vanemale lapsele tehtavate kulutuste suuruseks 5502,98 krooni kuus. Kostja lapsele tehtavate kulutuste suurusega nõustunud ei ole, leides, et hageja nii suurt summat lapsele ei kuluta, kuna tema sissetulek on väike. Hageja on lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud tõendid (tl 54-56), mille kohaselt on Eesti Energia AS-ile elektri tarbimise eest tasutud ajavahemikus novembrist kuni maini (kaasa arvatud) kuus keskmiselt 687,44 krooni, millest lapse osa moodustab 343,72 krooni (687,44: 2) ning Tele2 Eesti AS-ile mais 2010 173,15 krooni. Hageja ei ole tõendanud lapse vajadusi seoses prillide valmistamisega, suvevaheaja sisustamisega, autohooldusega ja bensiinikuludega (sõitudeks kooli), küttepuude muretsemisega ning riietele-jalanõudele ja repetiitorile. Kostja on õigeks võtnud, et laps kannab prille ning, et hageja elukohaga on bussiliiklus harv. Seega leiab kohus, et kulutused seoses prillide valmistamise ning sõitudega kooli on põhjendatud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvestades üldist elatustaset, leiab, et lapse vajadused moodustavad kuus keskmiselt 5500 krooni. Hageja väitel moodustab tema keskmine sissetulek 5 000 krooni (tl 53). Hageja oma väite kinnitamiseks tõendeid kohtule ei esitanud. Kostja keskmine kuusissetulek (bruto) moodustab 10 465,70 krooni (tl 44). Hageja ülalpidamisvõime on: 2500 krooni (hageja ise ja laps; 5000 : 2). Kostja ülalpidamisvõime on 5232,85 krooni (kostja ise ja laps; 10 465,70 : 2). Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

§ 70kohaselt esitamisest.

tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 4
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“ Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 36-41) nähtub, et kostja on peale alates 26.11. 2009 kuni 26.05.2010 tasunud poja A.L. arveldusarvele elatisena igakuiselt 2500 krooni, s.o. kokku 17 500 krooni. Hageja on leidnud, et elatisraha pidi laekuma tema arveldusarvele. Kostja väitel kandis raha poja arveldusarvele vastavalt hageja soovile. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal puudub võimalus kasutada poolte alaealise lapse arvele elatusrahana laekunud summasid. Asjakohatu on hageja väide, et ta vajab arve kasutamiseks lapse luba, kuna hageja lapse vanemana on lapse seaduslik esindaja, kelle nõusolekul laps saab tehinguid teha, mitte vastupidi. Seega leiab kohus, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on ajavahemikus 26.11.2009 kuni 26.05.2010 hagejale elatisena maksnud 17 500 krooni. Kohus, arvestades lapse vajadusi ning poolte varalist seisundit, leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 26.novembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 3000 krooni. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid (tl 17–21, 36-43) kindlustusmaksete igakuiselt summas 218,70 krooni tasumise kohta, kuna nimetatud kulutuse näol ei ole tegemist lapse igapäevaste ülalpidamiskulude kandmisega, vaid tulevikku suunatud investeeringuga.

§ 72lg 1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarveldamisele võlgniku vastuhagi katteks.

Seega puudub kohtul alus arvestada kostja poolt viidatud asjaolu ja tõendeid (tl 36-40, 45-52), et kostja on tasunud elamu, milles hageja ja poeg elavad, eest laenu. Juhul, kui kostjal on varalisi või rahalisi nõudeid hageja vastu, on tal õigus esitada kohtusse vastavasisuline hagiavaldus. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (

§ 61lg 3, Ts

MS § 459) Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. 5 Helgi Vinni Kohtunik 6