2-10-18081/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-18081 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi K.H. hagi A.H. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: K.H. (IK xxx, elukoht: xxx) A.H. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: RESOLUTSIOON
2. K.H. hagi A.H. vastu rahuldada.
3. Välja mõista A.H.lt elatis igakuise elatusrahana K.H. kasuks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 19.04.2010.a kuni K.H. õpingute lõpetamiseni Jõhvi Gümnaasiumis.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE
5. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja toetas hagejat materiaalselt kuni hageja täisealiseks saamiseni. K.H. jätkab käesoleval ajal õpinguid Jõhvi Gümnaasiumi 11.A klassis. A.H. vabatahtlikult hagejat enam ei toeta. K.H. palub kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni. II KOSTJA VASTUS
6. A.H. selgitab, et on kindla töö- ja elukohata ning majandusraskustes. Kostja tunnistab hagi ja soovib võimaluste piires tütart aidata, kuid ei suuda seda teha nõutud määras. Kostja lisab, et on tütar Kerlit toetanud arvuti ja muude vajalike asjade ostuga. Kerli nõuab riiete ja autokulude tarbeks pidevalt raha väites, et elu ja bensiin on liiga kallis. KOHTUISTUNG 03.06.2010
7. Hageja K.H. jäi kohtuistungil haginõude juurde. Hageja selgitas, et isa ei ole pärast tütre 18aastaseks saamist temaga üldse kontakti võtnud. Kostja A.H. nõustus tasuma elatist 1 500 krooni kuus (kahe lapse peale). Kostja väitel on raskusi ka selle summa tasumisega. Abikaasade ühisvarasse kuulunud korteri müügist sai tema endine abikaasa laste toetuseks 25 000 krooni. Raha kostjal ei ole, keegi teda tööle ei võta, kostja on töötu ja kodutu. Kostjale kuulub Volkswagen Transporter
8. A.H. sõnul püüab ta mingil määral kala, aga suurt tulu sellest ei saa, väike paat (mootor 20-ne Merkon, 3-4 inimese jaoks) on ka. Ford Galaxy on ema oma, kostja on ainult kasutaja. Kostja tegeleb kalapüügi ja turustusega, kala püüab Emajõest ja müüb Tartus. II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et K.H. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10. Ida-Viru Maakohtu 10.03.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-77/04 Mõisteti A.H.lt elatis K. H. kasuks laste K.H. ja R. H. ülalpidamiseks 750 krooni ühe lapse kohta (kahele lapsele kokku 1 500 krooni) kuni laste täisealiseks saamiseni.
11. K.H. (sünd 06.04.1992) sai täisealiseks 06.04.2010 ja õpib käesoleval ajal Jõhvi Gümnaasiumi
12. A klassis (2009/2010 õppeaasta) (tl 2) Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
13. K.H. palub kostjalt välja mõista elatise 2 175 krooni kuus kuni õpingute lõpetamiseni Jõhvi Gümnaasiumis. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär
14. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna K.H. nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
15. Kostja väidab, et kuna on töötu ja kodutu, ei ole ta võimeline nõutud määras elatist tasuma. Kostja leiab, et ka 1 500 krooni tasumisega kuus tekiks raskusi.
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja väide, et ta on töötu, on väär. Registriandmete kohaselt on kostja registreeritud ettevõtjana 14.10.2004 Tartu piirkonnas. Kohtuistungil kinnitas kostja, et on ettevõtja ja tegeleb kalapüük ja turundusega. Kohus on seisukohal, et A.H. ei ole tõendanud, et tema võime ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud. Riigikohus on seisukohal, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07) Kostja ei ole tõendanud, mida ta on teinud ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Lisaks ettevõtlustulule, omab kostja veel ka paati ja pakiautot (tl 19).
17. PkS § 61 lg 6 on sätestatud alused, millal on lubatav elatise tasumine alla kehtestatud miinimummäära. Kohus võib elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ainus argument, mistõttu tuleks elatis välja mõista alla seadusega kehtestatud miinimummäära, on tema sissetuleku puudumine, mis kohtumenetluse käigus osutuks vääraks, sest kostja oli peale registriandmete avaldamist sunnitud tunnistama, et ta tegeleb ettevõtlusega, kuid sellest saadav tulu on ebapiisav. Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest alla poole kuupalga alammäära (Riigikohtu 19.06.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-07). Kostja ei ole töövõimetu. PkS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. (Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07). A.H. on töövõimeline, mistõttu tuleb tal teha kõik endast olenev ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
18. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus K.H. hagi A.H. vastu. Menetluskulude jaotus
19. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud