← Eesti

3-08-657/173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-657 H

) § 37 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 tähenduses ning ettevõtte omandajatele läks üle ka OÜ Vene Meedia maksuvõla tasumise kohustus (

§ 37, VÕS 182 lg 2).

OÜ Vene Meedia majandustegevus on maksuhaldurile teadaolevalt lõppenud, äriühing on varatu ning puudub võimalus maksuvõla nõude rahuldamiseks ettevõtte üleandja vara arvelt. OÜ-l Vene Meedia oli kohustus tasuda käibemaks 120 259 kr OÜ-le Merger Meedia varade võõrandamisega seotud tehingult ja kuna ta seda ei tasunud, läheb see kohustus üle OÜ-le Merger Meedia. Maksuvõlg summas 834 484 kr on tekkinud perioodil augustdetsember 2006 ning on olemuslikult seotud majandusüksusega, mille omandas SA Jüri Vilmsi Sihtkapital, mistõttu on tema ka nimetatud summa ulatuses maksuvõla tasumise kohustuse täitjaks. Maksuvõlg summas 333 636 kr tekkis enne 01.08.2006 ning on olemuslikult seotud OÜ Vene Meedia koosseisus olnud majandusüksuste tegevusega. Kuna kuni 01.08.2006 ei olnud võimalik eristada kahte majandusüksust ehk ettevõtet, on viidatud maksuvõla puhul tegemist jagamatu kohustusega VÕS § 65 lg 3 tähenduses, mille täitmise eest vastutavad ettevõtete omandajad OÜ Merger Meedia ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapital solidaarselt. OÜ Merger Meedia ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapital kaebustes paluti PMTK 06.03.2008 korraldus nr 13-2.1/6929 tühistada. Kohtumenetluse ajal kuulutati välja SA Jüri Vilmsi Sihtkapital pankrot ning kuna pankrotihaldur kaebust ei toetanud, lõpetas kohus asja menetluse SA Jüri Vilmsi Sihtkapital esitatud kaebuse osas. OÜ Merger Meedia kaebuses leiti, et kaebaja ei ole omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtet ega selle organisatsiooniliselt iseseisvat osa, mistõttu ei ole talle OÜ Vene Meedia maksukohustused üle läinud. Kaebaja omandas OÜ-lt Vene Meedia kaubamärgi Vesti Nedeli, mööbli ja tehnika ning OÜ Vene Meedia kohustused ajalehe Vesti Nedeli tellijate ees. Selline omandatud varade koosseis ei ole käsitletav tervikliku majandusüksusena. Ajalehe toimetus ei saa tegutseda ilma tööks vajalike ruumideta, reklaami- ja turunduslepingutest tulenevate õigusteta, ajalehe trükkimiseks sõlmitud lepinguteta jms. Kaebaja ei ole omandanud OÜ Vene Meedia sõlmitud üürilepingutest, 2

(8)3-08-657 reklaamilepingutest, teenuste ostmise lepingutest jms lepingutest tulenevaid õigusi. Kõik varad, mida kaebaja OÜ-lt Vene Meedia omandas, on olemuselt OÜ Vene Meedia poolt lõpetatud ettevõtte tegevusest ülejäänud vara. Ettevõtte tegevuse lõpetamist OÜ Vene Meedia poolt kinnitab muuhulgas tema poolt oma töötajatega töölepingute lõpetamine, st, et töölepingud ei jäänud TLS § 6 lg 1 p 3 alusel kehtima. OÜ-s Vene Meedia töötas kokku 57 töötajat ning neist töötajatest, kellega OÜ Vene Meedia lõpetas töölepingud 31.07.2006, asusid 01.08.2006 kaebaja juurde tööle vaid kaheksa töötajat. Selline töölepingute lõpetamine OÜ Vene Meedia poolt ja uute töölepingute sõlmimine OÜ Merger Meedia poolt ei kinnita ettevõtte üleminekut. Isegi kui nõustuda maksuhalduri seisukohaga ettevõtte ülemineku kohta, siis on maksuhaldur ebaõigesti lugenud kaebaja kohustuseks OÜ Vene Meedia käibemaksu võla summas 120 259 kr ja pannud seadusevastaselt kaebaja koos SA-ga Jüri Vilmsi Sihtkapital vastutama solidaarselt OÜ Vene Meedia 333 636 kr suuruse maksuvõla (kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks ja ettevõtte tulumaks) eest.

§ 37

kohaselt läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõttega olemuslikult seotud maksuvõlg.

sätestab üksnes ettevõtte üleandja ja omandaja solidaarkohustuse (§ 38) ning teatud juhtudel ettevõtte esindaja solidaarkohustuse koos ettevõttega. Käesoleval juhul selliste juhtumitega tegemist pole ning VÕS § 65 lg-tes 2 ja 3 sätestatud solidaarkohustuse tekkimise aluseid ei esine. Teatud rahasumma riigile tasumise kohustus ei ole jagamatu ning asjaolu, et maksuhaldur ei suuda määratleda, millise OÜ Vene Meedia ettevõttega on seotud mingi osa maksuvõlast, ei muuda maksukohustust jagamatuks VÕS § 65 lg 3 tähenduses. Vastustaja nõustus kaebajaga, et vaidlusalune korraldus on ebaõige osas, millega kohustati kaebajat tasuma OÜ Vene Meedia käibemaksuvõlga summas 120 259 kr. Muus osas vaidles vastustaja OÜ Merger Meedia kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kaebaja on omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtte ning maksuhalduri vastav hinnang ja põhjendused on toodud korralduse p-s 3.1. Kaebaja soov üle võtta ajalehega Vesti Nedeli seonduv ettevõte nähtub kaebaja juhatuse liikme A. T. 04.04.2007 selgitustest. Ettevõtte üleandja OÜ Vene Meedia juhatuse liige A. T. selgituse kohaselt anti 01.08.2006 lepinguga sisuliselt üle Vesti Nedeli ajalehe toimetus ehk ettevõte; muu hulgas anti üle kohustus täita kohustused klientide ees ning kaebaja on jätkanud trükiteenuse ostmist AS-lt Printall. Kaebaja väidab õigesti, et OÜ-s Vene Meedia töötas 57 töötajat, kuid jätab märkimata, et neist vaid 14 tegeles nädalalehe Vesti Nedeli väljaandmisega. Seega on vaidlusaluses korralduses õigesti märgitud, et OÜ Merger Meedia on üle võtnud enamuse ajalehe Vesti Nedeli toimetuse töötajatest. Määravat tähtsust pole kaebaja väitel, et üle ei läinud reklaamiosakonna ja administratsiooni töötajad ega reklaami- ja turundustegevusega seotud lepingutest tulenevad õigused. Terviklik ettevõte võib tegutseda ka reklaamiosakonda omamata ning vastavat teenust sisse ostes, samas ei ole aga võimalik müüa reklaami, kui pole lehte, kuhu reklaami müüa. Kaebaja jätkas ajalehe Vesti Nedeli väljaandmist liitnime all Vesti Nedeli Den za Dnjom. Oluline on, et OÜ-s Vene Meedia ajalehe Vesti Nedeli väljaandmisega seotud töötajad asusid tööle kaebaja juurde ning tegelesid edasi sama ajalehe väljaandmisega. Maksuvõlg summas 333 636 kr tekkis OÜ Vene Meedia poolt OÜ-le Merger Meedia ja SA-le Jüri Vilmsi Sihtkapital üle antud ettevõtetega seonduvalt ning kuna enne ettevõtete üleminekut ei olnud need majandusüksused teineteisest üheselt eristatavad ja ka OÜ Vene Meedia raamatupidamine ei kajastanud eraldi arvestust ettevõtete lõikes, siis on õigustatud käsitleda nimetatud maksuvõlga ettevõtete omandajate solidaarkohustusena. 3

(8)3-08-657 Tallinna Halduskohus rahuldas OÜ Merger Meedia kaebuse osaliselt, tühistas vaidlusaluse korralduse osas, millega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 120 259 kr ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega summas 19 650 kr. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata, leides, et ettevõtte üleminekuks vajalikud kriteeriumid olid täidetud, kaebaja omandas OÜ-lt Vene Meedia ettevõtte kui terviku majandusüksuse ning OÜ Vene Meedia ettevõtte üleminekuga seotud maksuvõla puhul on tegemist solidaarkohustusega, sest OÜ Vene Meedia maksuvõla teket ei ole võimalik Vesti Nedeli ja Vesti Dnja suhtes eraldiseisvalt käsitleda. Äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1 kohaselt ettevõte selle seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse VÕS-s sätestatut. Ettevõtte üleminekut sätestab VÕS § 180. Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise eesmärgil. Maksumenetluses selgitas OÜ Merger Meedia juhatuse liige A. T., et sooviti ühendada väljaanded Vesti Nedeli ja Den za Dnjom ning kaebaja omandas OÜ Vene Meedia kaubamärgi Vesti Nedeli ja tellijatega seotud kohustused, osaliselt ka vara. Kaubamärk ja ajalehe tellijatega seotud kohustused omandati 01.08.2006 lepinguga, vara kohta esitati arved, mis kaebaja poolt tasuti. OÜ Merger Meedia sõlmis töölepingud ajalehe Den za Dnjom toimetusest üle tulnud töötajatega ning OÜ-st Vene Meedia võeti üle ca 10 töötajat, kes tegelesid ajalehe Vesti Nedeli väljaandmisega. Üleminekuperioodil anti välja lehte Vesti Nedeli Den za Dnjom. OÜ Vene Meedia juhatuse liige A. T. selgitas maksumenetluses, et osaühing oli sügavalt omakapitali miinustes, mis tekkis omaniku ca 23 miljoni krooni suurusest laenust, maksuvõlgade tasumiseks raha polnud; ajalehe Vesti Nedeli toimetus ehk tegutsev ettevõte müüdi OÜ-le Merger Meedia 3 351 335 kr eest; OÜs Vene Meedia oli enne kaks toimetust, reklaamiosakond, leviosakond ning administratsioon; reklaam ja levi töötas mõlema ajalehe jaoks ning ka osa töötajaid töötas mõlemas toimetuses. Kohtus tunnistusi andnud A. T. selgitas, et ajaleht Vesti Nedeli müüdi, kuna üks leht oli vaja päästa ja ajalehele Vesti Nedeli oli ostja olemas, oluline oli ka, et lehed jätkaksid ilmumist ja inimestele jääksid töökohad alles. Seega nii A. T. kui ka A. T. ütlustest nähtub, et tegelikuks ostu-müügilepingu eesmärgiks oli, et ajalehe Vesti Nedeli väljaandmine toimuks edasi ja tellijate ees olevad kohustused täidetakse. A. T. ütlustest nähtub seegi, et ostu-müügi tingimuseks oli, et esimesel kuul saaks ostja lehte edasi kirjastada ja see puudutas just kodukannet ja trükikoda; Expresspostiga ja Printalliga ajas asjad korda A. T., et uuel omanikul nimetatud firmadega probleeme ei tekiks. Eeltoodu viitab otseselt soovile, et müüdava majandusüksuse tegevus jätkuks. Praktikas on kasutatud ettevõtte ülemineku varjamiseks erinevaid samme. Euroopa Kohtu lahendite kohaselt ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav kriteerium see, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, mis oleneb eelkõige sellest, kas tema tegevus jätkub reaalselt või seda alustatakse uuesti, ning ettevõtte üleminek peab puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. A. T. ja A. T. ütlustest järeldubki, et OÜ-le Merger Meedia anti OÜ Vene Meedia poolt üle majandusüksus ehk nädalaleht, mis võimaldas konkreetse eesmärgiga majandustegevust jätkata ja millelt võis ka raha teenida. A. T. on ka kohtule selgitanud, et tema jaoks oli tehingu puhul põhiline see, et lehed jääksid ilmuma ja et inimestele jääksid töökohad alles. Ajalehe jätkuv väljaandmine liitnime all Vesti Nedeli Den za Dnjom all näitab, et majandusüksuse majandustegevus oli peale müüki sama, mis enne müüki. 4
(8)3-08-657 OÜ Vene Meedia on jaanuarist detsembrini 2006 deklareerinud 18 %-ga maksustatavat käivet 13 397 991 kr ja 5 %-ga maksustatavat käivet 5 205 119 kr ning alates jaanuarist 2007 käivet ei deklareeri. OÜ Merger Meedia maksustatav käive tekkis augustis 2006 ja moodustas 2006-2007 18% maksustatava käibe osas 6 890 692 kr ja 5 %-ga maksustatava käibe osas 3 525 573 kr; SA Jüri Vilmsi Sihtkapital käibemaksuga maksustatav käive tekkis oktoobris 2006 ning moodustas 2006-2007 18 %-ga maksustatava käibe osas 1 019 977 kr ja 5 %-ga maksustatava käibe osas 1 484 590 kr. Eeltoodust saab järeldada, et OÜ Vene Meedia ettevõtete, so ajalehtede Vesti Nedeli ja Vesti Dnja väljaandmisega seonduvate majandusüksuste võõrandamine toimus kahes osas – augustis 2006 müüdi üks majandusüksus OÜ-le Merger Meedia ja hiljem müüdi teine majandusüksus SA-le Jüri Vilmsi Sihtkapital. Ettevõtete üleminekule viitab ka OÜ Vene Meedia poolt deklareeritud käibe vähenemine nullini ning samas OÜ-l Merger Meedia ja AS-l Jüri Vilmsi Sihtkapital käibe tekkimine. 01.08.2006 lepinguga omandas OÜ Merger Meedia mitte üksnes Vesti Nedeli registreerimata kaubamärgi ehk tähise, vaid ka kohustuse omandatud kaubamärgi all ajalehte edasi välja anda ja täita müüja poolt ajalehe tellijate ees võetud kohustused. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et asjade ja õiguste omavahelised seosed võimaldavad iseseisvat individualiseeritud majandustegevust ning terviklik ettevõtte võib tegutseda ka ilma reklaamiosakonda omamata ja vastavat teenust sisse ostes. OÜ Vene Meedia reklaamiosakonna töötajad lahkusid töölt novembris 2006 ning maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et ettevõtete ülevõtjad on saanud tegutseda ka reklaamiosakonnata. Samuti on õige maksuhalduri seisukoht, et nii reklaamiosakonnal kui ka administratsioonil on ajalehte väljaandvas ettevõttes lehe väljaandmist toetav funktsioon. Asjaolu, et osaühingute Vene Meedia ja Merger Meedia juhtkond ja äriühingute äriregistris registreeritud aadressid on erinevad, ettevõtte üleminekut ümber ei lükka. Arvestada tuleb ka sellega, et jätkusid lepingulised suhted oluliste hankijatega, klientidega ja trükikojaga. Tuvastatud on, et 01.08.2006 sõlmis AS Prinnall (trükikoda) OÜ-ga Merger Meedia (toimetus) lepingu toimetuse poolt ajalehtede Vesti Nedeli Den za Dnjom ja telekava Sem ning ajalehtede lisade väljaandmiseks ning nende väljaannete trükikoja poolt trükkimiseks. Maksukorralduses esitatud tabelitest nähtub, et OÜ Vene Meedia lõpetas osade töötajatega töölepingud 31.07.2006 ja OÜ Merger Meedia sõlmis osadega neist (toimetajad, peatoimetaja, küljendaja, reporterid ja korrespondendid) töölepingud 01.08.2006, kusjuures enne 01.08.2006 OÜ Merger Meedia töötajatele tehtud väljamakseid ei deklareeri. Ka eeltoodud asjaolud viitavad augustis 2006 toimunud ettevõtte üleminekule. Eraldi lepingutega omandas OÜ Merger Meedia ka OÜ Vene Meedia vara - arvutid, töövahendid jms- mida OÜ Vene Meedia oma tegevuses enam ei vajanud. Vara omandamine on samuti üks ettevõtte ülemineku tunnus. Oluline on ka ettevõtte tegutsemiskoha kindlakstegemine. OÜ Merger Meedia üürib alates 01.09.2006 ruume samas kohas, kus varem asus ajalehe Den za Dnjom toimetus. Seega on ettevõtte omandaja jätkanud sisuliselt sama tegevust samas tegevuskohas. Ettevõtte on ettevõtjale kuuluv majandusüksus. Maksukohustuse üleminek võib olla raskesti kontrollitav, kui üks ettevõtja annab teisele üle osa oma ettevõttest ning jätkab ise tegevust. Sellepärast ongi ette nähtud mõlema tehingupoole solidaarne vastutus, et ei tekiks võimalust jätta lepingupoolte kokkuleppel maksukohustused sellele poolele, kellel puudub vara kohustuste täitmiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kuna OÜ Vene Meedia maksuvõlga ei ole võimalik objektiivselt ja selgelt kahe ülevõtjast äriühingu vahel jagada, siis on maksuvõla tasumise kohustus jagamatu ning tegemist on OÜ Merger Meedia ja OÜ Jüri Vilmsi Sihtkapital solidaarkohustusega maksuvõla tasumisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5
(8)3-08-657 OÜ Merger Meedia apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas vääralt tõendeid ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Kohtuotsuses pole märgitud kohtu seisukohta peamises poolte vaidlusküsimuses ehk selles, kas apellant omandas OÜ Vene Meedia ettevõtte või mitte. Kohus on viidanud õigusnormidele ja tõenditele, refereerinud poolte väiteid ja nõustunud maksuhalduriga, kuid kohtu enda seisukohad asjaolude tuvastamise ja nendest tehtud järelduste kohta sisuliselt puuduvad. Kohus kohaldas ÄS § 5 lg 1, VÕS § 180 ja

§ 37

ebaõigesti, sest need sätted ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele ja seda põhjusel, et tegelikult ettevõtte üleminekut pole toimunud ning maksuhalduri teistsugune seisukoht on ebaõige. Kohus ei tuvastanud õigesti, millistest asjadest, õigustest ja kohustustest koosnes see ettevõte, mis maksuhalduri ja kohtu arvates OÜ-le Merger Meedia üle läks. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja kirjaliku seisukoha, milles oli kirjeldatud ajalehe Vesti Nedeli väljaandmisega seotud ettevõtte komponente ja selgitatud, et loetletud 6-st komponendist omandas kaebaja vaid 2. Kaebaja põhjendas halduskohtus, et OÜ-lt Merger Meedia omandatud varad ei moodustanud ettevõtet õiguslikus tähenduses, so terviklikku iseseisvat majandusüksust, ning asjakohane pole kohtu põhjendus, et ettevõtte üleandmata jäetud komponendid omasid lehe väljaandmist toetavat funktsiooni ja vastavat teenust oli võimalik sisse osta. OÜ Vene Meedia polnud midagi sisse ostnud, millest järelduvalt olid need komponendid, mida kaebaja ei omandanud, ettevõttega lahutamatult seotud. Eriti reklaamiosakonda, mille kaudu tunnistaja A. T. ütluste kohaselt laekus 80 % nädalalehe tuludest, ei ole võimalik käsitleda ettevõtte ülemineku seisukohalt mitteolulise ettevõtte komponendina. Täiesti ebaõige on kohtu järeldus, et arvatav ettevõtte omandaja on jätkanud sisuliselt sama tegevust samas tegevuskohas, olles vastava kinnistu kasutusõiguse saanud üürilevõtmise teel. OÜ-l Vene Meedia pole kunagi olnud mingit seost ruumidega aadressil Peterburi tee 53, mistõttu ei saa nende ruumide üürile võtmine apellandi poolt omada vähimatki tähendust väidetava OÜ Vene Meedia ettevõtte ülemineku kontekstis. Kohus on pidanud ettevõtte ülemineku küsimuses oluliseks kaubamärgi Vesti Nedeli ostuhinda ja leidnud, et 3 351 335 kr on registreerimata kaubamärgi kohta ebamõistlikult kõrge hind. Väidetavalt liiga kõrget hinda pole maksuhaldur väitnud ega selle kaudu ettevõtte üleminekut käsitlenud. Apellant jääb selle juurde, et ta ei ole omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtet ega pea vastutama viimase poolt täitmata maksukohustuste eest. Kuid isegi kui ettevõtte on üle läinud ja

§ 37

oleks asjakohane säte, siis maksu tasumise kohustus ei ole jagamatu VÕS § 65 lg 3 mõttes ning väidetavad ülevõtjad ei saa OÜ Vene Meedia maksukohustuse eest solidaarselt vastutada. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas HKMS § 34 lg-ga 2 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus, kas kohtuotsus on õige osas, milles leiti, et OÜ Vene Meedia käibemaksu tasumise kohustuse eest ei pea vastutama kaebaja. Ringkonnakohtus jätkub vaidlus selle üle, kas apellant on omandanud OÜ Vene Meedia ettevõtte ja sellega on talle

§ 37ja VÕS § 182 lg 2 alusel üle läinud OÜ Vene 6

(8)3-08-657 Meedia maksukohustus ning kas OÜ Vene Meedia maksuvõlga summas 333 636 kr saab lugeda kaebaja ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapital solidaarkohustuseks. Esimese astme kohus on ettevõtte ülemineku küsimust käsitlenud õigesti ega eksinud selles osas materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Apellandi etteheide kohtu poolt otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise kohta on alusetu. Kohus on mitte üksnes tsiteerinud asjakohaseid norme ja refereerinud menetlusosaliste seisukohti, vaid on ka järeldust, et kaebaja omandas AS-lt Vene Meedia ettevõtte, milleks oli iseseisva majandusüksusena ajalehe Vesti Nedeli toimetus; piisavalt põhjendatud. Ettevõtte mõiste oli kuni 01.07.2009 antud ÄS § 5 lg-s 1 – ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; alates 01.07.2009 on sama mõiste antud TsÜS §-s 66.1, mille kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 1 järgi läheb ettevõte üle kas seaduse või tehingu alusel ning lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Seega ettevõtte üleminekus ei teki ilmselt vaidlust siis, kui see toimub seaduse alusel või leiab see lepingus sõnaselgelt äramärkimist või kui ettevõtte ülemineku kõik asjakohased kriteeriumid on kergelt tuvastatavad. Kohus viitas aga põhjendatult sellele, et välistatud pole ka ettevõtte varjatud üleminek, kus vara müüakse eri äriühingutele eri aegadel, lepitakse kokku lepingute lõpetamises ja uute sõlmimises, muudetakse majandustegevuse asukohta, uues äriühingus tegeletakse mõne muu lisategevusega jms, ning et sellisel juhul tuleb hinnata majandusüksuse identiteedi säilimist ja üleminekuks vajalike kriteeriumite täitumise hindamisel vaadelda, kas ettevõtte varad/olulised töötajad/lepingud/kliendid on omandajale üle läinud ning kas jätkatav majandustegevus sarnaneb varasemalt läbiviidud tegevusele. Käesoleval juhul on kaebaja välja toonud, et OÜ-s Vene Meedia moodustasid ajalehe Vesti Nedeli väljaandmisega tegeleva majandusüksuse järgmised komponendid –
  1. a)kaubamärk (registreerimata),
  2. b)kaubamärgiga seotud kohustused ajalehe tellijate ees,
  3. c)ajalehe sisu ettevalmistamisega seotud töötajad ja varad,
  4. d)reklaamiosakond,
  5. e)leviosakond ja administratsioon ning
  6. f)muud ajalehe väljaandmisega seotud lepingud. Selles, et 01.08.2006 lepinguga omandas kaebaja Vesti Nedeli kaubamärgi ja sellega seotud kohustused ajalehe tellijate ees, vaidlust pole. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et täitmata on varade ja töötajatega seotud kriteerium. Kohtutoimikus olevate arvete kohaselt ostis kaebaja OÜ-lt Vene Meedia lisaks mööblile ja seifile ka 11 arvutit ja arvutiprogrammid, samuti fotoseadmed. Kaebaja juhatuse liikme A. T. seletusest maksuhaldurile järeldub, et seda vara OÜ Vene Meedia enam ei vajanud ajalehe Vesti Nedeli väljaandmise lõpetamise tõttu. Samuti selgitas A. T., et liitnimega ajalehe väljaandmise toimetusse tööle asumiseks tegi ta ettepaneku ca kümnele OÜ-s Vene Meedia ajalehe Vesti Nedeli väljaandmisega tegelenud töötajale ja nende tööle asumine kaebaja juurde vormistati endise tööandjaga lepingute lõpetamise ja kaebajaga juba järgmisel päeval uute lepingute sõlmimise teel. OÜ Vene Meedia juhatuse liige A. T. on maksumenetluses otse öelnud, et tegelikult müüsid nad ajalehe Vesti Nedeli toimetuse ehk tegutseva ettevõtte, millest oli loota raha teenimist, ning kinnitas kohtumenetluses, et oluline oli ajalehe väljaandmise jätkamine ja töötajatele töökohtade säilitamine. Kohus on A. T. ja A. T. seletusi/ütlusi põhjalikult analüüsinud ja hinnanud ning apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi vastuväidet kohtu tõdemusele, et viidatud isikute ütlused kogumis teiste tõenditega kinnitavad ettevõtte üleminekut. Punktide f ja e osas pole kaebaja märkinud ühtegi konkreetset lepingut, mille OÜ-sse Vene Meedia jäämine välistanuks ajalehe Vesti Nedeli kui tervikliku majandusüksuse ülemineku, ega selgitanud, milline tähendus oli ettevõtja administratsioonil ja leviosakonnal ajalehe väljaandmisega tegelevas majandusüksuses ja miks kaebaja arvates 7
(8)3-08-657 on ettevõtte ülemineku tuvastamise seisukohalt tegemist oluliste komponentidega. Ettevõtte üleminekut kinnitavad käesoleval juhul maksuhalduri poolt õigesti tuvastatud asjaolud, et apellant jätkas OÜ Vene Meedia poolt väljaantud ajalehe Vesti Nedeli väljaandmist, võttis toimetuse töö jätkamiseks üle vajalikud töötajad ja varad ning kaubamärgiga ja ajalehe tellijatega seotud kohustused. Majandustegevuse liikumisele OÜst Vene Meedia OÜ-sse Merger Meedia kinnitab ka maksustatava käibe vähenemine OÜ-l Vene Meedia ja kaebajal käibe tekkimine. Kaebaja pole lükanud ümber maksuhalduri väidet, et tegelikkuses põhines Vesti Nedeli reklaamitulu väljaandel, kuhu reklaam müüdi ning ajalehe Vesti Nedeli reklaamitulude sidumine reklaamiosakonnaga on põhjendamatu. Seega reklaamiosakond käesoleval juhul ettevõtte (ajalehe Vesti Nedeli toimetus) ülemineku terviklikkust ei mõjutanud. Ringkonnakohus jagab aga kaebaja seisukohta selles, et tal ei ole tekkinud solidaarset kohustust SA-ga Jüri Vilmsi Sihtkapital. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus kas seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seadus ei näe ette, et isiku poolt ettevõtete, mille kaudu toimub tema majandustegevus, üleandmisel erinevatele omandajatele vastutaksid ettevõtete omandajad üleandja kohustuste eest solidaarselt.

§ 38

näeb ette, et ettevõtte või selle osa üleandnud isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt VÕS-s sätestatule. VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutavad solidaarselt ettevõtte üleandja ja omandaja; säte ei näe ette, et ettevõtte omandajad vastutavad solidaarvõlgnikena. Maksuhalduri viidatud VÕS § 65 lg 3, mis sätestab, et solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu, käesoleval juhul ei rakendu, sest maksukohustust ei saa käsitleda olemuselt jagamatu kohustusena.

§ 37sätestab ettevõtte ülemineku korral ettevõttega olemuslikult seotud maksuvõla.

Kuna kaebajale ja väidetavalt ka SA-le Jüri Vilmsi Sihtkapital on üle läinud erinevad ettevõtted, siis saab kummalegi neist panna ainult nende poolt omandatud ettevõttega seotud maksuvõla tasumise kohustuse. Asjaolu, et OÜ Vene Meedia maksukohustuste jagamine ettevõtete omandajate vahel on keerukas, ei anna alust väita, et see kohustus on olemuslikult jagamatu. Üleminevate kohustuste kohta vastava analüüsi tegemisel tuleb arvestada ka seda, et kõnealune maksuvõlg koosneb peamiselt töötasudelt maksmata või kinnipidamata maksusummadelt ning et OÜ-s Vene Meedia oli lisaks kahe ajalehe toimetusele ka reklaamiosakond, leviosakond ja administratsioon kokku üle 20 töötajaga. Seega on põhjendatud apellandi väide, et õigusliku aluse puudumise tõttu on vaidlusalune korraldus õigusvastane OÜ-le Merger Meedia ja SA-le Viimsi Sihtkapital solidaarse maksukohustuse panemise osas. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apelleeritud osas, teeb vastavas osas uue otsuse kaebuse rahuldamise kohta ning kuna kaebaja on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse, siis HKMS § 93 lg 4 alusel muudab ka kohtukulude jaotust. Kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide järgi koosnevad kaebaja kulud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust kokku summas 20 000 kr ning esimese astme kohtus kantud esindaja kulust summas 21 200 kr (millele lisandub käibemaks). Kulude kandmine on tõendanud ning ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.