2-10-13703/7

(4)2-10-13703

1. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest S F. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Narva linn esitas Viru Maakohtule avalduse eestkostja ametist vabastamiseks. Avaldaja palub vabastada S F K F eestkostja ametist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu
2. mai 2002 kohtuotsusega määrati K F eestkostjaks S F. Eestkostetav oli
3. märtsil 2010 suunatud Narva linna Sotsiaalabiameti poolt Laste Varjupaika seoses keeruliste suhetega eestkostetava ja eestkostja ning eestkostja abikaasaga vahel. Narva linna sotsiaalabiameti
4. märtsi 2010 otsusega nr 272-2 kõrvaldati S F K F eestkostja ülesannete täitmisest põhjusel, et eestkostja ei täida eestkostja ülesandeid. Eestkostja esitas Narva linna Sotsiaalabiametile avalduse, milles teatas, et eestkostja ei tule toime eestkoste teostamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 197 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Lähtuvalt PKS § 174 lg 3 ja lg 4, eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohus jõuab järeldusele, et eestkostja ei ole võimeline täitma eestkostja ülesandeid ning seetõttu ei vasta eestkostjale esitatavatele nõuetele. Narva linna Sotsiaalabiamet suuna eestkostetava alates
5. märtsist 2010 Laste Varjupaika, kuna eestkostja perekonnas valitsevad äärmiselt keerulised suhted eestkostetava, eestkostja ja eestkostja 2

(4)2-10-13703 abikaasa vahel. Eestkostetav paigutati Laste Varjupaika 07. detsembril 2010, kuna eestkostja abikaasa keeldus eestkostetavat koju jätmast. Suunamiskirja kohaselt läheb eestkostetav kodust ära ette teatamata ja ei ööbi kodus. Kodukülastuse akti kohaselt on eestkostja elukohas rahuldavad elutingimused laste jaoks, kuid peres on konfliktsed suhted vanemate laste ja täiskasvanud pereliikmete vahel. Perekonna tugiteenuse töötaja koostatud olukorra kirjeldusest selgub, et eestkostja perekonna mitmed funktsioonid on häirunud, kontakti ülesehitamine ja säilitamine on olnud keeruline; pereisa käitumine laste suhtes on agressiivne, ta kasutab mittesobivaid kasvatusmeetodeid, s.o psühholoogilist vägivalda, mis kahjustab laste arengut; vanemad lapsed on tarvitanud alkoholi, varastanud, pannud toime väärtegusid, kodust loata lahkunud; laste ema on esitanud avalduse ühe lapse suhtes vanema õigustest loobumiseks; riskihindamise ja perekonna arenguplaani koostamisest ja koostööst tugiteenuse osutajaga vanemad keeldusid. Narva Laste Varjupaiga sotsiaaltöötaja tõendist selgub, et eestkostja ei külastanud eestkostetavat, kui viimane viibis Laste Varjupaigas peale kodust lahkumist. Eestkostetav ei tunne igatsust eestkostja järgi, ei mäleta, kuidas ta välja nägi. Eestkostetav on pahane eestkostja abikaasa peale, kuna abikaasa oli lapse suhtes agressiivne, kasutas julmi füüsilisi karistusi ja alandas poissi. Eestkostetav ei soovi elada eestkostja peres. Eestkostetava esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt on eestkostja ametist vabastamine põhjendatud ja lapse huvides vajalik. Kohus leiab, et eestkostja ei ole võimeline täitma eestkostja ülesandeid, kuna eestkostja perekonnas valitsevad eestkostetava jaoks mittesobivad suhted, mis kahjustavad lapse arengut. Eestkostja juures elamine avaldab kahjustavat mõju eestkostetava psüühikale, tema arengule ja moraalse külje kujunemisele. Eestkostja ei ole võimeline perekonnas valitsevaid käitumismalle muutma, on keeldunud tugiteenusest, tunnistab ise, et ei ole võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg 1 ja lg 2 kohaselt, mõjuval põhjusel võib kohus eestkostja ametist vabastada. Kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Eestkostetava esindaja teatas kohtule, et eestkostetav nõustub eestkostja vabastamisega. Eestkostetava esindaja kinnitab, et eestkostetav saab aru eestkostja vabastamise tagajärgedest, s.o et ta ei saa enam elada eestkostja perekonnas, sellele vaatamata nõustub eestkostetav eestkostja vabastamisega. Kohus leiab, et S F tuleb vabastada K F eestkostja ametist. Vastavalt PKS 199, eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande. Eestkostja on kohustatud välja andma eestkostetavale kogu tema vara ning esitama kohtule 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse temale kättetoimetamisest eestkostetava vara valitsemise aruande. Kohus kontrollib aruannet sisuliselt, hindab tehtud kulutuste põhjendatust ning vajadusel võib nõuda aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus. Lähtuvalt PKS § 197 lg 3, eestkostja vabastamisel teeb kohus korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. /---/. Vastavalt PKS § 173 lg 1, /---/. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. 3

(4)2-10-13703 PKS § 176 lg 1 kohaselt, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Eestkosteasutusel Narva Linnavalitsusel tuleb leida eestkostjaks sobiv isik ning kuni sobiva eestkostja leidmiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus Narva Linnavalitsus. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 3 ja lg 8, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. /---/. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. /---/. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Teatavakstegemine Vastavalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele käesoleva seadustiku § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teatavaks teha eestkostjale, eestkostetavale ja tema esindajale ning eestkosteasutusele. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Aarne Lõhmus Kohtunik 4