← Eesti

3-05-460/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-460 Haldusasi S.H. kaebus Mikitamäe Vallavalitsuse ja Maavalitsuse haldusaktide tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. novembri 2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.H. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. märts 2006 Menetlusosalised Apellant-hageja: S.H. Vastustajad-haldusorganid: Mikitamäe Maavalitsus Kolmandad isikud: V.H. , S.P. , J.R. RESOLUTSIOON Põlva Vallavalitsus, Põlva Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
  4. novembri 2005 otsus muutmata. Tartu Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  5. S.H. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239, Mikitamäe Vallavalitsuse 18.11.1996 korralduse nr 153 ja 29.06.1998 korralduse nr 107 ning ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsuse nr 8587 tühisuse tuvastamiseks. Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse nr 15 tühisuse palus kaebaja tuvastada osas, millega maa tagastatakse S.H. ja V.H. kaasomandisse. Kaebuse kohaselt: 1) ei vasta ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korrale (edaspidi kord), kuna otsuse tegemisel on ebaõigesti tuginetud varasematele kui 1938 tõenditele ja 09.04.1938 Petseri 3 jaoskonnakohtuniku ebaseaduslikule kohtuotsusele. Nimetatud Korra p 21 kohaselt kasutatakse maa kuuluvuse tõendamisel 1938 ja hilisemaid tõendeid, seega oleks pidanud otsuse tegemisel lähtuma Talundilehtedest; 2) on Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrus nr 239, millega anti tähtajata kasutamiseks J.R. ile 3,9 ha, S.P. ule 3,5 ha ja S.H. le 6,2 ha talu rajamiseks, vastuolus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) §-ga 18 lg 2, sest maa ei ole eraldatud taluseaduse § 8 alusel; 3) on vallavalitsus võltsinud S.H. 18.03.1991 esitatud avaldust ning seetõttu eraldas Põlva Maakonnavalitsus 11.09.1991 määrusega nr 239 S.H. le maad 6,2 ha 8,76 ha asemel; 4) ei tugine Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse nr 15 p-s 3 märgitu maareformiseaduse (edaspidi MaaRS) §-le 5 lg 1 p 1 ja 2 ega saa tugineda MaaRS §-le 14 lg 1, sest olles õigustatud subjekt vastavalt omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) §-le 8 lg 3 p 1, taotleb kaebaja ainult nende kinnisasjade tagastamist, millele oli omandiõigus ja millele oleks olnud õigus tema vanematel. Talundilehtedele ja MaaRS §-le 5 lg 1 p 1 ja 2 ning ORAS §-le 8 lg 3 p 1 tuginedes on vallavalitsuse 11.02.2005 korraldus nr 15 tagastada S.H. le ja V.H. le maa kaasomandisse tühine; 5) on Mikitamäe Vallavalitsuse 22.06.1998 korraldus nr 107 ja 18.11.1996 korraldus nr 153 õigustühised, kuna need on tehtud enne maa tagastamise ja mittetagastamise küsimuse lõplikku lahendamist ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsust nr
  6. Kaebuse täienduse kohaselt on vaidlustatud haldusaktid tühised haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 p 4 alusel, kuna vaidlustatud haldusaktid kohustavad kaebajat toime panema õigusrikkumise.
  7. Mikitamäe Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja esitanud vaidlustatud vallavalitsuse korralduste (18.11.1996 nr 153, 29.06.1998 nr 107, 11.02.2005 nr 15) osas ühtki seaduses nimetatud haldusakti tühisust tingivat asjaolu. Põhjendamata on seisukoht, et vaidlustatud haldusaktid kohustasid toime panema õiguserikkumisi. Mikitamäe Vallavalitsuse 18.11.1996 korralduse nr 153, 29.06.1998 korralduse nr 107 ja Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrusega nr 239 S.P. ja J.R. maa erastamine ja sellega seonduv on tunnistatud seaduslikuks Põlva Maakohtu 19.12.2000 jõustunud otsusega.
  8. Põlva Maavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 2 1) on asjakohatu kaebus Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 ja ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 21.03.2001 otsuse nr 8587 tühisuse tuvastamise nõudes, kuna nimetatud haldusaktide osas on olemas jõustunud kohtuotsus; 2) tuleneb ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 Põlva Maakohtu 08.09.2000 jõustunud otsusest; 3) tuleneb Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 p-dest 55 ja 53, et tegemist on taluseaduse alusel antud maaga. S.P. ja J.R. puhul oli tegemist uue talu rajajatega taluseaduse § 9 mõttes ning viite puudumine taluseadusele ei muuda talumaa kasutamiseks andmist iseenesest ebaseaduslikuks. Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 p 48 alusel eraldati ka kaebajale talu rajamiseks tähtajata kasutamiseks maad 6,2 ha. S.H. 18.03.1991 avalduse kohaselt ta sooviski saada maad 6,2 ha, mistõttu puudusid taluseaduse § 8 lg 3 mõttes takistused ülejäänud maa andmiseks J.R. ja S.P. . Järelikult on S.P. ja J.R. maa tähtajata kasutamiseks andmine XXX-XX , 4a talumaast kooskõlas AÕSRS §-ga 18 lg
  10. Kolmandad isikud V.H. , S.P. ja J.R. palusid jätta kaebuse rahuldamata. HALDUSKOHTU LAHEND
  11. Tartu Halduskohus lõpetas
  12. novembri 2005 otsusega menetluse Mikitamäe Vallavalitsuse 18.11.1996 korralduse nr 153 ja 29.06.1998 korralduse nr 107 tühisuse tuvastamise nõudes. Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 ja ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsuse nr 8587 tühisuse tuvastamise nõudes ja Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse nr 15 õigusvastasuse tuvastamise nõudes jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus lõpetas kaebaja taotluse alusel HKMS § 24 lg 1 p 2 järgi menetluse Mikitamäe Vallavalitsuse 18.11.1996 korralduse nr 153 ja 29.06.1998 korralduse nr 107 tühisuse tuvastamise nõudes. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei esine ühtegi HMS §-s 63 lg 2 sätestatud asjaolu, mis annaks alust väita, et Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 ja ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsuse nr 8587 oleksid tühised haldusaktid. Asjakohatu on kaebaja viide HMS §-s 63 lg 2 p 4 sätestatud alusele, kuna kaebaja hinnang, et haldusaktid on õigusvastased ja seetõttu kohustavad toime panema õiguserikkumise, põhineb üksnes tema subjektiivsel hinnangul ja arusaamisel sellest, kuidas üht või teist õigusnormi peaks tõlgendama ja oleks tulnud kohaldada. ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 on tehtud lähtudes jõustunud Põlva Maakohtu 08.09.2000 otsusest tsiviilasjas nr 2-092/
  13. Nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et endises XXX vallas asunud XXX-XX , 4a talumaa suurusega 26,29 ha, kinnistu nr 614, kuulus õigusvastaselt võõrandamise ajal: G.A. p H. 1/3 mõttelises osas, M.A. p H. 1/6 mõttelises osas, A.H. (sünd L. ) 1/6 mõttelises osas, M.H. (sünd V. ) 1/21 mõttelises osas ja V.K. p H. 6/21 mõttelises osas. Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 „Maade eraldamine talude moodustamiseks“ osas leidis halduskohus, et Põlva Maakohtu 19.12.2000 jõustunud otsusest nähtub, et vaatamata kohtu ettepanekule ei soovinud S.H. kaebust täiendada ja Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrust nr 239 vaidlustada. Eelnimetatud kohtuotsuse põhjenduse kohaselt on nii J.R. ja S.P. talu rajamiseks maa tähtajata kasutamiseks andmise otsused tehtud enne 18.10.1991 ja seega on tegemist seaduslikus korras antud talumaaga Ülemnõukogu 19.12.1991 otsuse p 2 ap 6 mõttes. Et tegemist on taluseaduse alusel antud maaga, tuleneb Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 p-de 55 ja 53 sisust, mille kohaselt 3 on J.R. ja S.P. tähtajata antud maa just talu rajamiseks. Viite puudumine taluseadusele ei muuda iseenesest talumaa kasutamiseks andmist ebaseaduslikuks. S.P. ja J.R. puhul oli tegemist uue talu rajajatega taluseaduse § 9 mõttes. Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 p 48 alusel eraldati ka kaebajale talu rajamiseks tähtajata kasutamiseks maad 6,2 ha. S.H. 18.03.1991 avaldusest nähtub, et S.H. ongi soovinud saada maad 6,2 ha. Kuna kaebaja rohkem maad ei soovinud, polnud taluseaduse § 8 lg 3 mõttes takistusi ülejäänud maa tähtajata kasutamiseks andmiseks J.R. ja S.P. uue talu rajamiseks. Seega on S.P. ja J.R. maa tähtajata kasutamiseks andmine XXX-XX , 4a talumaast kooskõlas AÕSRS §-ga 18 lg
  14. Halduskohus leidis, et puuduvad alused Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse nr 15 õigusvastasuse tuvastamiseks. Maa tagastamisel on vallavalitsus lähtunud ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsusest nr 8587, millega on tuvastatud, milline osa õigusvastaselt võõrandatud maast kuulub igale õigustatud subjektile tagastamisele. Korraldusest nähtub, et tagastatavast maast on välja arvatud maa, mis kuulus ostueesõigusega erastamisele. S.H. le tagastatakse eraldi kinnistuna maa, mis eraldati talle tähtajatuks kasutamiseks Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrusega nr
  15. Ülejäänud maa, mille tagastamise nõudeõigus S.H. l on, tagastatakse kaasomandisse. Korralduses tugineb vallavalitsus MaaRS §-le 14 lg
  16. Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse maa kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide osadele, välja arvatud juhul, kui õigustatud subjektid lepivad katastriüksuse moodustamise alguseks kokku maa jagamises. Maa jagamise kokkulepe õigustatud subjektide vahel puudub. Vallavalitsuse ja V.H. seletuse kohaselt ei ole S.H. nõustunud talumaade jagamise kokkuleppega. Põhjendamatu ja paljasõnaline on kaebaja väide, et talle eraldati Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrusega vähem maad, kui ta taotles, sest vallavalitsus võltsis tema avaldust. Maa taotlemise ja eraldamise asjaolusid on käsitlenud Põlva Maakohtu halduskohtunik oma 19.12.2000 otsuses, millest nähtub, et S.H. taotles 6,2 ha maa eraldamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  17. S.H. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
  18. novembri 2005 otsuse tühistamist osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ning selles osas uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti jäetud rahuldamata nõue teha kindlaks Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse õigusvastasus. Nimetatud korraldus on õigusvastane, kuna kaebaja poolt 18.03.1991 esitatud avaldust on võltsitud ja kaebajale on tagastatud taotletust vähem maad. Korralduse p-s 3 märgitu ei tugine MaaRS §-le 5 lg 1 p 1 ja 2 ning ei saa tugineda MaaRS §-le 14 lg 1, sest kaebaja on taotlenud selle maa tagastamist, mis kuulus tema vanematele õigusvastase võõrandamise ajal. Vaidlustatud korralduse seadusevastasuse tuvastamata jätmist on halduskohus ebaõigesti põhjendatud ka ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsuses nr 8587 väljatooduga. ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 on õigustühine, sest see tugineb tegelikkusele mittevastavatele andmetele. Otsuse nr 8587 tegemisel on õigusvastaselt võõrandatud maa kuuluvuse kindlakstegemisel võetud aluseks dokumendid, mis on koostatud enne 1938, aluseks tuli aga võtta dokumendid, mis on koostatud 1938 või hiljem. Hiljem koostatud dokumendid on olemas ja neist tulenevad hoopis teissugused järeldused võõrandatud maa omanike kohta. Seega on kaevatav otsus vastuolus Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määruse 4 nr 161 p-ga
  19. Õigusvastase haldusakti täitmine on aga igal juhul õigusrikkumine, mistõttu vaidlustatud haldusakt on vastavalt HMS §-le 63 lg 2 p 4 õigustühine.
  20. Mikitamäe Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebuse vastu. Vastuväidete kohaselt on Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse nr 15 aluseks haldusaktid, mille seaduslikkus tuleneb kohtulahendist (ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 tuleneb Põlva Maakohtu 08.09.2000 otsusest) või mida apellant pole õigeaegselt vaidlustanud (Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrus nr 239, Põlva Maakohtu 19.12.2000 otsus). Apellandi viide HMS §-le 63 lg 2 p 4 on põhjendamata. Vaidlustatud korralduses on maa tagastamisel õigesti lähtutud MaaRS §-st 14 lg 1, kuivõrd maa jagamise kokkulepe õigustatud subjektide vahel puudub.
  21. Põlva Maavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei esine ühtegi HMS §-s 63 lg 2 sätestatud asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrus nr 239 ja ÕVVTK maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 on tühised haldusaktid. ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 on tehtud lähtudes jõustunud Põlva Maakohtu 08.09.2000 otsusest. Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 p 48 alusel eraldati S.H. le talu rajamiseks maad 6,2 ha vastavalt tema poolt esitatud avaldusele. Kuna kaebaja rohkem maad ei soovinud, polnud taluseaduse § 8 lg 3 mõttes takistusi ülejäänud maa tähtajata kasutamiseks andmiseks J.R. ja S.P. uue talu rajamiseks. S.P. ja J.R. maa tähtajata kasutamiseks andmine XXX-XX , 4a talumaast on kooskõlas AÕSRS §-ga 18 lg
  23. Kolmandad isikud J.R. , S.P. ja V.H. vaidlevad kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuivõrd apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata apellandi taotlus Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 ja ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsuse nr 8587 tühisuse tuvastamise nõudes ning Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse nr 15 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, siis kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt 10.02.2006 edastatud kohtuliku vaidluse tekstis sisalduvad seisukohad, millised väljuvad apellatsioonkaebuse piiridest. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna Tartu Halduskohtu
  25. novembri 2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 sätetega halduskohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Põlva Maakohtu 08.09.2000 jõustunud otsusega on tuvastatud, et endises XXX vallas asunud XXX-XX , 4a talumaa, kinnistu nr 614, kuulus õigusvastaselt võõrandamise ajal G.A. p H. 1/3 mõttelises osas, M.A. p H. 1/6 mõttelises osas, A.H. (sünd. L. ) 1/6 mõttelises osas, M.H. (sünd. V. ) 1/21 mõttelises osas ja V.K. p H. 6/21 mõttelises osas. 5 Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 242 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik asjast osa võtnud poolele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele. Jõustunud kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja nende ametnikele. Kuivõrd Põlva Maakohtu 08.09.2000 jõustunud otsusega tuvastati isikud, kelledele kuulus endises XXX vallas asunud XXX-XX , 4a talumaa, kinnistu nr 614, siis oli kohtuotsus aluseks ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsusele nr
  26. Apellandi väide, et ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 on vastuolus Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud korra p-ga 21, ei ole asjakohane. Apellant on jätnud tähelepanuta, et eelnimetatud korra p 22 kohaselt kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks vara asukoha järgse kohtu poole. Põlva Maakohus ongi teinud 08.09.2000 otsuse XXX-XX , 4a talumaa õigusvastase võõrandamise aegse omaniku ning õigustatud subjektide kindlaksmääramiseks apellandi esitatud hagi alusel. Jõustunud kohtuotsuse alusel antud haldusakti täitmine ei kohustanud kedagi panema toime õigusrikkumist, nagu seda leiab apellant, ning seetõttu on apellandi viide HMS §-le 63 lg 2 p 4 asjakohatu. Samuti märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud maakonnakomisjoni otsus ei ole kohustav haldusakt, sest sellega on tuvastatud üksnes teatud vara tagastamise või kompenseerimise nõude läbivaatamiseks vajalikud asjaolud – nimetatud haldusakt ei kohusta kedagi omandireformi objektiks tunnistatud vara õigustatud subjektile üle andma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt puuduvad alused Põlva Maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 tühisuse tuvastamiseks. Halduskohus on otsuses põhjendanud, miks ei ole vaidlustatud maakonnavalitsuse määrus nr 239, millega anti tähtajata kasutamiseks talu rajamiseks S.P. 3,5 ha suurune maa-ala, J.R. 3,9 ha suurune maa-ala ja S.H. le 6,2 ha suurune maa-ala, vastuolus AÕSRS §-ga 18 lg
  27. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega. Halduskohus on viidanud Põlva Maakohtu 19.12.2000 jõustunud otsusele (haldusasi nr 3-011), milles on tuvastatud, et S.P. , J.R. ja S.H. le maa tähtajata kasutamiseks andmine on toimunud kooskõlas taluseaduse §-s 8 sätestatuga. Samuti on Põlva Maakohtu 19.12.2000 otsuses tuvastatud, et S.H. soovis saada maad kasutamiseks 6,2 ha. Haldusasja nr 3-011 (toimik nr 3-011, t.l 56) nähtub, et S.H. ei ole soovinud taotleda maakonnavalitsuse 11.09.1991 määruse nr 239 tühistamist. Apellandi seisukoht, et vaidlustatud maakonnavalitsuse 11.09.1991 määrus nr 239 on tühine, kuna kohustab toime panema õigusrikkumist, on meelevaldne ega põhine seadusel. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et puuduvad alused Mikitamäe Vallavalitsuse 11.02.2005 korralduse nr 15 õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud vallavalitsuse korralduse aluseks oli ÕVVTK Põlva maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587, millega loeti tõendatuks XXX-XX , 4a talumaa omanikud selle õigusvastaselt võõrandamise ajal ning tunnistati õigustatud subjektideks isikud, kellel on õigus nõuda nimetatud talumaa tagastamist või kompenseerimist. Kuivõrd maakonnakomisjoni 21.03.2001 otsus nr 8587 on õiguspärane haldusakt, siis ei saa väita, et selle alusel antud vallavalitsuse korraldus oleks tühine. Apellandi tuginemine MaaRS §-le 5 lg 1 p 1 ja 2 ei ole asjakohane, sest nimetatud sättes on märgitud isikud, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist. Apellant on jätnud tähelepanuta, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ei ole absoluutne ning MaaRS §-s 6 on sätestatud juhtumid, mil õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata. MaaRS § 6 lg 2 p 2 alusel ei tagastata maad, kui maa on antud teisele füüsilisele isikule põliseks kasutamiseks seaduslikus korras taluseaduse alusel. Seetõttu arvati tagastatavast maast välja J.R. ja S.P. taluseaduse alusel kasutamiseks antud maa. MaaRS § 14 sätestab maa tagastamise ja kompenseerimise mitme õigustatud subjekti vahel. Vaidlustatud vallavalitsuse korraldusega tagastati apellandile hoonete juurde eraldi kinnistuna 6,2 ha maad ja V.H. le hoonete juurde eraldi kinnistuna 5,42 ha maa. Kuna ülejäänud maa osas ei 6 saavutanud õigustatud subjektid kokkulepet, siis tagastas vallavalitsus MaaRs § 14 lg 1 alusel ülejäänud maa apellandile ja V.H. le kaasomandisse vastavalt nende mõtteliste osade suurusele ning apellandi väited maa tagastamise õigusvastasusest ei ole põhjendatud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandi kohtukulu – apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni – jätta HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.